Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud 9789985792254

Table of contents :
SISSEJUHATUS

I. LÄÄNEMERESOOME KEELTE KUJUNEMINE

EESTI KEELE PÄRITOLUST
ESIAJALOOLISE MEREVAIGUTEE VÕIMALIKUD PEEGELDUSED NÜÜDISKEELTES
KEELESUGULUS JA SOOME-UGRI KEELEPUU
LÄÄNEMERESOOME ESIMESE SILBI õ AJALUGU
LÄÄNEMERESOOME MURDELIIGENDUSE PÕHIJOONED
LÄÄNEMERESOOME SUGULUS
LÄÄNEMERESOOME IDAPIIR
KOMMENTAARE PAUL ARISTE DOKTORIVÄITEKIRJALE HIIUMAA EESTI MURRETE FONEETIKAST
EESTI PROSOODILINE SÜSTEEM LÄÄNEMERESOOME AREAALIS
LÄÄNEMERESOOME ASTMEVAHELDUS: TÜÜBID JA TEKKIMINE
ALGLÄÄNEMERESOOME *h MÕISTATUS
LÄÄNEMERESOOME KEELTE AJALOOLINE FONOLOOGIA: ALGLÄÄNEMERESOOME

II. LÄÄNEMERESOOME FONOLOOGIA

SISSEJUHATUSEKS

LIIVI KEEL: IDALIIVI
l. Kvantiteedi ja tooni transkribeerimine
2. Kvantiteedija tooni funktsioon
3. Kvantiteedi võimalikud fonologiseeringud
3.1. Monoftongidja madalduvad diftongid
3.1.1. Diftongide ühendilisus
3.1.2. Monoftongide ja madalduvate diftongide tõlgendamine
3.2. Konsonandid
3.2.1. Üksik- ja geminaatkonsonandid
3.2.2. Konsonantühendid
3.2.3. Pika vokaalainese ja konsonantide tõlgendamise õigsus
4. i- ja u-lõpulised diftongid ja triftongid
4.1. Vahelduv lühike diftong katkega silbis
4.2. Vahelduv lühike diftong katketa silbis
4.3. Vaheldumatu pikk diftong
4.4. i- ja u-lõpuliste diftongide ja triftongide tõlgendamise õigsus
5. Rõhutu silbi vokaalid
5.1. Rõhutu silbi poolpikk vokaal
5.2. ə tõlgendamine
6. Rõhk ja aktsendid
6.1. Ühesilbilised sõnad
6.2. Mitmesilbilised prefiksita lihtsõnad
6.3. Prefiksilised lihtsõnad
6.4. Liitsõnad
6.5. Rõhu tõlgendamine
7. Fonoloogilised üksused: kokkuvõte
8. Idaliivi fonoloogilised erinevused muudest murretest

EESTI KEEL: ÜHISKEEL
l. Välted, palatalisatsioon ja foneetiline transkriptsioon
l.l. Kvantiteet
1.2. Palatalisatsioon
2. Väldete funktsioon
3. Eesti kvantiteedi võimalikud fonologiseeringud
3.1. Ql-Q4 tõlgendamine
3.2. Aktsendid ja rõhk
3.2.1. Pea- ja kaasrõhk
3.2.2. Rõhk liitsõnades
3.2.3. Rõhk võõrsõnades
3.2.4. Rõhutu esimene silp
3.3. Monoftongid ja diftongid
3.4. Konsonandid
3.4.1. Vokaalijärgsed üksik- ja geminaatkonsonandid
3.4.2. Konsonantühendid
3.5. Konsonantide ja nende ühendite eri tõlgenduste õigsus
4. Palatalisatsiooni võimalikud fonologiseeringud
5. w ja j
6. Silbipiir
7. Fonoloogilised üksused: kokkuvõte
8. Ühiskeele fonoloogilised seosed lokaalmurretega

VADJA KEEL: VAIPOOLI
l. Monoftongid ja diftongid
1.1. Lühikesed ja pikad monoftongid
1.2. Diftongid
2. Geminaadid ja pikad konsonandid
3. Rõhk 203
4. Vaipoole murde seosed teiste vadja murretega 203
VEPSA KEEL: PÕHJAVEPSA 204
l. CV-harmoonia 204
1.1. Esimene silp 207
1.2. Mitteesimene silp 209
1.3. CV-harmoonia eri tõlgenduste seosed 210
2. Diftongid 210
2.1. Diftongide lõppkomponendid 210
2.2. Järgsilpide diftongide alguskomponendid 211
2.3. Esimese silbi diftongide alguskomponentide seosed eri murrakutes 212
3. Geminaadid 213
4. Afrikaadid 214
5. ŋ 215
6. Rõhk 216
7. Fonoloogilised üksused: kokkuvõte 216
8. Põhjavepsa fonoloogilised erinevused muudest murretest 217

LÕPETUSEKS 217
POSTSKRIPTUM 218

III. UURIMUSI LIIVI KEELEST 223

KESKLIIVI 225
LĪVÕ KĒĻ, MUNT VĀLDAMIERSŪOMÕ KĪELD SIEGĀS 233
POSSIBLE PREHISTORIC CONTACTS OF LIVONIAN 238
LIVONIAN neitsõ kuolm pi’ņņõ 251
LIVONIAN kõps 'hare' AND FINNIC *korva 'ear' 254
LIVONIAN mīez, VEPS meź 'man' 258
FERDINAND JOH. WIEDEMANN JA 135-AASTANE LIIVI GRAMMATIKA 262
LIVONIAN POLYPHTHONGS 265
SURVEY OF PREVIOUS RESEARCH ON LIVONIAN PROSODY 290
LIVONIAN GRADATION: TYPES AND GENESIS 295
LIIVI KEELE ERIJOONED LÄÄNEMERESOOME KEELERUUMIS 309

ALGALLIKAD 357
LÜHENDID 359
KIRJANDUS 361
TIIT-REIN VIITSO VALIKBIBLIOGRAAFIA 379

Citation preview

LIIVI KEELJA LÄÄNEMERESOOME KEELEMAASTIKUD

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti Keele Instituut

Tiit-Rein Viitso

LIIVI KEEL JA LÄÄNEMERESOOME KEELEMAASTIKUD

Eesti Keele Sihtasutus Tartu - Tallinn 2008

K.oostajadjatoimetajad K.arl Pajusalu Urmas Sutrop Pire Teras

K.ujundaja ja küljendaja Pire Teras Eesti keele toimetaja Ellen Niit

Inglise keele toimetaja Eva Liina Asu

K.aas Merle Moorlat

Raamat on koostatud Tartu Ülikooli sihtfinantseeritava projekti "Läänemeresoome foneetiline, fonoloogiline ja morfofonoloogiline kujunemine" osana.

Tänu Haridus- ja Teadusministeerium (EK.1 baasfinantseerimine)

English title: The Livonian language and Finnic linguistic landscapes

www.eksa.ee

Trükitud AS Pakett trükikojas

ISBN 978-9985-79-225-4

C Tiit-Rein Viitso

SAATEKS Käesolev raamat esitab ühe osa Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professori Tiit-Rein Viitso teadustöödest. Raamatusse on valitud artikleid läänemeresoome keelte kujunemisest ning selle ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, läänemeresoome keelte fonoloogiast ja liivi keelest. Vanemad artiklid pärinevad 1970. ja 1980. aastatest, kui Viitso töötas vanemteadurina Keele ja Kirjanduse Instituudis ehk nüüdse nimega Eesti Keele Instituudis. Nende kõrval on aga ka uuemaid ja päris uusi uurimusi. Raamatu koostamiSel on olnud eesmärgiks luua uus tervik varem erinevates väljaannetes ilmunud kirjutistest, selleks tehes ka vajalikke täiendusi. Raamatu esimene osa annab ülevaate läänemeresoome keelte ajaloost. Siia on koondatud erinevates maades ja erinevates keeltes ilmunud artikleid, mis on tõlgitud eesti keelde ja ühtlustatud kompaktseks käsitluseks. Selles ajaloolises sissevaates on eesti keele kõrval keskpunktis just liivi keel, mida Tiit-Rein Viitso on pidanud üheks vanimaks Läänemere rannal kõneldavaks keeleks. Teine osa esitab Viitso doktoritöö lähtekohaks olnud kirjeldusi eesti, liivi, vadja ja vepsa keelest koos uute täpsustustega. Kolmandasse ossa on koondatud kõik senised Tiit-Rein Viitso uurimused liivi keelest, nii varem avaldatud kui ka seni avaldamata. Need annavad mitmekülgse pildi selle kõige lõunapoolsema läänemeresoome keele iseärasustest. Käesolev raamat on sündinud sihtfinantseeritud teadusteema "Läänemeresoome keelte foneetiline, fonoloogiline ja morfofonoloogiline kujunemine" (20032007) raames, Tiit-Rein Viitso kui projekti juhtiva uurija tööde üldistava tulemusena. Toeks on olnud ka tema juhitav Eesti Teadusfondi projekt "Läänemeresoome keelte areaalsed arengud" (nr 6528, 2005-2008). Raamatu koostamisel abistas teemajuht prof Kari Pajusalu, ingliskeelseid artikleid tõlkisid eesti keelde teadurid Eva Liina Asu ja Pire Teras, doktorandid Pärtel Lippusja Tuuli Tuisk ning magistrandid Miina Norvik ja Nele Saiveste. Raamatu toimetamise põhiraskust kandsid Pire Teras ja Ellen Niit, inglise keele osas Eva Liina Asu. Kõigil raamatu koostamise ja toimetamise etappidel on tähtis olnud Eesti Keele Instituudi direktori professor Urmas Sutropi tugi. See on aga ikkagi Tiit-Rein Viitso raamat, näide tema teaduslikust laiahaardelisusest ja võimest märgata tavaliselt tähelepanuta jäävaid keelenähtusi. Seda raamatut on võimalik lugeda mitmel viisil - kui põnevat sissevaadet eesti keele kujunemislukku, kui liivi keele tutvustust ning samuti otsides erinevate teaduslike üksikprobleemide lahendusi. Soovime autorile uurimisindu ja -õnne 70. sünnipäeval ja lugejale tema tööviljadest osasaamise rõõmu! Raamatu toimetajad

5

SISUKORD SISSEJUHA TUS

11

l. LÄÄNEME RESOOME KEELTE KUJUNEMI NE

15

EESTIKEELEPÄRITOLUST

17

ESIAJALOOLISE MEREVAIGUTEE VÕIMALIKUD PEEGELDUSED NÜÜDISKEELTES

25

KEELESUGULUS JA SOOME-UGRI KEELEPUU

28

LÄÄNEMERESOOME ESIMESE SILBI õ AJALUGU

45

LÄÄNEMERESOOME MURDELIIGENDUSE PÕHIJOONED

63

LÄÄNEMERESOOMESUGULUS

70

LÄÄNEMERESOOME IDAPIIR

90

KOMMENTAARE PAUL ARISTE DOKTORIVÄITEKIRJALE HIIUMAA EESTI MURRETE FONEETIKAST

99

EESTI PROSOODILINE SÜSTEEM LÄÄNEMERESOOME AREAALIS

Ill

LÄÄNEMERESOOME ASTMEVAHELDUS: TÜÜBID JA TEKKIMINE

120

ALGLÄÄNEMERESOOME *h MÕISTATUS

128

LÄÄNEMERESOOME KEELTE AJALOOLINE FONOLOOGIA: ALGLÄÄNEMERESOOME

135

11. LÄÄNEME RESOOME FONOLOO GIA

145

SISSEJUHATUSEKS

147

LIIVI KEEL: IDALIIVI

147

l. Kvantiteedi ja tooni transkribeerimine 2. Kvantiteedij a tooni funktsioon 3. Kvantiteedi võimalikud fonologiseeringud 3.1. Monoftongid ja madalduvad diftongid 3.1.1. Diftongide ühendilisus 3.1.2. Monoftongide ja madalduvate diftongide tõlgendamine

147 148 150 150 151 153 7

3.2. Konsonandid 3.2.1. Üksile- ja geminaatkonsonandid 3.2.2. Konsonantühendid 3.2.3. Pilca vokaalainese ja konsonantide tõlgendamise õigsus 4. i- ja u-lõpulised diftongid ja triftongid 4.1. Vahelduv lühike diftong katkega silbis 4.2. Vahelduv lühike diftong katketa silbis 4.3. Vaheldumatu pikk diftong 4.4. i- ja u-lõpuliste diftongide ja triftongide tõlgendamise õigsus 5. Rõhutu silbi vokaalid 5.1. Rõhutu silbi poolpikk vokaal 5.2. atõlgendamine 6. Rõhkjaaktsendid 6.1. Ühesilbilised sõnad 6.2. Mitmesilbilised prefiksita lihtsõnad 6.3. Prefiksilised lihtsõnad 6.4. Liitsõnad 6.5. Rõhu tõlgendamine 7. Fonoloogilised üksused: kokkuvõte 8. Idaliivi fonoloogilised erinewsed muudest murretest

154 154 155 158 162 163 165 166 166 168 168 169 170 170 170 171 171 171 172 173

EESTI KEEL: ÜHISKEEL

173

l. Välted, palatalisatsioon ja foneetiline transkriptsioon l. l. Kvantiteet 1.2. Palatalisatsioon 2. Väldete funktsioon 3. Eesti kvantiteedi võimalikud fonologiseeringud 3.1. Ql-Q4 tõlgendamine 3.2. Aktsendid ja rõhk 3.2.1. Pea- ja kaasrõhk 3.2.2. Rõhk liitsõnades 3.2.3. Rõhk võõrsõnades 3.2.4. Rõhutu esimene silp 3.3. Monoftongidja diftongid 3.4. Konsonandid 3.4.1. Vokaalijärgsed üksik- ja geminaatkonsonandid 3.4.2. Konsonantühendid 3.5. Konsonantide ja nende ühendite eri tõlgenduste õigsus 4. Palatalisatsiooni võimalikud fonologiseeringud 5. wjaj 6. Silbipiir 7. Fonoloogilised üksused: kokkuvõte 8. Ühiskeele fonoloogilised seosed lokaalmurretega

173 173 176 177 179 180 180 182 182 183 184 184 186 186 189 193 196 197 198 199 200

VADJA KEEL: V AIPOOLI

200

l. Monoftongidja diftongid 1.1. Lühikesed ja pilcad monoftongid 1.2. Diftongid 2. Geminaadid ja pikad konsonandid

200 200 201 201

8

3. Rõhk 4. Vaipoole murde seosed teiste vadja murretega

203 203

VEPSA KEEL: PÕHJAVEPSA

204

l. CV-harmoonia 1.1. Esimene silp 1.2. Mitteesimene silp 1.3. CV-harmoonia eri tõlgenduste seosed 2. Diftongid 2.1. Diftongide lõppkomponendid 2.2. Järgsilpide diftongide alguskomponendid 2.3. Esimese silbi diftongide alguskomponentide seosed eri murrakutes 3. Geminaadid 4. Afrikaadid

6. Rõhk 7. Fonoloogilised üksused: kokkuvõte 8. Põhjavepsa fonoloogilised erinevused muudest murretest

204 207 209 210 210 210 211 212 213 214 215 216 216 217

LÕPETUSEKS

217

POSTSKRIPTUM

218

Ill. UURIMUSI LIIVI KEELEST

223

KES KLII Vl

225

LTVÕ K~I,. MUNT VÄLDAMIERSOOMÕ KIELD SIEGÄS

233

POSSIBLE PREHISTORIC CONTACTS OF LIVONIAN

238

LIVONIAN neitsõ kuo/m pi 'fJfJÕ

251

LIVONIAN kõps 'hare' AND FINNIC *korva 'ear'

254

LIVONIAN mlez, VEPS met 'man'

258

FERDINAND JOH. WIEDEMANN JA 135-AASTANE LIIVI GRAMMATIKA

262

LIVONIAN POLYPHTHONGS

265

SURVEY OF PREVIOUS RESEARCH ON LIVONIAN PROSODY

290

LIVONIAN GRADATION: TYPES AND GENESIS

295

LIIVI KEELE ERIJOONED LÄÄNEMERESOOME KEELERUUMIS

309

5.y

9

ALGALLIKAD

357

LÜHENDID

359

KIRJANDUS

361

TIIT-REIN VIITSO VALIKBIBLIOGRAAFIA

379

Tahvel 1. Kaashäälikumuutused soome-ugri keeltes

395

Tahvel 2. Liivi ja teiste läänemeresoome keelte ühised uuendused. Common innovations of Livonian and other Finnic languages

396

Tahvel 3. Tüvi *kesträ- läänemeresoome keeltes

397

Tahvel 4. •nälkän (gsg) läänemeresoome keeltes

398

Tahvel S. *kurken (gsg) läänemeresoome keeltes

399

Tahvel 6. •nahkan (gsg) läänemeresoome keeltes

400

Tahvel 7. *lasleen (lsg) läänemeresoome keeltes

401

Tahvel 8. •sätteklsätten (2pl) läänemeresoome keeltes

402

10

SISSE.J UHATU S Üldist Selle raamatu eesmärgiks on täpsustada läänemeresoome keelte foneetika, fonoloogia ja morfofonoloogia andmestikku üldistuse saamiseks, mis võimaldaks läänemeresoome foneetika, fonoloogia ja morfofonoloogia kujunemise uut ja pädevat kirjeldamist. Juba 1960ndatel alanud ja järjest süvenenud tarvidus uurida soome ja eesti kirja- ja kõnekeele nüüdisseisundit on kaasa tõmmanud peaaegu kogu keeleteadlaste järelkasw ja ühtlasi kaasa toonud läänemeresoome keelte, sealhulgas ka soome ja eesti keele kujunemisloo alaste teadmiste jätkuva õhenemise. Seejuures on need teadmised traditsiooniliselt ja sageli ühekülgselt põhinenud ennekõike soome keele kui kõige arhailisemaks peetud keele uurimise tulemustel; 1950. aastate algul räägiti tõsiselt soome keele kui "soome külmkapi" tähtsusest kõigi soome-ugri keelte jaoks. Tahtmata eitada soome keele parimat uuritust kogu keelkonna ulatuses või pisendada soome keeleteadlaste üliolulist osa kõigi uurali keelte uurimisel, tuleb ometigi tunnistada, et omamoodi oli õigus ka akadeemik prof Paul Aristel, kes Tartu Ülikoolis juba 1950. aastate lõpul (võimalik, et varemgi) rõhutas läänemeresoome keelte võrdleva grammatika kursuse kuulajaile, et ei tule arvata, et soome keel on alati kõige arhailisem läänemeresoome keel. Kuulajaiks olid siis kõik eesti keele eriharu ja soome-ugri keelte eriharu üliõpilased. Tõesti, igaüks võib soome vana kirjakeelt ja soome nüüdiskirjakeelt võrreldes kergesti veenduda, et soome kirjakeel on läbi teinud ulatusliku sekundaarse arhaiseerimise murrete alusel, mis on mõnes teises suhtes uuenduslikumad kui kirjakeel. See raamat püüab täiustada varasemat pilti läänemeresoome keeltest, nende kohast keelkonnas, nende omavahelistest seostest, liivi keelest kui eesti keelele tüpoloogiliselt sarnaseimast, kuid samas oma arenguis mõneti kaugemale jõudnud keelest. Seda tehakse koondades ja rühmitades samade kaante vahele tihtipeale vähetuntud väljaannetesse hajutatud kirjutusi. Osa raamatus avaldatavatest kirjutistest oli määratud teatavas kitsamas ainevaldkonnas hästi orienteeruvale lugejale. Siin on püütud selliste kirjutiste loetavust tõsta selgitavate joonealuste märkustega, mis erinevalt võimalikest algupärastest joonealustest märkustest kannavad nurksulgudesse asetatud numbrit. Sellest tingituna on mõnes artiklis kõrvuti kaks iseseisva numeratsiooniga allmärkustesarja - vana ja uus. Osa 30 aasta jooksul ilmunud kirjutisi on n-ö oma aja lapsed ja sisaldavad oletusi, vaieldavaid, küsitavaid, ebaotstarbekaid või ka vigaseid lahendusi. Teadus, sh keeleteadus, on üldjuhul otsingute ja eksituste tee. Siin osutatakse selliste lahenduste vastavaile omadustele; seda on tehtud kas allmärkustes või postskriptumis. Vigadel nagu ka unustatud tõdedel on omadus korduda uute tegijate käes uudisavastustena. Ehk aitab vigade avaldamine neid vältida. Suur osa kirjutatust on olnud seotud mingi ajalimiidiga, millest tulenev ajapuudus on vahel kaasa toonud üksteisega halvasti seonduvaid lauseid või tõlkimata jäänud näitesõnu, ühes kirjutises teksti vigasest parandamisest tingitud korduva lõiguga. Omaette nähtus on seegi, et ühest arwtist tei8e kantuna või mingi küljendusprogrammi läbinuna on vahel trükis ilmunud tekst, eriti tabel, algupärasega võrreldes oluliselt kannatanud või diakriitilised märgid kaduma läinud. Seda laadi vead on siin lihtsalt parandatud.

l. Läänemeres oome keelte lügitus ja ajalugu Läänemeresoome keeleala on pikka aega olnud põhiosas katkematu murdekontiinum, milles murde- ja keelepiire on tekitanud kunagised hõimupiirid ning ümber kujundanud 11

või kustutanud eri aegade riigi- jm administratiivpiirid, sõdade ja ka epideemiate järel tühjenenud alade uusasustamine teistelt murde- või keelealadelt ning ehk ka pagemine sõja ja vallutajate jalust eemale seni asustamata aladele. Eri murdealade integreerumist ühe kirjakeel~ ümber on esinenud ainult Soomes ja Eestis, kus seda on toetanud lisaks administratiivpiiridele ka traditsiooniliselt emakeelne kirikja kooliharidus. Sellest kõigest tingituna on läänemeresoome keeleala jaotamine keelteks küllaltki suvaline. Siit tulenevalt on keeleteaduses ammuseks probleemiks läänemeresoome keelte ja murrete sugulusseosed. Erinevaid väiteid on esitatud palju, enamasti täiesti ilma keeleliste põhjendusteta, harva nappide põhjendustega. Samal ajal on soome-ugri keelte sugulusseoste hinnang .püsinud enam-vähem muutusteta alates 1879. aastast. Ainult läänemeresoome keelte põhiosa ei loeta ühelt poolt liivi keelest ja teiselt poolt lapi keel(t)est samal ajal lahknenuks ning mordva ja mari läbisugulus on tõsise kahtluse all. See on tinginud vajaduse võtta vaatluse alla ühelt poolt läänemeresoome murrete omavahelised sugulusseosed ning teiselt poolt läänemersoome koha soome-ugri keelte seas. Olen keelesuguluse uurimisel lähtunud kogemusel põhinevast eeldusest, et ei statistilised meetodid ega tüpoloogia võimalda kuigivõrd täpselt määrata suguluskeelte sugulusastet, vaid ikkagi pigem nende samasust kasutatud algandmete alusel. Suur samasus võib ühtviisi hästi olla tingitud sugulusest, üksteise reaalsest või varasemast naabrusest ning ka ühesugustest välismõjudest. Seetõttu olen püüdnud sugulusseoste tuvastamisel lähtuda keeleajaloolistest kriteeriumeist, täpsemalt murrete-keelte ühisuuendustest, eelistatavalt nn häälikumuutustest. Selles osas on eeskujuks olnud Eemil Nestor Setälä läänemeresoome keelte kaksikjaotuse katse, kus läänemeresoome murded jaotati kahte rühma, defineerides läänemeresoome esimest murdepiiri selle kummalgi pool toimunud erinevate uuenduste alusel. Metoodiliselt tähelepanuväärne katse ebaõnnestus ebakorrektsete algandmete tõttu: Setälä pidas ekslikult liivi-eesti-vadja õ-d vanemaks kui samades tüvedes esinevat e-d soomes, karjalas ja vepsas ning ei arvestanud, et eesti, liivi ja vadja eri murded erinevad sellesama õ esinemise poolest üldse ja esinemise määra poolest eriti. Sellele pööras esimesena tähelepanu Alo Raun, kes niimoodi viiski mind õ ajaloo ja muude läänemeresoome ja ka soome-ugri keeleuuenduste uurimise ning olemasolevate ja kunagiste murdepiiride otsimise juurde. Setälä ebaõnnestumine iseenesest piiratud lähteandmete hulga juures osutab, et see tee ei ole kerge; mu oma kogemus näitab, et suure vea võib põhjustada ka väike näpuviga andmete kandmisel suurde raskesti kontrollitavasse tabelisse, mis hakkab töötlemisel oma elu elama. Et uuenduste alusel tuvastatud soomeugri ja läänemeresoome võimalikke kaksikjaotusi on leitud mitu ja nendegi jaotuste kaksikjaotusi on mitu, osutub esmaste isoglosside tõestamine ja optimaalse murdeliigenduse leidmine lisaks väga töömahukaks ülesandeks. Läänemeresoome kindlalt esimest kaksikjaotust ja optimaalset murdeliigendust polegi seni leitud. Sama kehtib soome-ugri keelte kohta. Need on aga tõsised tulemused, mis määravad edasisi otsinguid ja sunnivad pöörama tähelepanu eesmärkide sõnastamisele ning uurimismetoodikatele ja nende pakutavatele võimalustele. Teiselt pooli otsustavad praeguses läänemeresoome keeleajaloo uurimisjärgus edasise arengu suurel määral juhuleiud, milleks võivad olla nt mõne üksiksõna või -vormi esimesel pilgul ehk tühise erandlikkuse seletused või etümologiseeringud. Samas lubavad senised tulemused juba teha järeldusi ühe või teise keele kujunemisviisi kohta ja kunagiste hõimude suhtelise paiknemise kohta läänemeresoome keeleruumis. Kindlasti pole keeleuuenduste uurimine ja ühele kaardile panemine tõsine viga, nagu on konkreetset viga näitamata üldsõnaliselt väitnud teenekas samojedist ja uralist Juha Janhunen (2001: 38). Igatahes sunnivad juba senised veel ehk napivõitu tulemused pidama nt Janhuneni (2001: 39) esitatud keelepuuga Euraasia kaarti kauniks, kuid seni teadaolevate faktidega sobitumatuks unistuseks. 12

Kuigi keel on pidevas muutumises, piirdub muutumine enamasti kõikumisega. See teeb keele ajaloo uurimise tulemuslikkuse ennustatamatuks, kuid põnevaks. Eriti eesti keeles on üheks keerulisimaks küsimuseks olnud õ teke ja muutumised, läänemeresoome keeltes üldse lz teke ning astmevaheldus. Astmevahelduse tulemusena on eesti keele ja liivi keele prosoodiasüsteemid kui mitte unikaalsed, siis vähemalt haruldaselt keerulised ja jätkuvalt huvitavad. 11. Läänemeresoom e keelte fonoloogia küsimusi Termin fonoloogia sündis hästi arenenud foneetikateadusega maades selleks, et lahutada foneetikast kui instrumentaalsest kõneuurimisest häälikutest või hääldusest vabas vonnis jutustamine. Ennekõike andis Praha koolkond fonoloogiale formaalsema sisu, sidudes oma fonoloogia häälikusüsteemi põhiüksuste vastanduste ehk opositsioonide otsimisega. Vastanduvaid häälikuid nimetati foneemideks. Kindlates ümbrustes oma vastandusvõime kaotanud ja vormi muutnud foneeme hakati nimetama morfoneemideks ning foneemide ja morfoneemide vahelduse uurimist morfonoloogiaks. Ameerika Ühendriikides sai foneeme uuriv teadusharu nn deskriptiivse lingvistika raames nimeks foneemika (phonemics) ja foneemivaheldusi uuriv teadusharu nimeks morfofoneemika; morfofoneemikas puudus Praha morfoneemi sugune üksus. 1960. aastail kadus termin foneemika Ameerikasse siirdunud Euroopa keeleteadlaste mõjul käibelt ning mo1fofonoloogia on enamasti asendanud peale m01fofoneemika ka m01fonoloogia. Kuigi l 930ndate keskel tõi Tartu Ülikooli selleaegne foneetikalektor ja hilisem soome-ugri keeleteaduse professor Paul Ariste Eestisse foneemi mõiste, tõi fonoloogia Eestisse alles Moskvas 1959. a ilmunud H. A. Gleasoni õpiku "An Introduction to Descriptive Linguistics" tõlge vene keelde. Alles sellega tutwmine lubas mõista foneemi üldisemat olemust keelesüsteemi osana. Iseloomulikult ärkas huvi fonoloogia, sh eesti keele fonoloogia vastu just eesti fennougristide seas, mis viis vadja, eesti ja vepsa fonoloogia intensiivsele uurimisele, kusjuures eesti fonoloogia uurimist on juba 1960. aastate algusest mõneti toetanud ja suunanud ka uued edusammud eesti keele foneetika uurimisel. Käeoleva raamatu osana avaldatava 1981. aastal ilmunud raamatukese "Läänemeresoome keelte fonoloogia küsimusi" aluseks olid vadja, põhjavepsa ja liivi keele alal teostatud välitööde käigus kogutud ja juba fonoloogiliselt analüüsitud materjal. Fonoloogilise analüüsi eesmärgiks on siin peetud keele optimaalse fonoloogilise transkriptsiooni väljatöötamist. Seejuures oletati vaikimisi, et fonoloogiline transkriptsioon peegeldab abstraktselt ka leksikaalse informatsiooni salvestamisel ning sõnamuutmisel ja sõnatuletamisel kasutatavaid reaalseid kõneleja sisegrammatikas toimivaid üksusi. Optimaalse transkriptsiooni otsinguil ilmnes igas keeles mitmeid spetsiifiliste probleemidega valdkondi, kus lahenduse määrasid sageli üksikkõneleja murde- või idiolektipärased morfo(fono)loogilised eelistused. Raamatu peatähelepanu oligi suunatud probleemide tõstatamisele ja võimaluste piires ka nende selgitamisele; osa neist fonoloogia raames tõstatatud probleemidest vajab lahendamiseks instrumentaalfoneetilisi uuringuid. Selline lähenemine eristab siin kasutatavat fonoloogiaalast suunitlust Eestis levinud teisest, fonoloogilist transkriptsiooni vältivast ja seetõttu peaaegu probleemitust rõhuvalt morfofonoloogiaga piirduvast suunitlusest. Ill. Lüvi keel Liivi keelt seob eesti keelega peale selle, et kummagi keele esimene teada olev kirja pandud lause pärineb Läti Hendriku kroonikast, veel rida muudes läänemeresoome keeltes puuduvaid häälikulisi ja morfoloogilisi ühisjooni või lähedasi uuendusi. Et liivi keel on 13

pikka aega arenenud balti keelte vahetus naabruses, on liivi keelel ka olulisi ühisjooni balti keeltega, kusjuures liivi keel ja läti keel on teineteist oluliselt mõjutanud. Selle tulemusel on liivi keel ühelt poolt nn kvantiteedikeel, nagu seda on eesti keel, ja teiselt poolt toonikeel, nagu seda on läti keel, kusjuures liivi keeles on nt sõna rõhulises lahtises silbis diftongide ja triftongide puhul erinevaid kvantiteedi- ja tooniastmeid teadaolevalt kokku viis, eesti keeles kaks, muudes läänemeresoome keeltes vaid üles. Foneetika uurimine Eestis algas muide ennekõike liivi kahe tooni insttumentaalse uurimisega Lauri Kettuneni poolt 1920. aastate algupoolel. 60 aastat hiljem võeti Eestis uurimisele liivi diftongid ja triftongid eri kvantiteedis ja toonides. Kuid ka sõna rõhulises lahtises silbis esinevate monoftongide (st ülcsikvokaalide) puhul, kus liivi keeles on enam kui 110 aastat arvestatud kolme kvantiteedi- ja tooniastme olemasolu eesti keele kolme kvantiteediastme kõrval, on Tartu Ülikoolis projekti "Läänemeresoome keelte foneetiline, fonoloogiline ja morfo fonoloogiline kujunemine", täpsemalt: liivi keele prosoodia uurimise raames 2007. aastal teostatud mõõtmised tuvastanud juba 1982. a muljelise kogemuse põhjal n-ö ennustatud nelja astme asemel kokku viie kvantiteedi- ja tooniastme olemasolu. Kõiki neid astmeid kasutatakse liivi keele morfofonoloogias astmevahelduse raames, kuid ka iga muutumatu rõhuga sõna esineb mingis astmes. Olukorra muudab eriliseks asjaolu, et kuigi eesti keel on suuremal määral kvantiteedikeel kui põhja- ja idapoolsemad läänemeresoome keeled ja kasutab kvantiteediastmete eristamiseks kvantiteedi kõrval ka põhitooni, kipub viie kvantiteedi- ja tooniastme eristamine isegi eesti kuulajal võimiste piire ületama. Seetõttu ei ole selles raamatus suudetud sõnades, mille teises silbis esineb kas õ või i, määrata pikka monoftongi sisaldava silbi kvantiteediastet, seda ka noomeni- ja verbimuutmistabeleis. Tuleb rõhutada, et siin raamatus esitatav puudutab ennekõike ühtainust Kuramaa liivi murret, nimelt idaliivit. Ira ja lääneliivi hääldus oli märgatavalt erinev, kuid seda pole adekvaatselt fikseerinud isegi lääneliivi alal pikemalt töötanud Lauri Kettunen. Liivi keele asend läänemeresoome keeleala kauges edelasopis loob teoreetilise võimaluse liivi keele varasemaks paiknemiseks veel kaugemal lõunas. Sellele näib viitavat liivi keele merevaigunimetus, mis teises, ehk sekundaarses tähenduses on tuntud nt eesti keeles. Liivi ja ka vepsa keele perifeerne ja mitte eriti kontaktne asend muude sugulaskeelte suhtes lubab neis keeltes esinevaid sõnakujw;id kasutada muude keelte sõnakujude päritolu paremaks seletamiseks. Sellega on huvitavas ja seletamatus vastuolus asjaolu, et liivi keel näib olevat olnud eraldi kontaktis nii Eesti ja Soome lääneranniku murrete kui ka lõunaeesti ning isegi vepsa-lüüdi-lõunakarjala alaga.

••• Raamatu sünnis on koostajatena eriline osa olnud prof Urmas Sutropil ja projekti juhil prof Kari Pajusalul, kes on piiritlenud kolm valdkonda ja valinud kirjutised. Edasi8es töös on osalenud teisedki projektis osalejad. Nende abita ei oleks seda raamatut kunagi valmis saanud. Tänan kõiki südamest. Suur tänu ka Eesti Keele Instituudile nii praeguse abi eest kui ka tööandjana veerandsajandi kestel, mis oli mulle kui uurijale kauneim aeg elus. Kui mul tekkis vajadus ja tahtmine minna nt järgmisel nädalal nädalaks-kaheks või terveks kuuks välitöödele vepslaste juurde Karjalasse või liivlaste juurde Lätisse, polnud selleks ei takistusi ega pikemat etteplaneerimist ja rahaanumist ning tööpäevi söövat aruandlust. Kõik sujus. Neil aastail kirjutatu moodustab suure osa sellest raamatust. Neil aastail kogutut pole võimalik uuesti koguda, selles elab kadunud või tänaseks mandunud keel, mida saab ehk velmata.

14

l

LÄÄNE MERES OOME KEELT E KUJUN EMINE

EESTIKEELEPÄRITOLUST Selles artiklis vaadeldakse eesti keele päritolu soome-ugri ja läänemeresoome keeleteaduse raames.

l. Eesti keel ja teised läänemeresoome keeled soome-ugri keeleruumis Tavaliselt usutakse, et eesti keel kuulub koos liivi ja vadja keelega uurali keelkonna läänemeresoome haru lõunarühma. Usutakse, et läänemeresoome ja lapi keelerühmad esindavad soomeugrilasi, kes jõudsid järkjärgulise rahvastikurände käigus kaugeimale läände. Et rännaku erinevatel etappidel lõhenes esialgne kogukond alati üheks rühmaks, mis jäi paigale, ja teiseks rühmaks, mis liikus edasi lääne poole, siis sisaldab lapi ja läänemeresoome keelerühma eelajalugu suurima arvu varasemaid keelestaadiume, niinimetatud algkeeli, vtjoonis l. UURALI SOOME-UGRI LÄÄNEMERE-PERMI LÄÄNEMERE-VOLGA

-------

LÄÄNEMERE-MORDVA LÄÄNEMERE-LAPI

lapi

läänemere

mordva

mari

penni

ugri samojeedi

Joonis l. Uurali keelepuu. Keelepuu joonisel l on mõnevõrra muudetud ja lihtsustatud variant Otto Donneri juba 1879. aastal esitatud keelepuust. Muudatused hõlmavad (a) samojeedi keelte lisamise, kuna soome-ugri ja samojeedi keelesuguluse tuvastas viimaks pärast lgnäc Haläszi olulist pioneeritööd Heikki Paasonen 1917. aastal (1917b) ja (b) volga keelerühmajagamise mari ja mordva keelteks Gäbor Bereczki (1974; 1988) järgi.l11 Vältimaks probleeme, mis tekkivad, kui toodud keelerühmi omakorda väiksemateks rühmadeks jagada, on antud keelepuus üksnes põhiharud. Et aga indoeuroopa keeleteadusel ei ole õnnestunud indoeuroopa keelte paremast dokumenteeritusest ja uuritusest hoolimata ehitada rahuldavat indoeuroopa keelepuud, siis tuleb traditsioonilise uurali/soome-ugri keelte suguluse teooria üldine veatus küsimärgi alla panna. Siiani on selle teooria vettpidawst kontrollitud kahel viisil.

on asendatud varasemas kirjanduses soome keele otsesel eeskujul tarvitatud terminid soomevolga ja soome-penni terminitega läänemcre-volga ja Jäänemere-penni. Läänemere-lapi algkeel on soomlaste tarvituses \1arhaiskantas11omi, st varane läänemeresoome. Termini varane läänemeresoome kasutamine läänemeresoome ja lapi ühise algkeele jaoks pole otstarbekas, seda läheb vaja juba lapi keeli mitte arvestavas läänemeresoome keeleajaloos. [l] Siin

17

Esiteks on püütud ehitada homogeensuspuudc21, vrd joonist 2, tuginedes tabelile l, mis on Uszl6 Honti (1993) poolt teostatud uurali keelte etümoloogilise sõnaraamatu (Uralisches etymologisches Wörterbuch = UEW) statistilises uuringus üksikkeeltes leiduvate (rekonstru-eeritud) uurali või soome-ugri algkeele vastete statistilise uuringu tulemusena esitatud vastavustabeli kärbitud ja kergelt ümberkorrastatud variant. Arvestamata on jäetud need uurali keeled, mille andmestik on fragmentaarne. Puu joonisel 2 on suurel määral sarnane puuga joonisel l: uurali keeled jagunevad selgelt soome-ugri ja samojeedi keelteks. Mõne-võrra üllatav on, et mordva osutub läänemeresoomele lähedasemaks kui lapi. Mari lähedus permi keelele tuleneb ilmselt permi laenudest mari keeles, vt Bereczki 1977; 1992. Tabel 1. Uurali keelte ühine põlissõnavara UEW-s Uszlõ Honti (1993) arwtustejärgi Lp Lapi Soome Eesti Mordva Mari Komi Udmurdi Handi Mansi Ungari Neenetsi Sölkupi Eenetsi Nganassaani Kamassi

So

Ee

Md Mr 283 338 299 289 289 626 277 352 245 322 216 228 195 209 199 211 134 129 136 126 112 96 100 94 99 97

726 454 393 320 454 884 695 436 393 695 734 394 320 436 394 643 283 313 253 297 261 230 211 172 136 128 132

338 387 330 334 317 287 174 173 135 128 136

299 333 298 277 262 245 143 143 115 108 112

Ko 313 387 333 277 352

810 589 320 312 293 163 156 113 114 122

Ud Hn Mn 253 297 261 330 334 317 298 277 262 245 216 195 322 228 209 589 320 312 685 275 275 275 779 547 275 ·547 726 262 381 404 136 198 182 137 189 177 100 133 130 98 133 121 108 145 133

Un Ne Sk 230 211 172 287 174 173 245 143 143 199 134 136 211 129 126 293 163 156 262 136 137 381 198 189 404 182 177 704 143 139 143 385 249 139 249 344 106 237 197 101 215 187 108 202 203

En Ng Km 136 128 132 135 128 136 115 108 112 112 100 99 96 94 97 113 114 122 100 98 108 133 133 145 130 121 133 106 101 108 237 215 202 197 187 203 254 197 165 197 237 159 165 159 250

lp so ee md 1m· ud ko un mn hn km sk ne en ng

Joonis 2. Uurali keelte ühise sõnavara homogeensuspuu. Teiseks on soome-ugri põhimurretes iseloomulike konsonandimuutuste alusel tuvastatud kaks jaotust, mida võiks vaadelda soome-ugri algkeele esimese hargnemisena, vt joonist 3. 2

CJ Eesmärgiga ehitada usaldusväärsem puu, arvutati tabeli l andmed ümber, kasutades iga elemendi (x, y) jaoks valemit (x, y) = (A + B) : C, kus A on keeles LA esinevate vastete koguarv ja B on keeles Ls esinevate vastete koguarv (need koguarvud leiduvad tabeli l peadiagonaalil) ning e on mõlema keele LA ja L8 omavaheliste vastete koguarv (see arv leidub vastavate keelte andmeid esitavate veergude või ridade lõikumiskohal).

18

V astupidiselt traditsioonilisele teooriale ei leidnud kinnitust soome-ugri algkeele hargnemine soome-permi ja ugri algkeeleks, kuna soome-permi algkeele jaoks ei leitud ühtki iseloomulikku uuendust. Nende esialgsete andmete taustal on mõeldav, kuid mitte tõestatud, et kaasaegsete läänemeresoome keeli rääkivate rahvaste soome-ugri keelt rääkivad eelkäijad ei saabunud mitte idast, vaid hoopiski lõunast või kagust.

2. Eesti keel läänemeresoome keeleruumis Küsimus eesti keele kohast läänemeresoome keeleruumis on keerukas ning on esile kutsunud mitmeid hüpoteese, mida eri autorid kasutavad eri kombinatsioonides ja eri kontekstides.

l

•-õ- :::> ·~ •r=> •1 lapi läänemeresoome mordva mari

·-~-

:::> ._,_

permi ungari mansi handi

l

•õ- :::>•t-

•-e-=> •-slapi läänemeresoome

l •-y-

•-k-:::>

•-kk-~

-k

mordva mari permi ungari mansi handi

Joonis 3. Soome-ugri murdekontiinumi kaks võimalikku jaotust konsonandimuutuste põhjal. Muutuste tüübid: x ~ y x on sulandud y-sse; x ~y x on nihkunud y-ks. Kuigi Ferdinand Johann Wiedemann käsitles lõunaeesti keelt kui iseseisvat läänemeresoome keelerühma juba 1864. aastal, jaga8 Eemil Nestor Setälä (1917: 366) läänemeresoome murded edela- ja kirderühmaks kolme paari tunnuste alusel. Üks paar tunnuseid vastandab õ [g] olemasolu edelarühmas (liivi, eesti ja vadja keel) õ puudumisele kirderühmas. (Tegelikult ei olnud õ-d ka Setälä päevil kõigis eesti ja vadja murretes ning ei ole ka kunagi esinenudki). Läänemeresoome lingvistikas on l 940ndatel pööranud lõunaeesti keelele mõnevõrra tähelepanu Lauri Kettunen (1940a) ..Kettunen väitis, et lõunaeesti keel on segunenud liivi ja põhjaeesti keel. Samamoodi tõlgendas ta ka vadja keelt vastavalt põhjaeesti ja häme murde seguna. Ta on ka oletanud, et hämelaste eelkäijad liikusid Edela-Soome LoodeEestist Üksnes Paul Ariste on 1956. a kaalunud ugalat ehk lõunaeestit ühe kõige vanema läänemeresoome murdena. Ta leidis ühtlasi, et kirde-eesti hargnes varakult põhjaeestist ja vadja ühtlasi kirde-eestist ning et häme oli kirde-eestiga geneetiliselt seotud. (Andrus Saareste (1932) on eesti murdeuurimises välja pakkunud, et kirde-eesti murret võiks kaaluda ka kui kolmandat peamurret põhjaeesti ja lõunaeesti murde kõrval.) Paul Alvre (1973) jagas läänemeresoome murded kahte rühma eelkõige selle alusel, kuidas keeltes kaht tüüpi mitmuse genitiivi vormid jaotuvad: nimisõnade ja omadussõnade mitmuse genitiiv sisaldab kas {l) üht mitmuse tunnust •t (läänesoome, põhjaeesti ja liivi) või (2) kaht mitmuse tunnust•; ja •t (kõik teised läänemeresoome murded, kaasa arvatud rannikumurre ja lõunaeesti murre; pandagu tähele, et rannikumurre on Alvrel sama, mis kirde-eesti Aristel). Alvre järgi esindasid esimese tüübi kasutajad (vt •ja/ka-~gn joonisel 4) sissetungijate esimest ning teise tüübi kasutajad (vt •jalka-i~gn) teist lainet. 19

J

Pekka Sammallahti ( 1977) järgi jagunes läänemeresoome algkeel esmalt lõunaeestilcs ja muuks läänemeresoomeks; viimane jagunes omakorda lõunarühmaks, mis jagunes hiljem veel kord liiviks, põhjaeestilcs ja edelasoomeks, ja põhjarühmaks, mis hiljem jagunes hämeks ja laadoga algkeeleks. Esimese jagunemise peamiseks kriteeriumiks oli muutus •kt > •tt esimese silbi lõpul lõunaeesti keeles ning muutus •kt > •ht teistes murretes. Tõik, et õ erineva esinemismäära alusel eristuvad neli läänemeresoome keelerühma vastandina viiendale, õ-ta keelerühmale, kutsus esile varaste läänemeresoome häälikumuutuste uurimise (Viitso 1978b), mille käigus tuvastati, et need keelerühmad on ~gasi viidavad läänemeresoome algkeele kolmele järglasele, nimelt liivile, ugalale ehk lõunaeestile ja neevale, kõigi muude läänemeresoome murrete eelkäijale. Lisaks leiti kolm alternatiivset võimalust nende kolme murde tuletamiseks kahest algmurdest; ometi ei leitud ühtki argumenti neist kolmest võimalusest ühegi võimaluse eelistamiseks.

Läänemurre

t.R',

Idamurre

•jalka-~!n

Aluskeele

•i'alltOl-l1n peam~ded

Joonis 4. Varane läänemeresoome murretejaotumine Paul Alvre (1973)järgi. Võti: Jäänemurre: eP - põhjaeesti, Jv - Jiivi, smH - häme; idamurre: eL- Jõunaeesti, eR- rannikueesti, krj - karjaJa, smS - savo, vdj - vadja, vps - vepsa.

Oletatavasti jagunes neeva kaheks murdeks: maa(keeleks) (eesti keeles maakeel 'eesti keel' ja vadja keeles maatseeli 'vadja keel' sõnaga maa), millest sai õ-murre samaselt liiviga ja lõunaeestiga, ning taroks, mille järglased jäid õ-ta. Oletati, et esimene neist hargnes (põhja)eestiks ja vaiaks. Vaia asendas iseloomulikult varasema •o õ-ga vähemalt 16 tüves, milles põhjaeesti, liivi ja lõunaeesti säilitasid Hilisem vaia rühm koosneb vadjale iseloomulikust ja kahest eesti mµrdest, nimelt, kirde-eesti ja idaeesti murdest (enamasti käsitletud kui põhjaeesti murre). Taro murded sisaldavad lisaks isuri, soome, karjala, lüüdi ja vepsa murretele ka rannikumurret (tavaliselt käsitletud koos kirde-eesti murdega) ja Kukkuzi murret (tavaliselt klassifitseeritud kui isuristunud vadja murre). Kokku võttes, õ esinemise või puudumise alusel eristuva viie murderühma hulgas on seega kaks eesti murderühma ning kaks teist rühma sisaldavad kolme eesti murderühma mitte-eesti murderühmade kõrval. Tegelikult on olemas viieski murderühm, kus vokaal õ on vähemalt olnud. Seda rühma Viitso (l 978b ja 1985a) ei arutanud, olgugi et seda on kirjeldanud juba Paul Ariste (1939), vt ka Pall 1987. Peamiselt Lääne-Saaremaa ja Lääne-Hiiumaa murded on säilitanud diftongid oi ja ou reas tüvedes (nt noid 'nõid';joud 'jõud';jou/ 'jõulud'), milles põhja-

•o.

20

eestis ja vaias on õi ja õu. Mõnikord esinevad nendes tüvedes oi ja ou isegi mõnes mandri kihelkonnas. Ilmselt pidid Saaremaa ja Hiiumaa murded, siin nimetatud saarte-eesti, eksisteerima siis eraldi murdena, kui põhjaeestis ja vaias või, veel tõenäosemalt, nii põhjaeesti kui ka vaia ühises algkeeles (või algmurdes) asendati nendes tüvedes o õ-ga (täpne olles, Hiiumaa oli 13. sajandil veel iseloomustatud kui insula deserta). Jääb veel küsimuseks, kuidas Ida-Saaremaa ja Muhu said põhjaeestistatud. (Pandagu tähele, et kuigi Kihnu on saarte murre, ei kuulu see saarte-eesti murderühma). Tuleb märkida, et õ tekke põhj ai saadud murderühmade arv ei peegelda sünlaooniliselt tegelikku läänemeresoome murrete arvu; siin on tegelikult tähtis see, et (a) olemasolevad eesti keele murded pärinevad vähemalt neljast erinevast läänemeresoome murderühmast ja et (b) vokaal õ kujunes keeleliidu tingimustes, vt Viitso 1985a. Huvitav on, et mitmed tunnused, mis vastandavad lõunaeesti ülejäänud läänemeresoome murretele (muutused *pts > ts, *ktsi > ts, *kt > •tt lõunaeestis ning *ptsi > *ps, *ktsi > *kS mujal, vt tabel 2), on tavaliselt esinenud läänemeresoome algupäraga tüvedes. Tunnused, mis vastandavad liivi ja lõunaeesti neevale, vt tabel 3, peegeldavad erinevaid häälikuvahetusmalle või sarnaste üksuste laenamist läänemeresoome eri murretesse eri allikatest. Tabel 2. Lõunaeesti murre vs teised läänemeresoome murded (l) (2) (3) (4) (5) (6)

Rekonstruktsioon *lapci > *laptsi 'laps' *ükti > *üktsi 'üks' *näktü 'nähtud' *kaktesen'kahte (ilsg)' *ektako 'õhtu' *näkniit 'näinud' •anta/*antapi 'annab'

Lõunaeesti lats üts nättü kattõ õtak : gsg õdagu nännüq and

Liivi läps ikS nä'dõd kQ'dõ Õ'dõg nli'nd ändab

lPõhjaeesti lSoome laps üks nähtud kahte õhtu näinud annab

lapsi yksi nähty kahteen eh too nähnyt antaa

IVepsa laps üld nähtu kahthe eht -a niihnu andab

Tabel 3. Liivi ja lõunaeesti murre vs teised läänemeresoome murded Rekonstruktsioon (l) *haina/*heinä 'hein' •sainal*seinä 'sein' (2) •metsal*metsä 'mets' (3) *käl)käl*kel)kä 'king' *sälkäl*selkä 'selg'

Liivi äina säina mõtsä klinga sülga

lLõunaeesti hain-a sain -a mõts-a käng-ä sä/g-ä

Põhjaeesti !Soome IVepsa heinä hein -hiin -a hein -a seinä sein - siin -a sein -a metsä mee-a mets-a kenkä keng-a king-a selg-a se/kä selg-a

Põhjaeesti on jagunenud kahte ossa uuenduste •str > •sr > hr ja *str > *tr alusel, vt joonis 5. Uuendused peegeldavad läänemeresoome varasema konsonantühendi •str lihtsustumisviise mitte enamas kui neljas laentüves. Põhjaeesti murre Harjumaal koos läänepoolse rannikueestiga jagab läänesoomega konsonantühendit hr varasema ühendi •str vastena tüvedes kehrä- 'keder; kedrata' ja ohra 'oder'. Kõigis teistes eesti murretes esineb vaste dr - tr sarnaselt liivi, vadja, Alam-Lauga ja Hevaha isuri ning idasoome murretega. hr saadi konsonantühendist *str ühendi •sr kaudu, mis on endiselt sr põhjakarjala murdes ja zr soikkola, lõuna- ja aunusekarjalas, Iilüdis ja vepsas. Et Kesk- ja Põhja-Soome alad anastati laplastelt· suhteliselt hiljuti, vajab sr- - zr- - hr-murrete geograafiline jaotumine seletust. Idasoome piirnemine põhjas hr- ja sr- - zr-piiridega tuleneb kas läänesoomlaste ja karjalaste aktiivsemast põhja poole liikumisest või läänesoomlaste ja karjalaste taandumisest sissetungivate savolaste eest. Me ei tea ka siiani, kas (l) hr-ala Eestis oli mõjustatud

21

läänesoomest või (2) Eesti oli läänesoomlaste eelkäijate kodumaa või (3) Harjumaa eesti ja läänesoome murre esindavad jäänuseid varem kaugemale itta ulatunud alast, mis lõhestati vähemalt kolmeks osaks •tr-hõimude saabumisel Soome ja Eestisse Narva ja Karjala kannase kaudu. •tr-hõimude sissetungi võis põhjustada ehk nende varasema asuala hõivamine latgalite poolt praeguses Lätis või idaslaavlaste poolt ajaloolise Novgorodi ja Pihkva alal. Lisaks on võimalik, (4) et mõned põhjaeesti või põhjaeestistunud murded asendasid varasemad tüved, milles oli *hr või •sr, naabruses räägitavate *tr-murrete mõjul sugulastüvedega, milles oli •tr.

Iil.

v.;• 1•AL• s.a D

Lut• 1.so v.ao Y&-lsH•VnO T.aC]

Y„ ......

•• .,.IC. Viir. Dl l

'

,

'

0 -

Joonis S. Vokaalidevahelise konsonantühendi *str vastete levik läänemeresoome keeles: *kesträ- 'ketrama; kedrata'. 3. Eesti keel kui läänemeresoome murrete lõimumise tulemus Eesti keel keelealana on üksteisega keeruliselt seotud vanade sugulasmurrete hulk, vt joonis 6. Tõigal, et Eesti on lingvistiliselt palju keerulisem kui tohutud Soome ja Karjala alad, on loomulik selgitus - suurem osa Soomest ja Karjalast on territoorium, kus varem asusid laplased ja mis asustati läänemeresoomlastest sissetungijate poolt alles ajaloolisel ajal, samas on Eesti läänemeresoome keelt kõnelev elanikkond tunduvalt vanem. Sel põhjusel ongi murdeerinevused Eesti alal suhteliselt teravad. Teiselt poolt on Eesti ilmselt olnud ka mitmete läänemeresoome migratsioonilainete sihtmaa.

22

Rannikueesti, räägituna kahel erineval alal Soome lahe rannikul, ei ole ilmselt ühtne. Näiteks rannikueesti läänerühmas sisaldavad verbi l. ja 2. pöörde lõpud vokaali e, nagu ka põhjaeestis ja läänesoomes. Vastavad lõpud rannikueesti keskrühmas sisaldavad vokaale a või ä sarnaselt idasoomega, karjalaga, kirde-eestiga ja vadjaga. Kõige idapoolsemas rühmas Ida- ja Põhja-Vaivaras on l. ja 2. pöörde lõppudes labiaalsed vokaalid o ja ö (saammo 'saame', e/ätö 'elate') sarnaselt aunusekarjalaga ja mitme hajutatud murdega savo ala läänepoolsetes osades. Ilmselgelt ei ole need kolm gruppi ühe algmurde otsesed järeltulijad.

Joonis 6. Eesti keele ajaloolised peamurded. Eesti 1219-1561

Joonis 7. Eesti ja ta naabrid aastatel 1219-1561. ~ :t:31 ;lINE:~ M 3 1CDCDG> • E

E•CD&&25&&CD• &CD• E•G>& E•CD&lapl&G>• &CD• E•CD& E•CD&&25&&CD•

E E E E E

E •CDCDCD3 1CDCDG>• E

E••••30•••• E EEEEE26EEEEEE

Joonis 2. Konsonandimuutused soome-ugri murretes.

39

Muutuste tüübid: A:::> B: A sulandub 8-sse, A~ B: A nihkub 8-ks. Muutused: l K k:::> y; 2 O +~l; 3 x {s- s- -s- -s-}~ 11, {S- -s-J~ s,· 4 P {-pp- -tt- -kk-}:::> {p t k}; 511G-:::>f;6 J -G-:::>j;7FIJ-G-:::>f;8„G-:::>j;9V {c--C-}~s; lOc-C-~I; 11Cc-~I;12J21c-~ t; 13 H k-~ hlz; 14w-w-~1'110 ; 15 8 {11- - 11} :::>t, {..i- -..i-} ~t; 16 - -11- :::> /; 17 S s-~ s; 18 L 11- ~ /,· 19 s -s-~ s; 20 ISI -C- ~ f; 21 T -t-~ J; 22 0 {p- t-k-}~ {b d g}; 23 A {/- -/-} :::> 11, {1- -1-}; 24 'Y p-:::> v/w; 25 & e-~ e; 26 E - G- :::> 6, {1- -1-} ~l; 21 n n-:::> n; 28 e s-~ i; 29 D +:::>t; 30 • -G- :::> t, l :n; 31 CD l- ~

e.

Joonisel 2 esitatud uuendused lubavad otsustada, et on olemas ainult üles soome-ugri murrete kaheksjaotus, nimelt uuenduste 30 ning l alusel, mis jaotavad soome-ugri ala läänesoomeugriks (lapi-läänemeresoomeks) ning idasoomeugriks. Idasoomeugri jaguneb uuenduste 5 ja 8 alusel omakorda kesksoomeugriks ja handiks. ALGSOOl\IEt.:GRI

l

30

l

8 7

6

:?4-

-.

: ? 6 - .'.!6

2

:?l-

.:?l .:?.:?

JJ

6

.:?4

„

::?::?

--

4

"'

: :?7- .'.!7

.:?9-

-

J

)

.:?9

14 9

14

9 --20 10

10

-

l!\

i

(

11

- --

19-

uu- nid

p111

Ta· Pe Ko So

'---y--J mansi

- !i. 13

16-

lm

lS

11

~ B

lp

: ? J - :?3

1s19

-

1111

- - -

l.:?

-

1-

16

'"'"""'

- - - - ·- 18

~--Ka-·_Nl_I_ Sn Su v

V

~

haudi

Joonis 3. Soome-ugri keelepuu, mille aluseks on kaashäälikute muutused. Lühendid: handi murded: l Irty§, Ka Kazym, Ni Nizjam, 0 Obdorsk, Sa Salym, Su Surgut, V Vah, Vj Vasjugan; lm läänemeresoome; lp lapi; mansi murded: Ko Konda, Pe Pelym, So Sos'va, Ta Tavda; md mordva; mr mari; pm penni; un ungari

Niisiis osutavad soome-ugri ala häälikusüsteemis aset leidnud uuendused soome-ugri rühmade mõnevõrra teistsuguseid keelesugulusseoseid, kui neid kirjeldab traditsiooniline keelepuu. See erinews ei osuta kuidagi, et keelepuumall üldse oleks halb või vananenud 40

viis keelesuguluse kirjeldamiseks, vaid vihjab ainult sellele, et traditsiooniline keelepuu ei kajasta soome-ugri keelte sugulust piisavalt õigesti. Vastavalt on joonisel 3 esitatud joonisele 2 vastav keelepuu, mis kajastab ühelt poolt keelte geneetilist rühmitumist ja vastavaid rühmi iseloomustavaid häälikumuutusi ning teiselt poolt võimalikke keeleliidulisi, st üle murde- või keelepiiride levinud muutusi. Teiselt poolt on häälikumuutused siiski vaid osaliselt järjestatud, ja niisiis on keeleliitude järjestus ehk suhteline kronoloogia suurel määral hüpoteetiline, ning on võimalik ehitada samade muutuste teistsugustel järjestustel põhinevaid keelepuid. On tõenäoline, et keeleandmestiku laiendamine ja samojeedi keelte kaasamine toob kaasa keelepuu täpsustumise ja ühtlasi muutumise ka soome-ugri keelte osas. Siiski näitab joonis 3 sedagi, kuidas saab loobuda n-ö kahtlaste ja klassifikatoorselt vähem oluliste keeleliitude esitamisest ning esitada soome-ugri keelerühmade n-ö üldistatud keelepuu, vrd joonis 4. Kui keelepuu joonisel 3 kajastas oletust soome-ugri peamurrete tekke ja kontaktide suhtelisest kronoloogiast, siis joonis 4 kajastab ennekõike soome-ugri keelerühmade põlvkonnakuuluwst. Kui nüüd näiteks keegi peab õigeks rääkida lapi keelest ja handi keelest ning jätta rääkimata lapi keeltest ja handi keeltest, siis lapi ja handi on algsoomeugri 2. põlvkonna järglaskeeled, ungari aga 3. põlvkonna järglaskeel jne. Seejuures pole keelepuus esitatud keelerühmade või keelte põlvkondadesse kuuluvus liigituse algainestiku seisukohalt mitte hüpoteetiline, vaid tuleneb sellest n-ö automaatselt. Teiste sõnadega, võimalike kontaktide arvestamata jätmine suurendab keelepuu tõenäosust. soome-ugri

1..----------idasoomeugri-.1. läänesoomeugri-----------------------2.

2.---2.

kesksoomeugri

3.

4.

--------------------3.

____ 4. ___ vol a.,.....___kama

s. ------s. lapi läänemeresoome

mari mordva

permi

mansi UJJ.gari handi

Joonis 4. Algsoomeugri järglaskeelte põlvkondade puu. 7. Algkeel ja algkodu Kuivõrd on loogiline oletada, et kõik suguluses olevad keeled põlvnevad ühestainsast mingil ajal ühtsest muistsest keelest, mille lähendiks on rekonstrueeritud algkeel, tundub samavõrd loogiline oletada, et seda keelt on räägitud kindlal maa-alal. Ago Künnap (1995: 2084) on öelnud kategoorilisemalt: "On päevselge, et uurali algkeele küsimus on lahutamatu uurali algkodu küsimusest". Algkeele ja algkodu küsimused on seotud kahel viisil. Esiteks, sugulaskeelte ühine loodussõnavara võiks viidata algkodu looduslikele tingimustele. Teiseks, algkeeles leiduvad laensõnad peaksid viitama läbinaabritele. Uurallaste algkodu ongi otsitud puu- ja kaiaja loomanimetuste alusel alates Otto Donneri vastavast katsest 1879. a. Põhjalikema katse 41

vastavat sõnavara uurida on teinud Irene N. Sebestyen (1952). Tuntuim on Peter Hajdu uurali ja soome-ugri algkodu määrang pelgalt puunimetuste alusel, mida Hajdu on korranud mitmes versioonis alates 1964. aastast, mille tulemused praktiliselt kordavad eelkäijate vaateid. Uusim on aga Vladimir Napol'skikhi kalanimetustel põhinev määrang (Napol'skikh 1993). Algkodu määramise metoodika on esimesel pilgul ülilihtne, tarvitseb kindlaks teha uurali ja/või soome-ugri algkeele taime- või loomanimetuste hulgast kitsa levilaga taimi või loomi tähistavad nimetused; algkodu peab mahtuma vastava(te)sse levila(te)sse. Kui uurali algkeel on jagunenud samojeedi algkeeleks ja soome-ugri algkeeleks, siis formaalselt võttes piisab uurali sõnatüvede tuvastamiseks sellest, et on sõnu, mis leiduvad vähemalt ühes samojeedi keeles ja vähemalt ühes soome-ugri keeles ja on niihästi häälikuliselt kui ka tähenduslikult ühtesobivad ega ole vastavais keeltes hilised laensõnad. Samaselt piisab traditsioonilise soome-ugri keelte klassifikatsiooni raames, kus soome-ugri algkeel on jagunenud ugri algkeeleks ja soome-permi algkeeleks, sõnatüve soomeugriliseks tunnistamiseks sellest, et tüvi esineb vähemalt ühes ugri keeles ja vähemalt ühes soome-permi keeles ning pole hiline laen nt turgist või vene keelest. Uurali algkodu otsinguil on peetud otsustavaks asjaolu, et mitmel puul on samojeedis ja soome-ugris ühised nimetused, nimelt kuusel (vasted kõigis soome-ugri keeltes peale ungari, kõigis samojeedi keeltes), seedermännil (vasted permis, mansis, handis, samojeedis), nulul (vasted maris, permis, mansis, handis, sölkupis, kamassis). Kui oletada traditsiooniliselt, et soome-ugri algkeel jagunes ugri ja soome-permi algkeeleks ning soome-permi algkeel taas permi ja soome-volga algkeeleks, olid soome-ugri algkeeles neile lisaks veel nimetused lehisel (vasted komis, mansis, handis) ja halapajul või jalakal (halapaju tähendav vaste soomes, jalakat tähendavad vasted mordvas, maris ja ungaris). Siit võib järeldada, et uurali algkodu oli taigavööndis, äärmisel juhul Uuralitest veidi lääne pool, ja et soome-ugri algkodu oli sealsamas lähedal, kuid vähemalt osaliselt lõuna pool ja kindlasti vähemalt osaliselt Uuralitest lääne pool. Tavaks on kujunenud algkodu paigutamine mõlemal juhul Uuralitest lääne poole. Eestlased ja muud läänemeresoomlased oleksid vastavalt seedermänni, nulu ja lehise nimetused unustanud. Kalanimedest lähtumise korral ilmneb, et kitsaim ala, kus kõik uurali kalanimetusi kandvad kalad võisid esineda ja esinevad, on Lääne-Siberis Obi keskjooksu ja lrtõ§i alamjooksu alal. Kuid miski ei takista vastupidiseid oletusi. Esiteks, osa soomeugrilasi ja ehk ka samojeedid võisid õppida Euroopas kitsa levikuga okaspuude nimetused vastava ala nüüdseks hääbunud algasukate keeltest. Teiseks, mordvalased, marid ja ungarlased võisid jalakat õppida tundma ajalooliseks ajaks juba hääbunud keeltest. Lisaks võib mordva, mari ja ungari jalakanimetuse ja soome (hala)pajunimetuse sarnasus olla juhuslik (soome pajunimetus võib olla laenatud germaanist). Sel puhul ei leia me soome-ugri ja samojeedi algkeeltest õieti m.idagi kindlalt soomeugrilaste ja uurallaste algkeele algkodule viitavat. Teiselt poolt leidub üksikui u ja v ees ning õ > ü > i mujal. Ill: ugala ehk lõunaeesti IV: põhjaeesti murded, sealhulgas eesti ühiskeel, kuid välja arvatud nn põhjaeesti idamurre. Seejuures on Hiiumaal, osal Saaremaal ja kohati mandri läänerannikul õ osaliselt või täielikult kadunud; täpsemalt: lühike õ, Lääne-Hiiumaal, Kesk-Saaremaal ja mandri läänerannikul ka pikk õ on sulandunud ö-sse (õ > ö); Ida-Hiiumaal ja Lääne-Saaremaal on pika õ puhul toimunud nihe [g i] > [.3 9]. Seega on pika ö ja 5 vastanduse näol varasem ö ja õ vastandus veidi teisemal kujul osaliselt säilinud, vrd [spk] 'söök' : [m5k] 'mõõk', vrd ka Ariste 1939: 133. V: osa nn kirde-eesti rannikumurre test (Lüganuse, Jõhvi, Vaivara lääne- ja keskosa ning Iisaku põhjaosa murrakud}, nn põhjaeesti idamurre ja n-ö pärisvadja murded (st muud · peale vadja Kukkuzi murde). Lihtsuse mõttes võib järgnevat käsitlust kahjustamata piirduda vastavalt soome ühiskeele (s), idaliivi (l), ugala (u), eesti ühiskeele (e) ja pärisvadjaga (v). Edaspidi nimetatakse soome ühiskeelt, idaliivit, eesti ühiskeelt ja pärisvadjat lühidalt soomeks, liiviks, eestiks ja vadjaks.

1.2. Kõigis viies rühmas esinevatest tüvedest on teada 32 vokaalivasta wst g-ga. Need esitatakse ja illustreeritakse tabelis l. 1.3. Edasisest vaatlusest võib kõrvaldada kolm vastawst: 14, 15 ja 27, kus liivis on toimunud hiline sulandumine {*ü •u *o} > õ, kuijärgnes v (ka v< *h). Vastawste 5 ja 28 puhul on idaliivis rööpesinemus g,.., e tingitud sulandumisest e >g vahemikusj_ {m nr (l) g}, vrd veeljernaz 'hemes',jgm ii 'ema'. (Kettunen 1938a esitab samas vahemikus e kõrval ~ või g: j~l)G; iflJgä; ifgd, jgga; jjma=, j~rnaz; kui siin tõesti esines~' tuleb küsimusse ka sulandumiskä ik e> g > g). Seejuures on vastavuse 5 puhul ugalas nähtavasti toimunud tüve kahestumine: heng 'hing' (gsg henge): hõng 'hingeõhk; lõhn' (gsg hõngu), kusjuures õ teke pole tõenäoselt seotud liivi g tekkega vastavas tüves. Vastaws 28 kajastab veel sporaadilist muutust õ > ej järel vadjas. Niisiis pole vadja õ siin seotud liivi g-ga (või ~-ga}, nagu kirjutab Kettunen 1938a) ning vastawsed 5 ja 28 võib edasisest vaatlusest välistada. 45

Tabel 1 s

l

u

e

v

l

2 3 4

õ

5

soome

liivi

ugala

eesti

vadja

lii/ea sisar heimo

/õiga sõziir aim

liig sõsar hõim

lii/ea sõzar õimo

nenä

nanii

~nõna

liig sõsar hõim nina

nenä

hing

enci

mets nõel

meccä nigla

henki

6 7 8 e

e õ

9 10 11

metsä neula ehtoo

a>dõg

hevonen

12 13 ö 14 ü 15 16 u 17 18 19 20 21 22 23 0 24 25

e õ

õ e

e ü

u

e õ u

26 27 28

30 31 32

etsiä kerta verkko sõi hyvä

jõvii

46

suvi kuti muistaa nummi nostaa ommel/a oma oksa oppia toinen

a õ

a

a õ

sõ>v

hõng mõts

t::

õdak hopõn hobõnõ otsi kõrd võrk sei

{h:aa-

õhtu hobune otsida kord võrk sõi

{hüva hea

oksii oppõ tuoi

suvi kõdi mõista nõmm nõsta ummõlda uma oss oppi tõinõ

suvi kõdi mõista nõmm tõsta õmmelda oma oks õppida teine

joki

jo>ug

jõgi

jõgi

ottaa ruoho

võttõ

rõ>v

võtta roht

võtta rohi

egä

iga

gÕdif)/Õ mgistõ num nustõ umblõ u>m

rä

ra~ ohtogo õpõn opõn õccia kõrta võrkleo sei üvä suvi kutissa mõissaa nõmmi nõssaa õmmõlla õma õhsa õppia tõin

tõCi "õki

võttaa roho

-Bõka "eka

ahki paiaa vai

"egii /õ>igi /g>igi pa>llõ vgi

/ahki

lõhki

lõhci

palada vai

põleda või

põ/õa vai

sana

sõnii

sõna

~ohki e

fbbi

">bbi vgtsõ k6rda võrgõ sei

joka

29

Bgng teng eng mõtsii nõ>ggõ/

0

nana

tõna sana

sõna

Vastawse 29 puhul on idaliivis toimunud nihe ii > g (lääneliivis ja Iras esineb tänini ä [d]) ja on toimumas sulandumine g > õ. Formaalselt seletamatud on ühe murderühma sisesed rööpesinemused vastawstes 4 (ugala nana - nõna; tundub vaid, et nõna on hilisem, kuigi Keem (1970: 3) näib arvavat vastupidist), 8 (vadja õhtago - ohtogo; näib, et ohtogo on hilisem ja kujunenud regressiivse assimilatsiooni teel), 9 (liivi õ'bbi - i'bbi, vadja õpõn - opõn; kuigi liivi i'bbi võiks kergesti kuulutada lääneliivipärasuseks, näib, et mõlemal juhul on rööpesinemuse kujunemisel oma osa olnud pigem 'hõbe'-tüvel: l õ'bdõ 'hõbe', õ'bdi 'hõbedane', v õpõa õppõa 'hõbe', õpõin - õppõin 'hõbedane', kusjuures liivis see on ehk esile kutsunud õ asendamise i-ga, vadjas aga blokeeritud o sulandumise õ-ks), 32 (eestisana - sõna).

1.4. Üldse pole õ teke või kadu üldiselt kirjeldatavad formaalselt, vaid ainult hüpo-teesi korras. Kõigepealt vaatame üle kõik esitatud vokaalivastawstest tulenevad viiest murderühmast koosneva hulga jaotused. Aprioorselt on võimalik viiest elemendist koosnevat hulkajaotada 51 viisil, antudjuhul on olemas 16 jaotust Jl-Jl6: sil-u-e-v: s-l/u-e-v: s-1-u/e-v: s-1-u-e/v: s-u-e-v/l: s-e-v/l-u: J7. s-v/l-u-e: J8. s/liu-e-v:

Jl. J2. J3. J4. J5. J6.

2, 8, 12, 26, ?32 18, 25 23, ?29, 30 22 l 6 16 3, ?9, 17, 19

J9. JIO. Jll. Jl2. Jl3. Jl4. Jl5. Jl6.

s/l-u/e-v: sil-u-e/v: s/l-u-v/e: s-l/u-v/e: s-u-v/l/e: s-e/l-u/v: s-v/l-u/e: sil-u/e/v:

20 7, 10 11, 13 24 31 21 4, ?5 28

Kuigi kolmikjaotused J8-J15 on tuletatavad kaksiltjaotustest Jl-J7, nelikjaotus 116 aga kolmiltjaotustest, on esiteks kõik kaksikjaotused Jl-J7 ning teiseks kõik kolmikjaotused J8-Jl5 vasturääkivad. Võib kahelda küll, kas näiteks jaotust J7 võib lugeda piisavalt argumenteerituks. See põhineb ühesõnalisel vastavusel 16, kusjuures tegemist on deskriptiivsõnaga. Näib, et •kuti- ja •kõti- võivad olla onomatopoeetilised dubletid, niisiis nad ei või olla usaldatavaks aluseks häälikumuutuse postuleerimisel. Enamik jaotusi aga kehtib ja niisiis nende vasturääkiws pole kõrvaldatav. Sellest formaalsest vasturääkiwsest ülesaamiseks tuleb järeldada, et see tuleneb asjaolust, et eri uuendused on toimunud eri ajal ja eri murretes. Enne vastava hüpoteesi formuleerimist on siiski mõttekas vaadelda varem õ tekke ja/või arengu kohta esitatud seletusi, seda enam, et katse õ teket või arengut seletada pole iseenesest midagi uut.

2. Läänemeresoome õ seletamise põhisuunad 2.1. Keegi pole püüdnud tuletada soome o-d, u-d, a-d •õ-st: see on võimalik vaid jõumeetodil sõnaloendite kaupa sulandumisi postuleerides; selge, et selline võimalus kui ebareaalne on huvitu. Seepärast, kui algupärast •õ-d (ükskõik kas •g-d või •g-d) üldse oletada, siis just neil juhtudel, kus soomes on e ning liivis, ugalas, 'eestis ja vadjas õ: sel juhul on esimeses silbis •õ ainult siis, kui tüve järgsilbis on tagavokaal. Rääkimata muutevormidest nagu •merlta, ~erita, on reas tuletistes esisilbis siiski •e, kuigi tüves järgneb sufiksaalne tagavokaal, vrd s vetlo : e vedlu (~etlo tüvest •vetä-), s etlu : e edlu (•etlu tüvest •ete-) jne. Seega tüve tagavokaalsus oleks vajalik, kuid mitte piisav tingimus •õ esinemiseks •e asemel. Sellist seletusviisi on kasutanud Genetz 1877: 33, Thomsen 1890: 41, 95; Setälä 1896: 37-38; Kettunen 1913a: 168, 173; 1913b: 11-13, 1948, 1962: 125-127; Posti 1942: 17-18, 27 47

ning sellel on nüüdki toetajaid, vrd Kask 1972: 123-124 ja ka Alvre 1976: 218. Siis tuleb oletada, et soomes leidis aset sulandumine •õ > •e ning esimene õ-1 ja üldse esitatud vastavustel põhinev murdejaotus oli s/v-e-u-l. Ühtlasi toimunuks rühmas v-e-u-l vastavuse 26 puhul sulandumine •o > •õ, nt Clvotta- > Clvõtta-, •hopeta > •hõpeta (vastupidise võimaluse välistavad lapi vasted). Sel hüpoteesil on aga nõrgad kohad. Esiteks on •õ ainus vokaal, mis ei esinenud algläänemeresoomes ühesilbilise juure lõpul. See ei esine seal ka liivis, ugalas, eestis ja vadjas, välja arvatud õ-tähe nimes, mis kõik viitab õ suhtelisele uudsusele. Teiseks on suurem osa •õ-listest sõnadest kas kindlalt laenatud või etümoloogiliste vasteteta sugulaskeeltes. Laenuandjates keeltes vastab •õ-le üldreeglina e, harva i, ie, ia, niisiis puudub hüpoteesi raames tagatis, et vähemalt osa laene ei jõudnud soome kohe e-listena. Ja lõpuks, nagu Erkki ltkonen (1945: 161-169) on näidanud, ei anna sugulaskeeled •õ-le mingit tuge. Lapis on •õ regulaarseks vasteks •e (norralapi eä), mis on ühtlasi läänemeresoome •e regulaarseks vasteks alglapi •a ja •ö, st algläänemeresoome •at•ä.ja •o ees, kuna mujal vastab läänemeresoome •e-le •a (norralapi ä), mis on ühtlasi läänemeresoome •; normaalne vaste. Mordva vastete osas on olukord segane, vrd l) s hieroa, e hõõruda : ersa covordams, molda sovardams; s ketara, e kodar, v kõtara : ersa kodora, molda kodarks; 2) s siestar, e sõstar : ersa sukStorov, molda sukStaru; 3) s me/a, e mõla : ersa mil'e, molda mi/'ä; s siemaista, l semtJa 'piim'' e sõõm : ersa simems 'juua'' molda simams; 4) s kerta, l kõrda, e kord : ersa k'irda, molda -krda (viimasel juhul on ersa lfirda esisilbi eespoolsus sekundaarne, lisaks on võimalik, et tegemist pole ühisest algkeelest pärineva tüvega, vaid läänemeresoome ja mordva lahknemise järel saadud laenuga). E. Itkonen on tõdenud, et samasugused vasted on mordvas ka läänemeresoome •i-1. 2.2. Kuna puuduvad olulised argumendid •õ ja •e lahutamise kasuks, on peetud põhjendamatuks tuletada kõik v-e-u-l •õ juhud soome e vastena algläänemeresoome •e-st tagavokaalsetes tüvedes, vrd Genetz 1896: 50, E. ltkonen 1945, 1948. Kuigi võib nõustuda v-e-u-l •õ pärinemisega soome e vastena varasemast •e-st, pole sugugi kindel, et tagavokaalse tüve, täpsemalt juure esisilbis võis esineda •e juba algläänemeresoomes. Mordva vasted ei kinnita kuidagi •e-d ja praegused eesvokaalsed juured isegi mitte juure algset tagavokaalsust. Lapi omalt poolt ei saa kinnitada •e-liste (v-e-u-l •õ-liste) a-juurte algset ja *ä-juurte vahel. Niisiis võib tagavokaalsust, sest seal pole vahet läänemeresoome oletada, et mittelaenulised tagavokaalsed tüved e-ga esisilbis on kujunenud läänemeresoome algkeele arenemise ja lahknemise käigus eesvokaalsete juurte baasil ja osalt ehk ka tagavokaalsetest juurtest, kus mingi tagavokaal või *i andis e. Peale sugulaskeelte osutab *i > •e võimalikkusele s vieras, v võõras, e-u võõras, l võrõz 'võõras', mis nähtavasti on laenatud baitist, vrd läti virs, leedu vjras 'mees' (seda tüve on teisiti seletanud Setälä 1913: 471). Oletus, et *e ei esinenud · algläänemeresoome tagavokaalse juure esisilbis, ei ole loomulikult piisav välistamaks oletust, et •e esines nii ees- kui tagavokaalse juure esisilbis. Allpool arvestatakse mõlemat võimalust.

•a-

3. Kaks hüpoteesi õ-liste vokaalivastavuste tekke kohta 3.1. Eeldusel, et algläänemeresoomes puudus •õ ning kui l. silbis oli •e, siis tüve järgsilbis ei esinenud •a ja sama juure piires ka *o ega ~' võivad tabelis l toodud vastavused tuleneda uuendustest järgmistes murderühmades või -liitudes kuuel eri ajajärgul:

48

l.

s-v-e/u-l:

II.

s-v-e-u/l:

20, 21; 29~) 4 b) 6 ?17; ?19; ?31{) 3

Ill. IV.

s/v-e-u-l: s/v-e-u/l: s/v-e/u/l: s/v/e/u/l:

2, 7, 8, 11, 12; 9, 10; 13; ?17, ?19, ?28; 32 ?17,?18, 19,24,25 20,23;?29 4,5;7;10,21,22; 11; 13,24;28

b) l

v. VI.

3.1.1. l ajajärgul on tegemist kahe murderühmaga. Vastawsed 20 ja 21 kajastavad nähtavasti sulandumist •o > •u m-i ees murderühmas u-l (*ompe/(e)- > *umpe/(e)-, •oma > •uma). Erilist huvi pakuvad vastawsed 4 ja 6, kust kummastki on üksainus näide. Murderühmas s-v-e võib siia algkujuks rekonstrueerida vastavalt *ne11ä ja •metsä, st tegemist on malliga •c'eC.ä; murderühma u-l puhul on selge vaid, et tegemist on tagavokaalsete a-tüvedega. Oletades, et tegemist on laenudega võib-olla eri keeltest, kus nendel tüvedel 1 oli umbes selline kuju: *nena, •metsa, mille mall *C eCia ei vastanud läänemeresoome mallidele, on selge, et ühes läänemeresoome murderühmas võidi tüved laenamisel kohandada eesvokaalseks. Murderühma u-l põhjal võib arvata, et mõlemaid tüvesid ei laenatud üheaegselt. Nähtavasti oli esialgu ainus illabiaalne tagavokaal •a, sellest tulenevalt sai *nena kuju •nana. Ugala tavalisem nõna on ehk hilisem areng, võib-olla lastekeele mõjul. Ugala mõts, liivi mõtsä on laenatud mõnevõrra hiljem, kuigi pole päris selge, kas see sai kohe kuju *mõtsa või siiski laenati murderühma u-l juba vokaalharmooniat rikkuv mall •c'eC.a ja *metsa. See tüvi võib olla laenatud baitist, vrd idaleedu mediias 'puu', medis 'puu; mets', läti meis 'mets' (Thomsen 1890: 200; seevastu Setälä 1918: 41 väidetav sölkupi vaste on ebatõenäone; E. Itk.ose etümoloogia (1959: 139-141, vrd ka SKES 343, MSzFE 441-442) puhul tekkivad raskused u-l õ seletamisel). On tähelepanuväärne, et esimese etapi kohta, mil ugalas-liivis on •e asendajaks •a, on muidki näiteid, vrd vastawst

(33)

s heinä,

v einä,

e hein

usaivas, l täibaz u hain, l äina

sseinä,

v seinä,

e sein

u sain,

s seiväs, v seiväz, e teivas

l säina

vrd ka läti stiebrs 'kõrs, vars', leedu stiebas 'kõrs, vars; mast' ning läti sfens, leedu sii11as 'hein' (vt Thomsen 1890: 219-220; Kaiima 1936: 60, 99-100). Et läänemeresoome murretes puudus diftong ie (ja ia), leidis siin laenamisel aset veel metatees[&]. Huvitav, et lapis on vastavalt suo'idne 'hein', kus uo < •a, srei'd11e 'sein'; viimast peetakse soome laenuks.

Oletus metateesist on osutunud ebakorrektseks. Idabalti keelte, st leedu ja läti ie on kujunenud varasemate eelbalti diftongide *ei ja *oi baasil (need esinesid lühikeste ja pikkadena), mille vasteteks nüüdisbalti keeltes on ühelt poolt diftongid ei ja ai, teiselt poolt ic või ka i (i), mis on kujunenud diftongist pika monoftongi murdumise tulemusel; diftong oli neilgi juhtudel säilinud muinaspreisi keeles), vrd nt Zinkevifius 1980: 76-78, 92-93; Rudzrte 1993: 150-152. Seda pikka monoftongi on ballistikas tavaks kirjutada kujul~' mis vastab meie transkriptsiooni e-le (et balti keeltes kasutatakse e-d nii keskkõrge kui ka madala(ma) eesvokaali tähistamiseks, on vaja tähte kahe foneemi eristamiseks täiendada diakriitikutega).

[B]

49

Lisaks mainitud vastavustele tõendavad l ajajärgu reaalsust veel vastavused 34 ja 35, kus s-v-e •e-le vastab u-l *ä ning ehk ka 36, kus s-v-e sibilandile vastab u-l afrikaat: e selg

s selkä,

v selcä,

(35)

s kenkä,

(36)

s kynsi,

v cencä, e king v cüüsi, eküüs

(34)

u sälg, ukäng,

l salga lkQnga

u küütis, l k'if).tS

Vastavuses 35 on eesti king hilise i-ga (nagu nina vastavuses 4 ja hing vastavuses 5), kuid väärib tähelepanu veel eesti verb kängitseda, mis näib osutavat s-v-e •e sekundaarsusele vastavustes 34 ja 35, st tõenäoselt *selkä < *sälkä, *kel}kä < *käl)kä. Vastavuses 36 võib aga oluline olla vaid ugala afrikaat, kuna liivis vastab s-v-e sibilandile mujalgi afrikaat, vrd s kansi, kaasi, e-u kaas, l kgf).ti 'kaas', kus ugalaski on sibilant. l ajajärgul võis murderühmas s-v-e toimuda sulandumine •a > •o vastavuses 29 (*laski > *lofl„'1), mis soomes ehk hiljem kohati taandarenes, nähtavasti sugulastüvede mõjul. Sama vastavuse puhul on küll •a > •o asemel mõeldav •a > *õ murderühmas v-e V ajajärgul, kuid sulandumise •a > •o (*lasi> *loiz) näib kaasa teinud olevat ka ainult rühmale s-v-e ja lapile omane tõenäoselt baitist pärinev s /ohi, v lõhi, e lõhi (tavalisem lõhe, osastav lõhet kajastab ilmselt seda kala praktiliselt mitte tundva sisemaalase arvamust kalanimetuse õigest kujust), vrd leedu lasila, läti lasis (> liivi las} ning lapi luossa, kus uo < •a (vt ka Thomsen 1890: 194; Genetz 1896: 16; Kaiima 1936: 133). 3.1.2. 11 ajajärgul on ugala eraldunud liivist, moodustades murdeliidu rühmaga s-v-e. (Murdeliidu moodustab mistahes murrete hulk, millel on mingi ühine uuendus.) Üldiselt pole see ajajärk eriti hästi iseloomustatud. Vastavus 17 võib kajastada sulandumist •u> •o (*mujsta- > *mojsta-) ainult liivis. Kuid on täiesti mõeldav, et selles tüves leidis sulandumine *u > •o aset hoopis murdeliidus v-e-u-l ja seda Ill ajajärgul, kuna IV ajajärgul leidis aset sulandumine •o > *õ murdeliidus v-e-u, ning seega murdeliidus v-e-u ei sulandunud *õ-sse üldse mitte •u, vaid

•o.

Vastavuse 31 puhul pole samuti kindel, et liivi sulandumine •a > •o ( *vaj > *vo;) toimus just sel ajajärgul; see võis sama hästi toimuda igal järgmistest ajajärkudest (ainult nt ajajärgu Ill puhul huvitavad meid v-e-u ja liivi ühisjooned, mis jätavad v-e-u ja liivi eriarengud sel ajal varju, kuid ei välista neid. Vastavuse 19 puhul on liivis toimunud sulandumine •o > •u (*nosta- > *nusta'tõsta' ja *novs(e)- > *nuvs(e)- 'tõusta', vrd ka s nouslta: l nüzõ 'tõusta', mis iseenesest tõendab vaid liivi eraldumist ugalast ja võis toimuda ka alles IV ajajärgul. Murdeliidu s-v-e-u poolt ja ühtlasi 11 ajajärgu poolt räägivad kindlalt ainult vastavused 3 ja l. Vastavuse 3 puhul on tegemist balti laenuga, vrd leedu ieima ja läti saime 'pere(kond)' (Thomsen 1890: 300-301; Kaiima 1936: 99), kusjuures s-v-e-u on aktsepteerinud vokaalharmooniata malli •e-ga •o juures, täpsemalt •seimo või pigem *iejmo. Pole kindel, kas s-v-e-u *iejmo ja liivi *iajm3 (>> aim) lähtuvad samast allikast, sest nüüdisleedus on diftong ei, kuna nüüdisiätis on ai. On tõenäone, et see vastavus kajastab peale ugala-liivi murderühma lagunemise ka balti keelte lagunemist. Ka vastavuse l puhul on tegemist balti laenuga, vrd leedu li/cti 'jääda' : lieka 'jääb', Iiekana 'ülejääk' ja läti pali/et 'jääda', lieks '(üle)liigne' (vt ka Thomsen 1890: 195-196; Kaiima 1936: 18), kusjuures on mõeldav, et s-v-e-u ja liivi sõna lähtuvad jällegi eri allikaist. Liivi 18iga puhul väärib tähelepanu, et kuigi seegi kord on balti diftongi ie laenamisel aset leidnud metatees, pole erinevalt vastavusest 33 (vrd l taibaz, aina) •e asendatud mitte a-ga. Tõenäoliselt oli 11 ajajärgul liivi sõnal kuju *lejka (*[leika]). On tõenäone, et *lejka laenati hiljem kui

*iajma. 50

11 ajajärgul olid tõenäoliselt kõigis murderühmades kujunenud mallid •e-ga tagavokaalsetes tüvedes, vrd s-v-e-u •sejmo - •seimo, u-l •metsa, l •/efka. Tuleb oletada, et sel ajal toimus ka ulatuslikum tagavokaalsete tüvede tuletamine eesvokaalsete tüvede baasil (ka •e-lise esisilbiga tüvede baasil), samuti ulatuslik •e-lise esisilbiga tagavokaalsete tüvede laenamine. See, et olid kujunenud murdevahed, ei takistanud nende üldist levikut, sest murdevahed olid väilesed ja nende levikuala polnud katkestatud. 3.1.3. Ill ajajärgul on murderühm s-v-e lagunenud, kusjuures v-e-u ja liivi osas on olulisi ühiseid uuendusi. Vastawsed 2, 7, 8, 11, 12 ja võib-olla ka 9 osutavad v-e-u-l osas vokaalharmooniat 0 kõrvaldamist lõhenemisega •e > {•e •õ}, a ja c:,e rikkuvate mallide c:,e kusjuures tagavokaalsetes juurtes •e > •õ: •sesar > •sõsar, •nekla > •nõkla, •ektako > •õktako, •kerta > •kõrta, ~erkko > ~'Õrkko. Sellest vokaalharmooniast jäid puutumata kõik ilmsed tuletised, nt ~etlo juurest ~1etä-, •e/lo juurest •e/ä-. Uuendus •e > •õ hõlmas v-e-u-l ühisjuurte kõrval ilmselt needki juured, mis esinesid vaid osas murretes, kuid rahuldasid uuenduse tingimusi, vrd v-e-u •seimo >> •hõimo (vastaws 3), u-l •metsa > •mõtsa (vastaws 6), l •/ejka > •/õjka (vastavus l). On ülimalt tõenäone, et lõhenemine •e > {•e •õ} leidis aset ka järgsilpides olenevalt esisilbi ees- või tagavokaalsusest. Ilmselt uue foneemi •õ staatuse kindlustamiseks toimus kümmekonnas v-e-u-l tüves · sulandumine •o > •õ (vastaws 26), nt ~otta- > ~õtta-, •sopeta > •hõpõta, •souta- •sovta- > •sõuta- - •sõvta-, •oiketa - •ojketa > •õikõta - •õjkõta jne. •a muutus •õ-ks tüves •sana > •sõna, eesti a - õ jääb seejuures siiski seletamatuks. Vastaws 13 kajastab •ö delabialiseerumist mineviku tunnuse ees murdeliidus v-e-u-1: •sõi- - •söj- > •sei- - •sej-, •/öi- - •/öj- > •/ei- - •/ej-. Nagu mainitud seoses 11 ajajärgu vaatlusega võis murdeliidus v-e-u-l toimuda •u > o vastawse 17 puhul: •muista- •mujsta- > •moista- - .,,iojsta-. Vastaws 28 näib esimesel pilgul osutavat muutusele •o > •e tüves *joka murdeliidus v-e-u-1. Kuid kui arvestada •e arengu peajoont tagavokaalsetes tüvedes Ill ajajärgul, siis on see ülimalt ebatõenäone. Soomeie on iseloomulikud kaks sulandumist. Esiteks, •e > •i vastavuse 2 puhul, vrd •sesar > •sisar. Teiseks, •o > •e vastavuse 10 puhul võib-olla järgneva silbi vokaali assimilatiivsel mõjul, vrd •otsi- > •etsi. Olgu märgitud, et need sulandumised võisid aset leida ka Ill ajajärgust hiljem. Erilist tähelepanu väärib vastaws 9, mis esindab ühtainust tüve. Siin on rida seletusvõimalusi. Ill ajajärgu puhul on tervelt viis alternatiivi: l) v-e-u-l •e> •o järgneva silbi •o mõjul enne, kui toimus lõhenemine •e > {•e •õ}; 2) v-e-u-l •e > •õ lõhenemise •e > {•e •õ} käigus; 3) s •o > •e, võib-olla mingis seoses samasuguse muutusega vastavuse 10 puhul; 4) v-e-u-l •o > •õ nagu vastawse 26 puhul, s •o > •e nagu alternatiivi 3 puhul; 5) v-e-u-l •e > •o > •õ, kusjuures •e > •o nagu alternatiivi l puhul ning •o > *õ nagu alternatiivi 4 puhul. Edasised muutused olenevad Ill ajajärgu väljundist. Liidus v-e-u-l võis •õ muutuda •o-ks kas IV ajajärgul liidus v-e-u hõbedat märkiva tüve mõjul (liivi õ - i ja vadja o - õ kohta vt 1.3) või VI ajajärgul esmalt eestis ja siis eesti mõjul ka ugalas. Kuid v-e-u-l •o võis muutuda •õ-ks liivis teise tüve tõµkaval mõjul, vrd nüüdisliivi o 'bbõ 'hilja' ja o'bbi 'hiline'. Peamine pole siiski mitte see, kuidas arenes hobust märkiv läänemeresoome tüvi, vaid muutuse •o > •e potentsiaalne võimalus tagavokaalses tüves soomes. Siin võib peituda seletus, miks mordva tagavokaalidele vastab soome e, nt s hieroa 'hõõruda' ja siestar 'sõstar' puhul. Ill ajajärgul toimus ilmselt ka nasaali *n assimileerumine eelneva vokaaliga s-i ees murdeliidus v-e-u-l; kuid liivis polnud nimetava lõpul ja mitmuse osastavas mitte •nsi, vaid •ntsi, nii et seal assimileerumine ei tulnud arvesse, vrd l kil)tS 'küüs', kgl)tS 'kaas'. Ugalas assimileerus •nsi-lise nimetavaga tüvede analoogial •n ka ainsas •ntsi-lise nime-

v:. c.

v:. c.

l AIT l OLllDUL'i T llllftA 11

51

tavaga tüves, vrd u kiiüds 'küüs' (vt vastavus 36). Võrreldagu nt s mansikka: v maazikaz, e maasikas, u maaik, l mgskõz ning s kansi : v kaasi, e kQas, u kaai : l kqf)tS. Samasugune nasaali assimileerumine, kuid suurema valiku mitteidusiilide ees, toimus ka leedus ning veel komplitseeritumalt lätis (Halle, Zeps 1966: 107-108; Bpnd 1971: 225-225; Levin 1973). Mis puutub levinud seisukohta n-i üldistumisest nimetavasse liivis muudest käänetest (Thomsen 1890: 43, 55; Setälä 1899: 363; Kettunen 1938a: XXXVI; Posti 1942: 253), siis põhineb see eeldusel, et kõigi vaadeldavate sõnade lõpul oli algläänemeresoomes *nsi < •nti. 3.1.4. IV ajajärgule on iseloomulik vadja-eesti-ugala eemaldumine liivist. Ennekõike avaldub see v-e-u sulandumises •o > •õ umbes 20 tüves, nt -,oid> -,õki (vastavus 25), •nosta- > *nõsta-, •nous(õ)- > *nõus(õ)- (vastavus 19), •toinõn > *tõinõn (vastavus 24). Võimalik, et sama sulandumisega on tegemist ka vastavuste 17 ja 18 puhul, s.o •moista- > •mõista-, •nommi > *nõmmi, sest nagu mainitud 3.1.2 ja 3.1.3, võis vastavuse 17 puhul Ill ajajärgul toimuda murdeliidus v-e-u-l sulandumine •u > •o (*muista- > •moista-), kuna IV ajajärgul võis sulandumisele •o > *õ eelneda veel •u > •o ( •nummi > •nomml) vastavuses 18. Ent samavõrd võimalik on, et vastavuses 17 ja 18 kajastub lihtsalt sulandumine •u *õ, võib-olla naabruse m mõjul (vrd ka hilisem e kohatine nutjal > mõjal 'mujal'). Kui Ill ajajärgul vastavuses 9 toimus sulandumine •e > *õ (*hepo(i)- > *hõpo(i)-), siis tuleb IV ajajärgul samas tüves küsimusse v-e-u sulandumine •õ > •o: *hõpo(i)- >

*hopo(i). 3.1.5. V ajajärgule on iseloomulikud jätkuvad uuendused vadjas-eestis. Neist selgeim on sulandumine •o > •õ, nt •ompõ/(õ)- > *õmpõl(õ)- (vastavus 20), •oppi- > *õppi(vastavus 23). Esimesel pilgul näib, et on toimunud •a > *õ tüves •/ahki> *lõhki (vastavus 29). Soome andmeid arvestades on aga tõenäosem, et selles tüves leidis aset esiteks s-v-e •a > •o, vrd 3.1.1., ning teiseks v-e •o > õ V ajajärgul nagu vastavuste 20 ja 23 puhul. Kuid muutus •a > *õ tuleb veel arvesse vastavuse 30 kahes tüves, niisiis •pala- > *põlõ-, *laf}ka > *IÕ1Jka. Tüves •pala- võis uuendus •a > *õ toimuda vastava kausatiivse tüve mõjul, vrd s poiitta-, v põlõltta-, e põlelta-, u põlõlta- (-paiuita-); kausatiivse tüve erinev vokalism on tuntud ka lapis ja mordvas, vrd lpN buolle-, mdpala- 'põleda': lpN boatde-, md pulto- 'põletada' (Steinitz 1964: 123, E. Itkonen 1946: 283, 292)). Teise silbi vokaali arvestades on aga tõenäosem •pala- asendumine tagasituletisega kausatiivsest tüvest (vrd ka E. ltkonen 1946: 283), mis võis toimuda juba Ill ajajärgul, mil soome ning vadja-eesti olid eraldunud, kuid võis toimuda ka alles V ajajärgul. Niisiis võis •a > *õ asemel aset leida *poleitta- -+ •pole- > •polõ- > *põlõ- või •polõltta- -+ •polõ- > *põlõ- või *põlõltta- -+ *põlõ-. Nii et vastavuse 30 kahest tüvest võib •a > *õ toimunud olla vaid ühes. Üldse on •a > •õ juhuslik areng. 3.1.6. VI ajajärgul on selgesti eraldunud ka vadja ning eesti, kusjuures kummaski on leidnud aset rida uuendusi. Vaadeldavate vastavuste piires tuleb vadjale iseloomulikuks pidada jätkuvat sulandumist •o *õ, vrd •otsi- > *õtsi- (vastavus 10), •oma > *õma (vastavus 21), *oksa> *õksa (vastavus 22). Kuid tähelepanuväärne on ka •õ > *i *kl ees: *nõkla > *niida, *sõkla> *sikla (vastavus 7); on võimalik, et see on mingil moel seotud vene igla 'nõel' mõjuga. Eesti uuendused on mitmepalgelisemad: l) •e> *i, eriti *'l ees, nt nina (vastavus 4), hing (vastavus 5), king (vastavus 35) ja võib-olla isegi iga (vastavus 28); 2) *õ > •o, vrd *kõrta > *korta, *kõtara > *kotara (vastavus 11); 3) •e > *õ vastavuse 13 puhul ja 4) *õ > •e vastavuse 24 puhul. Uuendus •e > *i on suhteliselt hiline, sest selle on kaasa teinud keskalamsaksa laenud, nt kinkiida< schenken,pink < benk (vrd ka Kettunen 1962:

52

128). Ülejäänud kaks muutust said võimalikuks vokaalharmoonia kaoga. •sei- > •sõi- ja *lei- > *lõi- (vastaws 13) said toimuda, kui oli toimunud •seilvät > •seilvat 'nad sõid', •/eilvät > •/eilvat 'nad lõid' ning selliste minevikutüvede kui jõi-, *lõi-, •tõi- analoogial, kus •õ oli tekkinud •o-st IV ajajärgul. •e > •õ tagajärjel vastawse 13 puhul vaheldub kõigi eesti ühesilbiliste verbijuurte lõpul keskkõrge labiaalvokaal o või ö minevikus õ-ga, vrdjooln :jõiln, sööln: sõiln, /ooln : /õiln. Samuti sai •teine(n) võimalikuks alles pärast õ-harmoonia kadu, s.o pärast •õ kadumist järgsilpidest; niisiis •tõinõn > •tõine(n) > •teine(n). Lõpuks on eestis juhtum, kus •a > •õ (vastaws 31); võimalik, et tegemist on vastava sidesõna rõhutus asendis esinemisest tuleneva vokaalireduktsiooniga. 3.2. Eeldusel, et algläänemeresoomes puudus •õ, kuna sõna esisilbis võis sõna morfoloogilisest ehitusest ning ees- või tagavokaalsusest olenematult esineda •e, võivad eespool esitatud vastavused kajastada järgmisi eri ajajärkudesse kuuluvaid murderühmi ja murdeliite:

A.

B.

e.

D.

s/v-e-u-l: s/v-e/u-l: s/v-e-u/l: s/v/e/u/l:

2,73,7,8, 11, 12;79, 10; 13;717;26;?28;32 4;6;20,21;23;29,30 3;9; 17, 18, 19;24,25 4, 5; 7; 10; 11; 21; 22; 24, 28, 31

3.2.1. Ajajärgul A toimus murderühmas v-e-u-l lõhenemine •e > {•e *õ}, mille tulemusena ilmus vokaalharmooniat kindlustav •õ vastawstes 2, 7, 8, 11, 12 (*sesar > •sõsar, •nek/a > nõida, •ektako > *õktako, *kerta > *kõrta, *verkko > *l'õrkko) ja ehk ka vastawses 3 ( •sejmo > •sõjmo). Viimasel juhul tuleb siis liivis oletada Ill või IV ajajärgul arengut •sõjmo > •sõjm3 või ( •sõjmo >) *hõjmo > *haim3); tõenäosem tundub aga selle tüve laenamine eri allikaist, vrd 3.1.2,ja mitte varem kui ajajärgul C. Vastavus 13 kajastab vastavalt murderühmas v-e-u-l toimunud sulandumist •ö > •e mineviku tunnuse ees, vrd •söli- > •selj-. Vastaws 17 võib kajastada sulandumist •u > •o tüves •mujsta- > •mojsta-. Viimase tüve puhul on vähem tõenäone •u > •õ murderühmas v-e-u ajajärgul C ning •u> •oliivis ajajärgul C või D. Vastawse 26 puhul tuleb oletada murderühmas v-eu-1 •o lõhenemist •o > { •o *õ}, nt *votta- > *võtta- ning vastavuse 28 puhul samas •o sulandumist •o > •e (*joka > *jeka). Soomeie on iseloomulikud uuendused •e > *i (vrd •sesar > *sisar) vastavuse 2 puhul ning •o > •e vastawse l 0 ning ehk ka vastavuse 9 puhul, vrd •otsi- > •etsi-, •sopo(J)- > •sepo(J)- või (*iopo(J)- >) *hopo(J)- > *hepo(J)-. Viimase tüve puhul on siiski mitu seletusvõimalust, vt 3.1.3. Soome uuenduste dateerimine pole võimalik: need võisid toimuda ükskõik millisel ajajärgul A-D. 3.2.2. Ajajärguks B lagunes murderühm kaheks. Murderühmas u-l toimusid järgmised sulandumised: l) •o > •u •m-i ees vastavuste 20 ja 21 puhul, nt •ompõl(õ)- > •umpõl(õ)-, •oma > •uma; 2) •e > •a, vrd •nenä > •nana (vastavus 4); 3) •e > •ä, vrd •se/kä > •sälkä, *keykä > *käl]kä (vastavused 34 ja 35); 4) •e > •õ, vrd •metsä > •mõtsa (vastavus 6), kusjuures •e > •õ kaasnes muutusega •a > •a järgnevas silbis. Murderühmas v-e toimus sulandumine •a > •õ vastavuse 29 puhul, s.o *laski > *lõski. Vastavuse 30 puhul on tõenäosem tüve •pala- asendamine tagasituletisega •põ/õvastavast kausatiivsest tüvest •põlõltta-, kui muutus •a > •õ, vrd 3.1.5. Ulatuslikem uuendus selles murderühmas oli sulandumine •o > •õ, nt •oppi- > *õppi- (vastavus 30). 3.2.3. Ajajärguks C lagunes murderühm u-l liivik,s ja ugalaks, kusjuures viimane liitus murderühmaga v-e murdeliiduks v-e-u. Murdeliidule v-e-u on iseloomulik sulandumine •o > •õ vastavuste 17, 19, 24, 25 puhul, nt •moista- > •mõista-, •nosta- > •nõsta-, •toinõn > •tõinõn, '+joki > '+jõki ja võib-

53

olla ka vastawse 18 puhul, kus siis sellele eelnes 411 > •o, s.o •nummi > •nommi > •nõmmi. Vastawse 18 puhul võis siiski toimuda vahetult •u > •õ ( •nummi > •nõmmi). Nagu eespool märgitud, on vähe tõenäone, et •u > •õ, s.o •muista- > •mõista- toimus vastavuse 17 puhul, vrd 3.2.1. Ajajärgul C laenati baitist nähtavasti vastavuse 3 ainus tüVi, mis andis soomes •seimo ja murdeliidus v-e-u •sõimo; nähtavasti erinevast balti murdest laenati see liivisse, ilmselt kujul •sajmo, kusjuures pole võimalik öelda, kas •seimo ja •sõimo laenati mõlemad otse baitist või üks laenati teise kaudu. Samuti on soome ja v-e-u •/iika ja liivi •/õjka (vastaws l) laenatud balti eri murdeist. Liivile iseloomulikest uuendustest vt 3.1.2. 3.2.4. Ajajärguks D lagunes murderühm v-e; seega olid välja kujunenud kõik õ ajaloo seisukohalt olulised viis murderühma. Eesti ja vadja uuendustest vt 3.1.6. 3.3. Kahest hüpoteesist, 3.1-3.1.6 ning 3.2-3.2.4, tuleb õ kujunemislooga lihtsamalt toime teine, sest sel läheb •õ kujunemise seletamiseks vaja ainult nelja ajajärku kuue asemel. See seletus on lihtsam veel sellegi poolest, et see ei sea mingeid piiramisi •e esinemisele, kuna esimese seletuse järgi võis •e esmalt esineda tagavokaalses tüves ainult siis, kui seal oli mingi tagavokaalne sufiks. Teise hüpoteesi puhul •e esinemisel mingeid piiramisi pole. Mõlemad hüpoteesid sarnanevad selle poolest, et viimased neli (teise hüpoteesi puhul kõik neli) ajajärku hõlmavad samu murderühmi või liite. Ainult esimese hüpoteesi puhul eelnes rühmitumine s/v-e-u/l rühmitumisele s/v-e/uil, kuna teise hüpoteesi puhul nende ajaline järjestus oli vastupidine, vrd joonis l.

Joonis l s-v-e/u-1 s-v-e-u/l s/v-e-u-1 s/v-e-u/l s/v-e/u/l s/v/e/u/v

s/v-e-u-1 s/v-e/u-1 s/v-e-u/l s/v/e/u/l

Siiski tuleneb teise hüpoteesi suurem lihtsus vaid sellest, et see väldib küsimust, millal tekkisid tagavokaalsed juured •e-ga esisilbis, lükates küsimuse algläänemeresoome eellukku. Lisaks ei suuda teine hüpotees põhjendada rida nähtusi, mis esimese hüpoteesi puhul on hästi põhjendatud, sest teise hüpoteesi raames pole kohta rühmale s-v-e. Nii on põhjendamatud u-l muutused •e > •a ja •e > •õ, vrd •nenä > •nana (vastaws 3), •stejpäs > •stajpas, •sejnä > •sajna, •sejnä > •sajna (vastaws 33) ja •metsä > •mõtsa (vastaws 6) ning samaaegne •ä-tüve muutumine •a-tüveks, vt 3.2.2. Formaalselt võib neid juhte küll seletada nii, et ajajärgul A esinesid need tüved soomes kujul •nena, •stejpas, •sejna, •sejna ja .,,,etsa ning rühmas v-e-u-l vastavalt kujul •nana, •stajpas, •sajna, •sajna ja •metsa > •mõtsa ning pärast muutust •a > •ä teises silbis soomes tõrjusid soome kujud ajajärgul B rühmas v-e välja n-ö oma kujud. Tegelikult on see täielik ad hoc seletus. Samasuguseid ad hoc seletusi läheb vaja veelgi: s-v-e •nts > •ns puhul peab siis •ns olema kas soome mõju vadjas-eestis või vadja-eesti mõju soomes. Eesti verb kiingitseda peab olema kas ugala-liivi, ugala või liivi laen, soome /ohki peab olema kas vadja-eesti, vadja või eesti laen. Et pole kohta ka liidule s-v-e-u, siis peab soome liika ja ehk isegi ugala liig olema laenatud vadjast-eestist. Kõik see teeb esimese hüpoteesi teisest eelistatavamaks. 54

3.4. Ülal käsitleti vaid selliseid vastawsi õ-ga, kus leidusid enam-vähem kindlad vasted igas viies murderühmas. Lisaks neile on palju tüvesid õ-ga, mis ei esine kõigis murderühmades. Kaks neist väärivad erilist tähelepanu ebatavaliste vokaalivastawst e tõttu: (37)

s seisoa

(38)

s kaikki

vf~a eisoa

v

{kõit!Ci kõikki

e seista

u saista

e kõik

u

rk

kõkk kikk

Vastawse 37 puhul tuleb tähele panna, et eestis ja ugalas esineb morfoloogiliselt tingitud tüvekujuvaheldus, vrd e seislta : seisald, u saisita : saisalt. Eesti seisa- < seisä-. Niisiis vajab peale s-e e - v õ - u a esisilbis seletust ka s-v o - e •ä - u a teises silbis. Kindel on, et vadja seiso- on mõjustatud isuri ja/või soome poolt. Sama võib kehtida ka -o- kohta tüves sõiso-, sest vadja -o- on ainulaadne oma rühmas, vrd kirde-eesti (Lüganuse, Jõhvi) sõisita : sõisaid (nn põhjaeesti idamurde (Kodavere) seislsä : seesäld on mõjustatud (põhja-)eestist). Asja komplitseerib, et vastav lapi tüvi cuoj'jo- näib tõendavat niihästi esimese silbi •a-d kui teise silbi •o-d. Et seda tüve peetakse ebaregulaarsetele konsonandija vokaalivastawst ele vaatamata algsoomeugriliseks, vrd SKES Ill: 199, võib oletada, et tüves •sajso- (lapi e- ja -j lähtuvad varasemast •s-st või *e-st) asendus •a rühmas s-v-e l ajajärgul konsonantümbruse mõjul •e-ga. •o võis asenduda •a-ga (ja hiljem edasi •ä-ga) •a-tüvede analoogial, oletades, et nende minevikuvormid olid samased, vrd s (seiso- : ) seisoi 'seisis' ja (maksa-:) maksoi 'maksis'. Teiselt poolt võib aga selle tüve puhul ilmnev vokaali- ja konsonandivast awste soomeugriline ebaregulaarsus tuleneda asjaolust, et läänemeresoome ja lapi tüvi pole seotud muude soome-ugri keelte tüvedega, vaid on laenatud l ajajärgul tundmatust keelest. Seal võis tüve esimeses silbis olla *ei, *ej või *ie, mida tabas sama saatus kui vastawse 33 puhul balti laene. Siis on antud puhul tegemist teise juhuga, kus lapis on uo < •a nagu ugalas (ja liivis), kuna rühmas s-v-e on *e, vrd lapi •suoi'dne 'hein', u-l •sajna, s-v-e •sejnä. Vastawse 38 puhul näib olevat tegemist balti laenuga, vrd läti cik 'mitu, kui palju', leedu kiek 'kui palju, veidi; niipalju kui', kieJ..is 'hulk' (Thomsen 1890: 186-187; Kaiima 1936: l 05). Laenamine võis toimuda Ill ajajärgul, algul murdeliitu v-e-u ning sealt edasi soome, kusjuures v-e-u *õ asendati •a-ga. 4. Kuigi esitatud arutlused pole kuidagi tõestuseks läänemeresoome hõimude kujunemisest ning rühmitumistest, võib siiski teha mõningad järeldused ja küllaltki tõenäosed hüpoteesid selles osas. 4.1. Esiteks, on ilmne, et käesoleva käsitluse algul toodud viit murderühma tuleb vaadelda kunagiste hõimurühmadena, ükskõik kas üks või teine rühm koosnes ühest või enamast hõimust. Vastavalt tuleb eespool soome ja pärisvadjaga illustreeritud mitmeks jagunenud ja/või mitmeks nüüdiskeeleks liitunud rühmi kuidagi nimetada. Nimetan seepärast esimese, õ-ta murderühina taro rühmaks. Posti (1973b: 281) peab võimalikuks, et laplased kutsusid soomlasi ja karjalasi kunagi tara/asteks, ning miski ei takista selle hüpoteetilise nimetuse laiendamist kogu rühmale. Viienda rühma nimetan vaia ehk t§uudi rühmaks. 4.2. Teiseks tingivad ilmsed taro ja vaia komponendid nüüdiseestis ja vadjas vajaduse neid selgelt eristada murrete liigitamisel. Vadjas tuleb eristada kaht põhimurret: l) vaia algupäraga pärisvadjat ja 2) taro algupäraga Kukkuzi murret.

55

Eestis tuleb eristada viit põhimurret: l) põhja- ehk päriseesti, 2) vaiga (s.o vaia algupäraga nn põhjaeesti idamurre, mille levikuala kattus suuresti muistse Vaigaga), 3) alu (vaia algupäraga osa nn kirde-eesti rannikumurdest), 4) viru (taro algupäraga osa nn kirdeeesti rannikumurdest) ja 5) ugala. Eesti kahe vaia algupäraga komponendi - vaiga ja alu ühendamine pole otstarbekas: pole teada, et vaiga ja alu eraldumine oli tõepoolest viimne aste vaia rühma kolmeks jagunemisel, lisaks jagab vaiga põhjaeesti ja ugalaga selliseid väga olulisi uuendusi nagu aktsendivaheldus, palatalisatsioon, regulaarne sise- ja lõpukadu. Täiesti ebakorrektseks tuleb lugeda alu ja viru ühendamine kirde-eesti rannikumurdeks: lisaks sellele, et nad on kumbki kujunenud eri murderühma jagunemise teel, pole neil isegi mitte ühiseid uuendusi (seni "kirde-eesti rannikumurdele" omistatud ühistunnused (vt Kask 1956: 30-31; 1962: 10-12) on tegelikult vaid seal puuduvad eestile, vaigale või ugalale omased uuendused. 4.3. Kolmandaks, võib pidada tõestatuks taro, vaia ja eesti põlvnemist ühestsamast murderühmast, mida nimetan neeva rühmaks ja mille tütarmurreteks olid taro ja maa, s.o vaia ja eesti ühine eelkäija (vrd v maaceeli 'vadja keel', maaväci 'vadja rahvas', e maakeel 'eesti keel', maarahvas 'eesti rahvas'). Viimaseks astmeks viie läänemeresoome murde- ja hõimurühma kujunemisel oli kahtlemata maa jagunemine eestiks ja vaiaks; viimast mõtet on ligilähedaselt väljendanud Ariste (1956; 1958; 1963; 1966). Keerulisem on küsimus liivi ja ugala eelkäija(i)st. õ ajaloo põhjal võisid liivi ja ugala moodustada neeva rühma sõsarrühma, mida nimetan koiva rühmaks. Siiski on toimunud muutused •pts > {*ts •ss}, •kti > *tsi, •kt > {•tt *t}, *ks > •ss ugalas ja teiselt poolt •pts > *ps, *leti> •ksi, •kt> •ht mujal kui ugalas (vrd Setälä 1899: 162, 195, 197-205; Posti 1953: 38-46; Ariste 1955; 1961: 22; Kask 1972: 60, 64-65), nt u lats: s lapsi, v /ahsi (-hs< •-ps-), e laps, l läps; u nüssä: s lypsää, v lühsää, e lüpsta, l lipsõ; u kats: katõ: s kaksi: kahden, v kahsi : kahõõ {< *kahtõn), e kaks : kahe, l kakS: lcg>d; u õdag:.... õdak: s ehtoo, v õhtago .... ohtogo, e õhtu, l õ'dõg; u uss : s uksi, v uhsi, e uks, l uk.f. Vastavate muutuste traditsiooniliste seletuste õigsuse korral võisid need toimuda üksnes enne l ajajärku. Teiselt poolt, kui s otsa, v õssa, e-u ots ja liivi ventsa lähtuvad kujust ~ontsa, siis •nts > •ts võib samuti olla toimunud enne l ajajärku. Niisiis tuleb peale (l) võimaluse, et algläänemeresoome jagunes neevaks ja koivaks (joonis 2), arvestada ka võimalusi, et see jagunes (2) mereks, (s.o neevaks-liiviks) ja ugalaks (joonis 3) või (3) peipsiks (s.o neevaks-ugalaks) ja liiviks (joonis 4). Seepärast tuleb *pts, *leti, •kt, •ks ja *nts muutusi vaadelda ligemalt. See on vajalik ka seepärast, et Sammallahti (1977: 13) väidab pelga *kt> •tt põhjal ugalasja *kt> •ht põhjal mujal kui ugalas, et algläänemeresoome jagunes lõunaeestiks ja muuks läänemeresoomeks, s.o ugalaks ja mereks. 4.3.1. Kui algläänemeresoome jagunes mereks ja ugalaks, siis olid sulandumised *pts > *ps meres, vrd s lapsi, v lahsi, e laps, l /äps, ja •pts > •ts ugalas, vrd lats, lihtsalt konsonantühendi lihtsustumised. Ügala niissä puhul on Ariste (1955: 319) näidanud, et ss on paradigmasse üldistunud konsonanttüvest, vrd nüsslnü? {< •nütslnük < •nüptstnüC) 'lüpsnud'. Teine *pts > *ps seletus on vähem ilmne, seepärast vaadeldakse seda 4.3.3. 4.3.2. Igasugused •kt arengud jagunevad kahte rühma: l) arengud •i ees (teise seletuse järgi *j ees, vt Viitso 1973), kui •i võis paradigmas esineda sõna lõpul ja 2) arengud mujal. Peale ugala on *leti kõikjal kindlalt kaasa teinud arengu •ti > •si, vrd •kakti > *kaksi (s kaksi, v kahsi, e kaks, l kales) 'kaks' ja */äkti > *läksi (v /ähsi, e läks, l leki 'läks'; kuna s lähti on analoogiamoodustis), ja seda enne muid arenguid sealsamas.Ugalastoimus kas *leti> *ksi > *tsi (nii Setälä 1899: 162, Kask 1972: 60) või *kti > *kt'i (? *kCi) > *ktsi •tsi, 56

vrd kats 'kaks', läts 'läks'. Kui toimus *ksi > •tsi, siis on *kti > *ksi toimunud kas peale sulandumist *ks > *ss ugalas (vrd *uksi > *ussi > uss 'uks') või siis on viimase sõna nimetavas ugala *ts asendatud ss-ga muude käänete analoogial (nii Setälä 1899: 162). *ksi > *tsi asetab aga kahtluse alla see, et ka saava käände lõpp ja tingiva kõneviisi tunnus pole tsi-lised, vrdpuuss 'puuks', ussõss 'ukseks', saass 'saaks', massass 'maksaks'. Niisiis on tõenäosem areng *leti > *ktsi, mis on siis *ti > *si erijuht. *ktsi > *tsi võib olla seotud arenguga *kt > •tt ugalas.

Joonis 3

Joonis 2 algläänemeresoome

algläänemeresoo me

taro

vaia

eesti

Joonis 4 algläänemere soome

taro

vaia

eesti

ugala

liivi

Arengut *kt > •tt (ja *kts > *ts) ugalas võib vaadelda *k assimileerumisena •t ees; analoogiliselt võis toimuda assimilatsioon */m > *nn, vrd *näklnük >> nännü~ 'näinud'. Kuid ugala sõna õdag - õdak kajastab geminaadi •tt asemel *t-d, kuna ootaks nüüdiskeeles kujusid *õttag - *õttak või vähemalt *õtag (*[gltaG]). Kuigi õtak (nsg) esinebki ugala idapoolsetes murretes, osutab gsg õdagu (< *õtakun), et t [it] vonnis õtak on tingitud lühikesele pearõhulisele silbile järgnenud intervokaalse konsonandi suhteliselt hilisest gemineerumises t sõnalõpulise lahtise kolmanda silbi puhul, sellele gemineerumisel e järgnes vokaali lõpukadu ning lõppobstruendi tugevnemine, s.o *õtaku > *õttaku > *õitak = *[gitaG] > [gitak], vrd ka mata/ (nsg) : madala (gsg) jajumma/ [-riim-] (nsg) : jumala (gsg). Geminaadi lihtsustumine vonnis õdag - õdak on vaevalt võimalik selle ainukordsuse tõttu. Samuti ei leia *kt > •t, s.o *k kadu mingit toetust. See kõik teeb arengu *A.1 > *tt assimilatsiooniseletuse kahtlaseks. *kt arenemine *ht-ks meres võib traditsioonilise häälikuloo raames seletuda kahel viisil. Esiteks on mõeldav sulandumine *kt> *st meres, misjärel *st tegi kaasa üldläänemeresoomelise nihke •s > *h. Kuid areng *k > *s eeldab vahepealset *k palataliseerumist, milleks pole teada põhjust; see muudab selle seletusviisi kahtlaseks. Teiseks on mõeldav sulandumine *kt > *ht ilma vahejärguta *st. Sellel võis olla vahejärk *~t], kusjuures *~] 57

oli esialgu foneemi *k allofoon. Ühtlasi ei tarvitsenud *ht siis tekkida kõigis murretes korraga, vaid eri aegadel ja enam-vähem iseseisvalt. Ilmselt on *ht teke *kt-st kas vahetult või pigem *Ltt] kaudu tõenäosem kui teke *st kaudu. Siis aga ei nõua *ht teke mingil määral mere rühma postuleerimist. Veelgi enam, on mõeldav, et kaugalas kulges *kt areng läbi *ht (või *xt), kusjuures *ht oli olemas enne nihet *s> *h. Vormid (ma) /ähä - /ää '(ma) lähen', /ähät - läät 'lähed' jne, millele seni pole tähelepanu pööratud, toetavad seda seletust. Nähtavasti on lähä jts finiitvormid läbi teinud allegromuutuse *ht > *h vahemikus *ä_eC või *ä_äC, vrd seevastu /ätt (< *lähte või *lähtii) 'läheb'. Ilmselt samuti seletub vastav liivi tüvi /a'(< */äh-). Kõik muud *ht (< *kt) arengud ugalas ja liivis on enam-vähem regulaarsed. Vaid *ht > *t sõna õdag - õtak puhul võib olla lokaalne eriareng, mis sai võimalikuks seetõttu, et tegemist on ainsa (algselt) kolmesilbilise tüvega, kus oli *ht. Algselt kahesilbiliste sõnade või tüvede puhul välistas arengu *ht > *t selle tulemusena tekkiv ulatuslik tüvevariatsioon. Nii oleks saadud nt paradigma *katsi : *katõln : *kaita 'kaks (nsg, gsg, psg)'. *ht > *tt ja *hn > *nn võivad siis olla assimilatsioonid, mille eesmärgiks oli uue foneemi *h kõrvaldamine. Niisiis pole *kt arengute seletamiseks vaja oletada algläänemeresoome hargnemist mereks ja ugalaks. Et ugalas *leti areng *ts-ks toimus tõenäoliselt *ktsi kaudu, mis võis olla algläänemeresoomeline vahejärk, pole vaja oletada kaugala arengu *ks > ss toimumist enne arengut *leti > *ksi ja üldse enne arengut *ti > *si. Nüüd aga tuleb kindlaks teha, kas *leti > *ktsi (> *htsz) oli vaid ugalale iseloomulik muutus või algläänemeresoomeline muutus. 4.3.3. Kui algläänemeresoomes esines *kts, tulenevad nii *pts kui *kts arengud tendentsist vältida keerulisi konsonantühendeid. Tõenäoliselt juba algläänemeresoomes lihtsustusid nelja konsonandi ühendid *jtst, *ptst, *ntst, kust langes välja ühendi teine komponent *t, nt *väjtsltä > *väjsltä 'nuga (psg)', *laptslta > *lapsta 'laps (psg)', *küntsltä > *künsltä 'küüs (psg)'. Neevas ja liivis üldistus hiljem *ps neist vonnidest kogu paradigmale, kusjuures lihtsustumine *pts > *ps haaras muudki *pts juhud ja tõmbas kaasa ka *kts, õigemini *hts, vrd *lüpstä- > */üpsä-, ( *kaktsi >) *kahtsi > *kahsi (> *kaksi). On siiski võimalik, et ühend *hs oli välistatud morfeemistruktuurireeglitega, st *hts võis otse muutuda ühendiks *ks. Neevas ja ugalas hakati 11 ajajärgul vokaalile järgnevat poolvokaali tõlgendama vokaaliks, nt *väjstä - *vejstä - *väistä - *veistä (liivi foneetiliste diftongide ja triftongide lõppkomponendid [z1 ja [u] käituvad morfofonoloogias tänini kui konsonandid), misjärel *väitsi : *väisltä analoogial neevas ja ugalas kadus vokaali järelt klusiil järgneva s-algulise konsonantühendi eest, nt *lapsita > *lasita, *uksita > *uslta, *sormuksjta > *sormuslta, kuna liivis esineb seevastu /apsjtä, uksltä, süormõkslt algupärase konsonantühendiga. Setälä (1896: 166, 196) järgi on klusiil olnud kadunud ka liivis, kus see siis taastati teiste käändevonnide analoogial; kuidas selliste kadu liivis põhjendada, pole aga teada. Võib aga oletada, et liivis partitiivi analoogial üldistus paradigmasse tüvi veis 'nuga' ja et tüvi seis(< *säjtsem) 'seitse' võlgneb oma kuju tüve veis analoogiale; nii veis kui seis on jäänud seletuseta Postil (1942: 169), kuna aga Setälä oletus (1896: 180), et mõlemad tüved esindavad regulaarseid arenguid, on ilmselt ebakorrektne. (Olgu märgitud, et *ä rekonstruktsioonides *säjtsem ja *väjtsi põhineb ugalal, vrd u väits ja säidse : säitsme, kuna kõigis muudes läänemeresoome murretes on ä asemel e. Et liivis on hiljuti toimunud muutus *äj > ej [ei] kõikjal, välja arvatud *v ees, siis tuleneb e liivi sõnades veis ja seis nähtavasti sellest muutusest, kuna aga s veitsi ning s seitsemän - seilsen, v seicee, e seitse e võib olla seotud l ajajärgul toimunud muutusega *ä > *e, vrd vastavusi 34 ja 35.

58

Algläänemeresoome *ä poolt näikse rääkivat ka norralapi ciejti 'seitse', sest ie on algläänemeresoome *ä normaalseks vasteks.) Ugalas on tõenäoliselt *väitsi : *väistä analoogial kadunud esimene klusiil ka paradigmas */aptsi : *lasta jne, kusjuures *pts > *ts laienes muilegi *pts juhtudele. On mõeldav, et *pts > *ts tõmbas kaasa ka *hts, nt *kahtsi > *katsi 'kaks', vt siiski 4.3.2. 4.3.4. Ilmselt on *pts ja *litsi muutuste seletus väljaspool mere ja ugala hüpoteesi põhjendatum kui selle raames. Siis seletuvad parimini sellisedki üldläänemeresoomelised muutused nagu *s muutumine *h-ks ja pearõhulise silbi kahe vokaali järjendile või mittepearõhulise silbi vokaalile järgnenud vokaalidevahelise *s muutumine samuti *h-ks, vrd *mures: *muresein : *muresita> *mureh : *murehein : *murehlta 'mure (nsg, gsg, psg)', *maa : *maalsan : *malilsin > *maa : *maalhan : *malilhin 'maa (nsg, ilsg, ilpl)'; *kirves : *kirvesein : *kirvesltä > *kirves : *kin·eheln : *kin1esltä 'kirves (nsg, gsg, psg)'. Kui algläänemeresoomes oli toimunud *kt > *ht, siis polnud *s > *h ja *s > *h mitte ülimalt tugevad nihked, vaid hoopis sulandumised, mis laiendasid foneemi *h seni ahast rakenduspiirkonda. Ugalas oli muutuste *s > *h ja *s > *h alguseks nihke *kt > *ht läbi tekkinud *h konsonantühendeis enamasti juba võib-olla assimileerunud, tugeva astme puhul kindlasti. Seepärast on võimalik, et ugalasse siirdusid *s > *h ja *s > *h naabermurretest. Igal juhul võis see uus *h-de teke aset leida alles siis, kui 11 ajajärgul (a) *sejmo - *sajma oli laenatud läänemeresoomesse, (b) *Vj > *Vi neevasja ugalas ning *ht > {*t *ttl ugalas. 4.3.S. On teada vaid kaks läänemeresoome tüve, kus kas on või võis olla *nts. Ugalas on tänini erinews ainsa *ntsi-lise ja *nsi-lise nimetavaga tüvede vahel, s.o *ntse- ja *ntetüvede vahel, vrd küiids: küiidse: kiiiist 'küüs (nsg, gsg, psg)' ja kaas: kaase: kaast 'kaas (nsg, gsg, psg)', kuna mujal on erinews täiesti kadunud viimaste kasuks, vrd s kynsi : kynnen : A.ynttä ja kansi : kannen : kantta, v cünsi : cünnee : cünttä ja kaasi : kannõõ : kantta, e kiiiis : kiiüne : kiiiint ja kaas : kaane : kaant, l kints : k'ind : k'intõ ja kg{ltS : kgnd :

kgntõ. Ilmselt neevas *ntsi > *nsi, kusjuures pole teada, kas eelnes veel *-nti > *-nt'i > *-ntsi (vrd *-kti > *-ktsi 4.3.2); siiski on *-nti > -ntsi ülimalt ebatõenäone, olles tõene vaid liivis, kuna *-kti > *-ktsi on algläänemeresoome muutus. Maas *n vokaalistus *s-i ees Ill ajajärgul, vt 3.1.3. Muudes positsioonides toimus *-ntse-tüves analoogialihtsustumine *nts- > *-nt-. Liivis toimus *-nti > *-ntsi, kas otse või *-nsi kaudu nagu mujal. Muudes positsioonides toimus *ntse-tüves analoogialihtsustumine *nts > *nt nagu neevas. Ugalas *n vokaalistus *nte-tüvedes *s-i ees (nagu maas) ja nende analoogial ka *ntse-tüves *ts ees; vokaalistumise järel üldistus *ntse-tüvedes *s *t asemele. Niisiis on neevas, liivis ja ugalas ainsat *ntse-tüve nii või teisiti mõjustanud *ntetüved. Seetõttu pole alust otsustada, kas *ntse- ja *nte-tüvede kokkulangemine neevas ja liivis toimus üheaegselt või sõltumatult, seda enam, et *ntsi ja *nsi areng on kummaski vastupidine. Nasaali *n kadu liivi ventsa etümoloogilistes vastetes muudes läänemeresoome murretes on tavatu selle poolest, et liivis see pole kadunud (sellega on võrreldav vaid s-v tuttava, e-u tuttav, l tuntõb 'tuttav', kus liivi sõna võib siiski olla verbi tundõ 'tunda' regulaarne oleviku passiivi kesksõna, vrd s tunnettava, e-u tunta1•), kuna sellistes üldläänemeresoomelistes tüvedes nagu *katta- 'katta', *kitsas 'kitsas', *petäkä 'mänd' puudub ka liivis nasaal, kuigi kaugemais sugulaskeeltes see on olemas (neist tüvedest vt Posti 1953: 56, 15). Seepärast võib võntsa olla argumendiks algläänemeresoome peipsiks ja liiviks jagunemise kasuks. Siis, esiteks, *nts > *ts oleks peipsi muutus, mis toimus 59

•a-tüve(de)s. See võib olla muutuse •ntC > •te erijuht, kusjuures viimane hõlmas ka nominaliseerunud passiivi oleviku kesksõna •tunttapa, misjärel moodustus uus kesksõna. Teiseks, kuna nts tüves ventsa tuleneb algsoome-ugri ühendist kuna •nts sõnas •küntsi tuleneb algsoome-ugri ühendist •nc, võiks muutust •n> 0 konsonandi ees lugeda regulaarseks muutuseks peipsis (kui muutust ühelainsal võimalikul juhul üldse saab lugeda regulaarseks). Siiski pole olemas midagi, mis takistaks ükskõik kumba kahest muutusest•nts > •ts (või •ntC > •tC) või > 0 lugemast toimunuks alles 11 ajajärgul neevasugalas. 4.3.6. 3.3.1-4.3.5 ei ole leitud olulisi argumente algläänemeresoome jagunemise ühegi hüpoteesi poolt kolmest võimalikust. Üksnes •1ct muutused on halvimini seletatavad siis, kui omaks võtta jagunemine ugalaks ja mereks. Teised võimalused käsitlevad täpselt samu muutusi, erinev on vaid liivi ning neeva-ugala iseloomulikeks muutusteks vajalike ajajärkude arv. Kuni ei ole leitud olulisi vastuargumente, tuleb eelistada minimaalset ajajärkude arvu ja niisiis jagunemist neevaks ja koivaks.

•nc,

•n

4.4. Neljandaks väärib tähelepanu taro ja vaia algupäraga murrete katkeline levikuala Soome lahe lõunarannikul: osa viru murdeid on teisest osast viru murretest, Kukkuzi vadjast ja Alam-Lauga isuri ja soome murretest eraldatud alu murdega, kuna vaiga ja alu on pärisvadjast eraldatud Vaivara viru, Kukkuzi vadja ja Alam-Lauga isuri ja soome murretega. Vaivara kohta on olemas hüpotees, et sõdades tühjenenud Vaivara sai oma soome-tüüpi keele suhteliselt hiljuti põhjast või kirdest tulnud asukatelt (Saareste 1952: 109; Raun, Saareste 1965: 96). Kuigi isuri ja soome asustus sel alal on suhteliselt hiline ja Ida-Vaivara murde kujunemisel on isuri keele osa olnud suur (Toomse 1938, Ariste 1962a), pole alust arvata, et Vaivara ja Kukkuzi murded võlgnevad oma õ-tuse isuri ja soome mõjudele või, veelgi üldisemalt, et viru ja Kukkuzi oleksid õ kaotuseni tarostunud eesti või vaia murded. (Iseasi on ehk Kesk-Vaivara, kus o võib olla sellistegi vaiale-eestileugalale-liivile ühiste õ-de vasteks, millele taros vastab e või i, nt ohta, soper, sosar, torva, vorkku, vueras (vrd ka Kettunen 1962: 127, 132, 200): siin võib tõepoolest tegemist olla alu vokaalistiku virusturnisega, kusjuures pole ära õpitud õ taro vasteid.) Kui viru ja Kukkuzi oleksid tarostunud põhja-eesti või vaia murded, on kummaline, et õpiti perfektselt ära kõigi õ-de taro vasted, kuid samas virus ei õpitud ära põhjaeesti ja alu tõsta ja tõusta t- normaalset taro vastet n-, vrd tostaja tausta, ning Kukkuzis ei õpitud ära vadja -hs- < •ks- regulaarset taro vastet -ks-, vrd ohsa 'oks'. Pigem on olukord vastupidine, sest peaaegu kõik vaiapärasused Vaivaras ja Kukkuzis on morfoloogilised või siis evivad häälikuseaduse kuju, vrd st > ss ja (vadjapärasust) ks > hs Kukkuzis. Osa morfoloogilistest vaiapärasustest on levinud ka Alam-Lauga isuri ja soome murretes (Laanest 1966: 149-152; Leppiie 1975: 191), osalt ehk ennem varasemate taro murrete mõju tõttu hilisasukate isuri ja soome murretele kui otsese vaia murrete mõju tõttu. Erandiks on esiteks vaiapärane i sõnades niula ja siu/a Vaivaras (Kukkuzist puuduvad andmedC91), kuid siingi pole välistatud võimalus, et seda tõlgendati kui •e > i •1c1 ees (kusjuures hiljem •k > u sonorandi ees), vrd õ > i vadjas ja mujal vaias ajajärgul VI, ja teiseks Kukkuzi peesas 'põõsas', mis võib olla laensõna vaiast, kuna muudes sõnades •n pole s-i ees vokaalistunud. Näib, et viru ja Kukkuzi näol on tegemist vägagi vanade taro siirdkondadega Eestis ja lngeris: muistne Räpalaja Mahu (s.o Haljalaja Viru-Nigula) on pidevalt asustatud l aastatuhande 11 poolest e.m.a, l aastatuhande lõpust e.m.a on asustatud Vaivara põhjaosa, kuna Purtse jõe org alulaste alal oli asustatud hiljemalt l aastatuhande keskel e.m.a. Kuigi C9J VKKMS esitab Kukkuzi sõnakujudeks negna ja segnA- segna. 60

lngerimaalt vastavad andmed puuduvad, võib väita, et meie ajaarvamise alguseks olid välja kujunenud kaks virulaste rühma, kes olid teineteisest lahutatud alulastega ning samaks ajaks olid vadjalased eraldunud alulastest ja neist lahutatud vaivaralaste, Kukkuzilaste ja võib-olla muudegi hiljem isuristunud tarolastega. Seejuures pole enam võimalik kindlaks teha, kas Kukkuzilased pole kunagi moodustanud vaivaralastega sama virulaste rühma. On igati mõistetav, et Eestis elanud virulasi ja vailasi loeti eestlasteks. Mis puutub Kukkuzilastesse, siis näib, et neid peeti vadjalasteks lihtsalt sellepärast, et nad polnud isurid või soomlased, nagu seda olid viimastena siia asunud tarolased, ning olid ~agise Novgorodi riigi vadja viiendiku (BomcKOR nRmuHa) alalised asukad. S. Niisiis on eelnevas esitatud õ tekke ja arengu seletus ning läänemeresoome hõimude mõeldavad kujunemiskäigud. Lisaks on käsitletud rida kujunemiskäikude seisukohalt kriitilisi häälikuloolisi küsimusi. Üldse on õnnestunud piiritleda algläänemeresoomet ning kuut sellele järgnenud ajajärku. Need seitse ajajärku (0-VI) on defineeritud järgnevas kokkuvõtlikus loendis esitatud mallide, tüvede või uuenduste abil (sulgudes esitatakse nende käsitlemise paragrahv). Eraldi on näidatud need käsitletud vastavused, mille ajastamine ajajärgu täpsusega pole võimalik. 0. Algläänemeresoome: *kti > *ktsi (4.3.2, 4.3.3); *kt (inel. *ktsi) > *ht (4.3.2); •ptst > •pst (4.3.3); •ntst > •nst (4.3.3); ~tst> ~st (4.3.3). 1 1 l. a. Neeva: ?*a> •o (3.1.1); •c eC.ä (3.1.1) ?*C eC.o (3.4), •ä > •e (3.1.1, 4.3.3). b. Ugala-liivi: •o > •u (3.1.1); •c'aCia (3.1.1), •c'eCia (3.1.1), *ht > *h: •/äht- > */äh- (4.3.2). 1-11. Neeva: *pts > *ps (4.3.3); *hts > *hs > *ks (4.3.3); (?*ntsi >) •ntsi > •nsi (4.3.5); •nts > •nt (4.3.5). 11. a. Neeva-ugala: *Vj > *Vi (4.3.3); •sejmo - •seimo (3.1.2); *lijka - *liika (3.1.2); •pst > •st, *kst > •st (4.3.3), •nts - •nts > •ts (4.3.5). a.a. Ugala: •pst> •ts (4.3.3); *ht > •t *õhtako > *õtako (4.3.2); *ht > •tt (4.3.2), *hts > •ts (4.3.2, 4.3.3). b. Liivi: •sajm3 (3.1.2), •/ejka (3.1.2). 11-IV. Liivi: ?*u> •o (3.1.2); •o > •u (3.1.2), •a> •o (3.1.2); *hts > *hs > *ks (4.3.3), .•nts (exc/. •ntsi-) > •nt (4.3.5); •nsi > •ntsi (4.3.5). Ill. a. Maa-ugala-liivi: ?*u> •o (3.1.3); •e> õ (3.1.3), •o > •õ (3.1.3), •ö > •e (3.1.3); •vns > •vvs (3.1.3, 4.3.4). a.a. Maa-ugala: •e> *õ (3.1.3). a.p. Ugala-liivi: •e > *õ (3.1.3). a:y. Ugala: *Vntsi > •vvtsi (4.3.5). a.~. Liivi: •e> •õ (3.1.3). III-VI. Taro: •e> *i (3.1.3), •o > •e (3.1.3). IV. Maa-ugala: ?*u> •õ (3.1.4), ?*u> •o (3.1.4). •o > •õ (3.1.4). V. Maa: •o > •õ (3.1.5), •a> *õ (3.1.5). VI. a. Vaia: •o > •õ (3.1.6), *õ > *i (3.1.6). b. Eesti: •e> *i (3.1.6), •e> •õ (3.1.6), •õ > •o (3.1.6), *õ > •e (3.1.6). Nagu õ ajaloo vaatlusest ilmnes, on Erkki Itkose seletus õ tekkimistingimuste kohta põhiliselt õige, kuid õ ajalugu on tunduvalt keerulisem, kui võis arvata. Lisaks näitas 61

ainuüksi õ ajaloo vaatlus, et ka läänemeresoome hõimude ja murrete kujunemine on olnud oluliselt keerulisem, kui võis arvata. Ja lõpuks olgu rõhutatud, et siin vaadeldud nähtustega läänemeresoome murrete ja hõimude kujunemine ei lõppenud.

62

LÄÄNEMERE SOOME MURDELIIG ENDUSE PÕHIJOONE D Artiklis eristatakse seitset läänemeresoome keelt: liivi, eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. Seejuures arvestatakse asjaolu, et lüüdilased peavad ennast tänapäeval karjalasteks.

l. Eelmised klassifikatsioonid Läänemeresoome keeli ja nende murdeid on püütud klassifitseerida juba 150 aastat. XIX sajandi klassifitseerimiskatsed on kasutatamatud lingvistiliste põhjenduste nappuse või puudumise tõttu. XX sajandi katsed esindavad kolme põhisuunda: l) vanimate hõimude või keelte tuvastamine (Kettunen 1940a, Ariste 1956), 2) läänemeresoome murrete peamise/esimese kaksik- või kolmikjaotuse tuvastamine (Setälä 1917, Ojansuu 1922, Decsy 1965, T. ltkonen 1972, 1978, 1983, Alvre 1973), 3) läänemeresoome keelepuu ehitamine (Sammallahti 1977). Teise suunaga liitub tihedalt Setälä, Decsy ja eriti Ojansuu klassifikatsiooni laiitiline analüüs Alo Rauna poolt (1971), kolmandaga läänemeresoome mõningate häälikumuutuste analüüs Tiit-Rein Viitso poolt (1978a, 1981a). Üldiselt taandub esimese suuna puhul ülesanne vanimate eritunnuste tuvastamisele, teise puhul vanimate ühistunnuste tuvastamisele, kolmanda puhul algkeele lõhenemise hierarhia tuvastamisele. Esitatud põhisuundade järjestus kajastab põhimõtteliselt ülesannete primitiivsuse/täiuslikkuse astmikku. Paraku ei tarvitse tulemuste täiuslikkus sugugi järgida ülesannete täiuslikkuse astmikku, ja üldse ei ole seni veel ükski klassifikatsioon täiesti rahuldav, kuigi Setälä, Ojansuu, Ariste, Raun, T. Itkonen, Alvre ja Sammallahti on igaüks esitanud tähtsaid jooni, mis on omased ühele või mitmele keelele (murdele). Püüdmata seniseid klassifikatsioone refereerida või laitiseerida (neist varasemaid on piisavalt hästi vaadelnud Paul Ariste (1956) ja Paul Alvre (1973)), tuleb siiski nentida: senised klassifikatsioonid osutavad sageli, et pole selge olnud, mida klassifitseeritakse, millised peavad olema klassifikatsiooni alustunnuste omadused ja mida on vaja murdepiiri (keelepiiri) defmeerimiseks. 2. Klassifitseerimise eeldused Läänemeresoome keelte klassifitseerimise katsed näitavad, et pole võimalik mõttekal viisil rühmitada lihtsalt läänemeresoome keeli, sest osa keeli on tekke poolest ilmselt või tõenäoliselt liitsed, vaid tuleb rühmitada ka mõnede keelte murdeid. Niisiis ei koosne läänemeresoome keelte murrete klassifitseerimise probleem üksikkeelte murrete klassifitseerimise probleemide summast. Vastupidi: iga üksikkeele murrete klassifikatsioon peab kajastama kõiki neid eksisteerivaid murdepiire, mis on ilmselt vanemad kui noorim läänemeresoome keelepiir. Üldjuhul määrab mingi piiri ea selle koht keelepuus; seetõttu on raske (kui mitte võimatu) ja võib-olla ka tarbetu määrata keelepuu vanas, üksikkeeltes lõhenemata harus murdepiiride suhtelist vanust noorima keelepiiri suhtes. Siin nimetame kõiki neid keeli ja murdeid, mis on üksteisest eraldatud noorima läänemeresoome keelepiiri või sellest vanemate murdepiiridega ning mida ei lõika ükski noorimast keelepiirist vanem murdepiir, läänemeresoome p e a m u r re t e k s . Pidades läänemeresoome peamurrete klassifitseerimise kriteeriumiks keelepuud, tuleb vaadelda korrektselt ehitatud keelepuu olulisimaid omadusi. K e e l e p u u kujutab enesest teatava peamurrete hulga jaotuste järjendit, kus kõigepealt kogu peamurrete hulk jaotatakse minimaalseks arvuks n (n ?: 2) plokkideks (st peamurreteks ja/või peamurrete rühmadeks) vanima murdepiiri või vanimate murdepiiride järgi, järgneva jaotuse käigus 63

liigendatakse selle jaotuse plokid minimaalseks arvuks plokkideks jällegi vanima murdepiiri või vanimate murdepiiride järgi jne, kuni jaotuse iga ploki moodustab üks peamurre. Seejuures tuleb arvestada reeglit: murdepiir keelepuu iga kahe ühist tippu omava haru vahel on määratud mõlema haru erinevate uuendustega. Kui ei taheta väita lausa midagi erilist, on mõttekas arvestada ka järgmist abireeglit: kui mingi peamurrete hulga puhul pole võimalik tõestada ühe murdepiiri vanemust teis(t)e suhtes ja vastupidi, tuleb kõik murdepiirid lugeda võrdväärseiks. Mitmesugustest võimalikest tunnustest moodustuvad kõige usaldatavama aluse murrete klassifitseerimiseks fonoloogilised tunnused, kuna fonoloogilised uuendused on.sageli astmelised või üksteisega seotud. Morfoloogilistel ja leksikaalsetel üksustel on harva head klassifikatoorsed omadused. 3. Klassifikatsioon Järgnev klassifikatsioon põhineb ennekõike tulemustel, mis on saadud kahe eriti heade klassifikatoorsete omadustega protsessi uurimisel. Juba Alo Raun (1971) näitas, et läänemeresoome murdedjagunevad vokaaliõesinemuse alusel viieks rühmaks. Tiit-Rein Viitso (1978a) uuris seda jagunemist ligemalt, arvestades Arvid Genetzi (1896) ja Erkki Itkoneni (1945) teooriat, mille järgi~ on tekkinud tagavokaalseis sõnades varasemast •e-st. Selle uurimuse ühe tulemusena saadi ~ esinemuse alusel tuvastatud viie läänemeresoome murderühma kujunemist selgitavad kolm alternatiivset keelepuud, mis üksteisest erinesid liivi ja lõunaeesti seoste poolest teineteisega ja ülejäänud kolme rühma hulgaga. (Pandagu tähele, et siis ei kasutatud veel eespool nimetatud abireeglit.) Läänemeresoome astmevahelduse vaatlus osutas (Viitso 198la), et astmevaheldus levis veelgi tihedamalt lõhenenud murdeahelas, kusjuures üks väga oluline murdepiir kulges praeguse põhjakarjalaja lõunakarjala vahelt.

EESTI

VADJA

Joonis l. Läänemeresoome keelepuu. 64

SOOME

3.1. Läänemeresoome peamurded. Läänemeresoome keelte murrete klassifikatsioon peab arvestama peamurretena vähemaltjärgmisi keelija murdeid: liivi keel (A}; eesti keel: lõunaeesti (B), põhjaeesti (C), idaeesti (D}, kirde-eesti (E}, ranniku-eesti (G); vadja keel: pärisvadja (F}, Kukkuzi (J); soome keel: läänesoome (H), idasoome (l); isuri (K); karjala keel: põhjakarjala (L}, lõunakarjala (M), aunuse (N), pärislüüdi (0), Kuud'ätve (P); vepsa keel: põhjavepsa (Q), pärisvepsa (R). 3.2. Läänemeresoome keelepuu. 18 ja 7 nüüdiskeele kujunemist kirjeldab järgmine 31 haruga keelepuu. Ilmselt vajavad mitmed keelepuu harud Ga neile vastavad murderühmad) nimetusi. Nimetan neid siin järgmiselt (esitatud peamurrete nimetusi dubleerimata): 3 - neeva, 4 maa, 6 - peipsi (Viitso 1978a: vaia), 8 - narva, 11 - laadoga (Viitso 1978a: taro), 12 läänelaadoga, 15 - olhava, 17 - väliskarjala, 21 - idalaadoga, 23 - süväri, 25 - idasüväri, 26 - muinaslüüdi, 28 - välisiilüdi. Varasemad spekulatiivsed nimetused on asendatud võimalikult geograafilistega. Mõnda nimetust on küll varem kasutatud erinevalt, kuid see ei peaks kuidagi häirima, sest vastavad murdeliigendused pakuvad vaid teadusloolist huvi. Keelepuu harud on iseloomustatud järgmiste alustunnuste abil. l)

liivi: *valta(> väida) 'valge' (vrd ersa va/do 'valge, valgus'); *saina (> saina) 'sein'; kindla kv oi ains 3. p •-pi (>a, nt ändas 'annab')

2)

lõunaeesti: *vaiketa (> vaJGf 'valge', vrd mäemari Pal1äbä 'valge, valgus'); *saina (> sain) 'sein'; kindla kv oi ains 3. p sufiksita (ann < *anta 'annab')

3)

neeva: *vaiketa(> F vaAk~a, Q vouged) 'valge'; *seinä 'sein'; kindla kv oi ains 3. p •-pi (C, D annas, Q andab 'annab')

4)

maa:

5)

põhjaeesti: ·~ > *o sõnati (koi-n); *o

6) 7)

peipsi: ·~ (*k~rta 'kord'); *o > ·~ (*~ksa 'oks') idaeesti: •i > D lühikese pearõhulise silbi järel intervokaalselt (pani.m < *paiat 'pajad', vrd pana < *pata 'pada'); pika rõhulise silbi astmevaheldus (~k 'oks' : gsg ~ksa : psg ~kana)

*s~ar (
·~ (*~ppi- 'õppida')

=(ob < *oksa)

Märkus. Üksik- ja geminaatklusiilide nõrgaastmeliste vastete rekonstrueerimine erineb siin mõnevõrra kõrgkoolitraditsioonist. Esiteks, üksikklusiilide *p, *t, *k nõrgaastmelisteks vasteteks loetakse *p, *i, *f: üksikklusiili astmevaheldus oli vähemalt varaseimal astmel silbialgulise klusiili nõrgenemin e, ennekõike lühenemine, st *p, *t, *k > •p, •i, •/C. Pole alust arvata, et klusiil muutus kohe kvalitatiivselt, ükskõik kas frikatiiviks (spirandiks), pool- või täisheliliseks. Pealegi tuleb spirantide •p, *J, •y rekonstrueerimise korral vältimatult väita, et näiteks vadja k: g vahelduse puhul (vrd sika 'siga' : sigao 'sead') on klusiilist tekkinud *y muutunud tagasi klusiiliks, seekord juba heliliseks. Siin rakendatav rekonstrueerimisviis (*k > *f > *g) muide ei välista täiesti seda tegelikult tõestamatut võimalust, kuid ei vaja seda. Teiseks, geminaatklusiilide *pp, •tt, *kk esmasteks nõrgaastmelisteks vasteteks loetakse *pp, •ti, •kii (vrd Wiik 1967: 50, Viitso 1981a: 181); vastavalt oli geminaatkiusiilide astmevaheldus nagu üksikklusiilide astmevahelduski esialgu r õ h u t u s i l b i a l g u l i s e klusiili nõrgenemine kinnises silbis. Vältevaheldusega eesti murretes tõlgendati pärast pikale monoftongilc, diftongile või sonorandile järgnenud nõrgashneliste geminaatide degemineerumist (nt *Jcurf/cut > •Jcurkut 'kurgud') lühikesele monoftongile järgnenud lühikesed geminaadid ümber lühialgulisteks geminaatideks, st *pp, •ti, *kJC > *pp, •it, *JCk; viimaste analoogial kujunes eeldatavasti pika rõhulise silbi nõrk aste kinnise rõhutu silbi ees.

65

8)

narva: •t> 0 - j lühikese pearõhulise silbi järel intervokaalselt (E pao 'pajad', vrd pata 'pada', s~ilD, vrd s~ta 'sõda'); pika rõhulise silbi vältevaheldusetus [E ~ks 'oks' : gsg ~ksa: psg ~ksaoa, F ~hsa: gsg ~hzii: psg ghsii(ta)]

9)

kirde-eesti: •pp, •ti, •kk> pp, tt, kk lühikese monoftongi järel (seppad 'sepad'), •pp, •ti, •kf > •p, •t, •k> s, o, G pika monoftongi, diftongi või sonorandi järel (juoDan *p, •t, •k kõiltjal (sepäo 'sepad', vrd seppä 'sepp'; jõtan 'joodan', vrdjõttii 'joota'); *k> e eesvokaali ees (cäsi 'käsi') 11) laadoga: •sisar (< •sesar) 'õde'; *o

=(*oppi- 'õppida')

12) läänelaadoga: *pp, •ti, *kk> *p, *t, *k kõiltjal; •p, *t, •k, •s > s, D, G, z või = [G sotd, K Soikkola ~ooa (< •sota) 'sõda', G votd, K Soikkola ooa (< *vota < *votiak) 'võta'] 13) rannikueesti: •lk, *rk> lj, 1j eesvokaalses sõnas [(h)ärjao < •härkät];c•o1 •jalkoiien (> ja/Guoe, ja/Guje) 'jalgade'; •i > 0 - j lühikese pearõhulise silbi järel intervokaalselt (pao-pajao 'pajad', sojao 'sõjad'); touse- (< •nouse-) 'tõusta' 14) läänesoome: *lk, •rk> *lj, *rj eesvokaali ees (härjät 'härjad'); •jalkaien (>ja/kain) 'jalgade'; *t> J - 6 - d - r - l - j lühikese pearõhulise silbi järel intervokaalselt (paJat,padatjne 'pajad', soJat, sodatjne 'sõjad'); nouse- 'tõusta' 15) olhava: *lk, *rk> *l, *r (l härät 'härjad'); *jalkoiien (l jalkoin) 'jalgade'; •i > 0 lühikese pearõhulise silbi järel intervokaalselt (l piit 'pajad', L poat 'savipotid', l soat, L soat 'sõjad'); •nouse- 'tõusta' 16) idasoome: *str >tr (otra 'oder'); •tk astmevaheldusetus (pitkä 'pikk' :pitkät 'pikad') 17) väliskarjala: *str > *sr (K ozra 'oder'); *tk astmevaheldus: •tk: *t (Kpitkä 'pikk' : piDiiD 'pikad') 18) Kukkuzi: noise- (< *nouse- 'tõusta'), kindla kv oi ains 3. p *-pi > s (ites < •itkep < *itkepi 'nutab') 19) isuri: noise- (< *nouse- 'tõusta'); kindla kv oi ains 3. p •-pi > tüvevokaali pikenemine (itkÖ < *itkõpi< *itkepi 'nutab') 20) põhjakarjala: nouse- 'tõusta'; kindla kv oi ains 3. p *-pi >u, ü (itköü < *itkõpi< •itkepi 'nutab'); allatiiv= adessiiv (kalaila 'kalale, kalal') 21) idalaadoga: *p, *t, *k, *s > •b, *d, •g, *z, välja arvatud sõna algul või helitus ümbruses 22) lõunakarjala: •sü'iJän (> süön) 'süda' : gsg sü'iJämmen (> süömen); allatiiv> adessiiv (kalaila 'kalale, kalal') Märkus. Pole selge, kas enne toimus a) idalaadoga obstruentide (klusiilide ja sibilantide) helilistumine, s.o *p, *t, *k, *s> *b, *d, *g, *z, võib) üksikklusiilide astmevahelduslik nõrgenemine rõhulisele silbile järgnenud rõhutu silbi algul (s.o üksikklusiili tüveline astmevaheldus). Siin on esitatu oli Viru ranna uuema rannikumurde mõjul tekkinud mulje. Nagu näitab Mari Must (1987: 58), esines vanemas murdes muutus •1f, •rf > l, r siiski ka eesvokaalsetes sõnades.

[IOJ Siin

66

oletatud, et helilist~mine tojmus varem. Kui aga nende muutuste järjestus oli vastupidine, tuleb rekonstrueerida *sütän: *sütämmen.

23) süväri: *südäin 'silu, ü (andau 'annab'); ei ole toimunud vokaalide sisekadu pika esisilbijärel (barbahad 'varbad') 28) välislüüdi: kindla kv oi ains 3. p •-bi >*-b (andab 'annab'); on toimunud vokaalide sisekadu pika esisilbi järel (barbhad 'varbad')

•o, •e> uo, üõ, ie põhjavepsa: *õ, •a, •o, •ä, •e> o, a, õ, ä, e

29) Kuud'äfve: *õ, 30)

=

31) pärisvepsa: *j (jäniS 'jänes', ma1j 'mari'); kõik algupärased pikad vokaalid on lühenenud; kindla kv oi ains 3. p •-bi >*-b (andab 'annab'); on toimunud vokaalide sisekadu pika esisilbijärel (barbhad 'varbad') Märkus. Muutus *-bi >u, ü (või *-pi >u, ü) on liitmuutus, mille üks osamuutusi on rõhutule silbile järgnenud intervokaalse klusiili ·nõrgenemine (s.o üksikklusiili sufiksiline astmevaheldus). Näib, et see muutus ei olnud omane idasüvärile, ja niisiis on siin tegemist aunuse või tõunakarjata mõjuga, kusjuures päriselt pole välistatud isegi sufiksite -11 ja -ü laenumine.

4. Tulemused ja küsitavused On ülimalt tõenäone, et esitatud läänemeresoome keelepuu ei kujuta enesest mitte viimase astme tõde, vaid ainult uut sammukest enam-vähem rahuldava läänemeresoome murdeliigenduse poole. Jättes kõrvale n-ö tehnilised küsimused, on kindel vaid see, et klassifitseeritavate peamurrete arvu vähendada ei ole võimalik, küll aga võib see arv veelgi suureneda. Kui siin on põhjaeestist eraldatud idaeesti ning nn kirde-eesti rannikumurre on jaotatud kirdeeestiks ja rannikueestiks, siis sellepärast, et vadjalased pole põhjaeestit osaliseltki idaeestiks kujundanud (see on lingvistiliselt võimatu) ning mingit kirderannikumurret pole kunagi olemas olnud. Veelgi enam, rannikueesti ja kirde-eesti pole nähtavasti kunagi moodustanud ühist murdeliitu: neil pole ühtki ainult neile omast ühist uuendust (ühisel murdepiiril toimunud kohatistel pisiuuendustel ei ole tähtsust). Ilmselt on õigus olnud ka Pertti Virtarantal (1972), kui ta loobus põhja- ja lõunakarjala ühendamisest päriskarjalaks: põhja- ja lõunakarjala iseloomulikud ühisjooned ei ole seletatavad põlvnemisega ühisest algmurdest, vaid murdeliiduga ja ehk ka hõimuliiduga. Kuigi nüüd on teada, millised peavad olema klassifitseeritavad murded ja murdepiirid, on see tulemus juhtinud tähelepanu mitmele küsitawsele. Nü võime küsida, kas isuri keel ja idasoome või isegi kagusoome ei kujuta enesest murdeliite. Samuti on küsitav keskvepsa põhjapoolsemate murrete päritolu: siin on ~ muutunud g-ks samadel tingimus67

tel, kui ' muutus d'-ks muinaslüüdis; lisaks jagavad need murded muinaslüüdist põlvneva põhjavepsa ja Kuud'äfve lüüdiga teatavaid geminaatobstruentide astmevahelduse jäänukeid [geminaat on säilinud algselt kolmesilbilistes tüvedes, vrd kat't'iA (< *kattila) 'katel', kuna mujal see on degemineerunud nõrgaastmeliste vormide tõm~el (analoogial)]. Need ja muud sellised küsitawsed taanduvad ühele üldisele küsimusele: kuidas eristada murrete ühisest algupärast tingitud ühisjooni murdeliidust tingitud uuenduslikest ühisjoontest ning neist, mis on tingitud rööparengutest. Muide, murdeliidust või murdeliitudest tingitud ühisjooned, st üle murdepiiride levinud uuenduslained, võivad oluliselt kaasa aidata keelepuu eri harude suhtelise ea tuvastamisele. Postskriptum Selle kirjutise algkujuks oli 1984. aasta augustis Hamburgis toimunud uurali keelte dialektoloogia alase sümpoosioni jaoks ette valmistatud ettekande tekst. Sümpoosionile ei olnud kutsutud ükski selleaegse Nõukogude Liidu piires elanud murdeuurimisega tegelenu, küll aga mitmel rindel teenekas NL Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige Boris Serebrennikov, kes üldsegi mitte murdeuurijana pidas ettekande soome-ugri murdeuurimise parendamisest. Sümpoosioni peaorganisaator prof. Wolfgang V eenker tõlkis kõik mittesaksakeelsed tekstid avaldamiseks väga heasse saksa keelde. Ka eestikeelne tekst on tõlge inglise keelest. Nagu murdeliigendust käsitlevad kirjutised üldse, ei ole seegi kirjutis väga spetsiifilisena õieti kirjaliku arutluse objektiks olnud. Ainus erand on väljapaistva soome neenetsi keele uurija Tapani Salmise terane kirjutis põhjapoolsete läänemeresoome keelte liigituse probleemidest (Salminen 1998), kus teemast tulenevalt on olulisteks kriitikaobjektideks Sammallahti 1977 ning Viitso 1985a ja 1985b (st käesoleva kirjutise saksa- ja eestikeelne versioon). Salmise etteheitvaist märkustest on siin olulisimad (a) et minu poolt esitatud alustunnused (liigituskriteeriumid), "mida on sageli ainult üks iga sugupuu haru kohta, ei ole alati uuendused, vaid võivad olla ka vana seisundi säilmed, ega neil ole seetõttu klassifikatoorset väärtust" (lk 395) ja (b) et "Viitso -- tarvitab nüüdismurrete jooni oma esitatava sugupuu aluseks mehaaniliselt, arvesse võtmata keelevonnide vahelisi adstraadimõjutusi". Neist esimene etteheide on nähtavasti tingitud minu napisõnalisusest. Esiteks, ühelgi juhul kui keeleharu iseloomustab üksainus alustunnus, ei ole see arhaism, vaid uuendus. Ka mina arvan, et arhaism on üldjuhul kriteeriumiks kõlbmatu. Samas leidub keeleajaloo seisukohalt olulisi arhaisme, millest on hea teada, et need kuskil kindlas murdes esinevad. Alustunnuste vähesus kirjutises tuleneb suuresti sellest, et ettekandeks määratud kirjutis oli algusest peale kavandatud teatavate keelepuuks tihendatud tulemuste tutvustuseks, mitte aga läänemeresoome põhimurrete kirjelduseks. Seetõttu on tunnused 1-30 keelepuus rangelt eristava väärtusega vaid samast tipust lähtuva kõrvalharu suhtes. Selles mõttes on esitatud tunnused täiesti piisavad.. Mingi ühel juhul piisav tunnus võib esineda ka sama puu mingis kaugemas harus ja isegi olla ka seal kõrvalharu suhtes eristava tunnusena piisav, kuid keelepuu ehitamisel muude piisavate tunnuste olemasolu korral sugugi mitte vajalik tunnus; olen võimalikest tunnustest valinud oma arvates puu teatava haru seisukohalt olulisima(d) või huvitavaima(d) tunnuse(d). Kui Tapani Salmist häirib nt see, et astmevaheldus tk: t on esitatud väliskarjala alustunnusena (lk 398), kuid pole esitatud lõunakarjala alustunnusena (puu teises harus), siis minu valik tulenes nimetatud kaalutlustest. Oluline on, et tk : t esitamine ka väliskarjala tunnusena poleks liigituse tulemust, s.o keelepuud kuidagi muutnud. Kui oleksin hakanud otsima kõigi alustunnuseks kasutatud sõnade kriitilisi vorme kõigis 18 murdes, poleks seda klassifikatsiooni sündinud. Juhuslikult jäi just tk astmevaheldus(etus) aunuses mulle veel pikaks ajaks probleemiks. (Iseasi 68

on see, et tk astmevahelduse puhul kerkib lisaks küsimus, kas see astmevaheldusjuht on laenatud väliskarjalast lõunakarjalasse või vastupidi või on selle juured hoopis vadjas, kus esineb vaheldus tk : dg). Ometigi möönan, et paari puu ehitamiseks formaalselt väga vajaliku haru ehk nn algkeele jaoks on leitud laiteeriumite arv minimaalne vajalik. Samas on üks niisugune puu töötulemusena parem kui kolme puuga mets. Matemaatikaterminina tähistab METS graafi, mille iga sidus komponent on puu. See, mida Salminen nimetab nüüdismurrete joonte mehaaniliseks tarvitamiseks, on see, mida matemaatikas-loogikas nimetatakse klassifitseerimiseks ehk klassijaotuseks. Klassifitseerimisülesanne on olemuselt formaalne ülesanne. Adstraadinähtused keeles võivad olla vahel tõestatavad, kuid pole näha, kuidas nende arvestamine oleks formaliseeritav, seda eriti sugulaskeelte- ja murrete korral, kuivõrd adstraadiks võivad olla tarindid, muutelõpud või vormimoodustusmallid, häälikumuutused, sõnad või sõnatähendused. Kuigi olen valmis uskuma nt Salmise arvamust, et n-i vokaalistumine ühendis •ns võis levida murdest murdesse, see usk ei aita, sest ei ole selge, kus see muutus algas ja kuhu siis jõudis; st seda muutust saab arvestada just seal, kus see muutus on toimunud. Tapani Salminen on veendunud, et rannikueesti ja Kukkuzi õ-tus on kujunenud vastavalt soome ja isuri mõjul. See tähendab, et erinevalt n-i vokaalistumisest, mis häälikuseadusena oli automaatselt rakendatav iga ns-i puhul, pidanuks rannikueesti ja Kukkuzi alal ükshaaval ära õpitama ja kasutusele võetama vastavalt kas põhjaeesti, kirde-eesti või vadja kõigi õliste sõnade ja isegi sõnavormide o-, e-, u- või a-lised soome või isuri vasted. 1996: 398). Nii hoolas tegevus oleks juba keelevahetus. Kukkuzi vadjapärasused saavad õ-tuse kõrval saavad olla vaid saadud mõjud. Murrete või keelte klassifitseerimine ei saa arves-tada kunagisi mõeldavaid keelevahetusi.

69

LÄÄNEMERESOOMESUGULUS Artiklis tulevad arutluse alla küsimused, mis on seotud (l) läänemeresoome keelte koha piiritlemisega uurali keeleruumis ja (2) läänemeresoome murde kontiinumi ehitusega. C• •1

1. Läänemeresoome keeled uurali keeleruumis 1.1. Standardteooria ja selle vastand. Esimesena esitas soome-ugri keelte suguluse kohta käiva teooria Otto Donner (1879) peaaegu samal viisil, kui seda tavatsetakse teha tänapäeval. Kõige märkimisväärsem erinews tema soome-ugri keelepuu (vt joonis l) ja hilisemate puude vahel on see~ et liivi keel on teistest läänemere keeltest sama kaugel kui lapi keel. Teiselt poolt on liivi keel võrreldes teiste läänemere keeltega oma olemuselt vägagi spetsiifiline, kuid selle kõrval esineb nii liivi kui ka lapi keeles metafoonia ehk umlaut.

Finniach

L&J>P· ST. Nor. R1111:

VoUsch

Eataisela

N.OstJak. Irt. Ost.j.

Joonis 1. Soome-ugri keelepuu Otto Donneri (1879)järgi. Kui (a) käsitleda volga keelerühma kahe rühmana - mordva ja marina (vrd Bereczki 1974) ja (b) lisada samojeedi haru, (e) nµtte loetleda eraldi iga keelerühma keeli ja (d) järjestada keelerühmad vastavalt nende geograafliisele asukohale läänest ida poole, siis saame mõnevõrra lihtsustatud uurali keelte kaasaegse keelepuu (vt joonis l lk 17). Teatavasti vastab see puu keelkonna järkjärgulise idast lääne suunas leviku teooriale: igal järgul jäi mingi osa keelkonnast kodumaale samal ajal, kui teine osa liileus lääne suunas, põhjustades keele lõhenemise. Pole teada, et keegi oleks püüdnud kontrollida traditsioonilise uurali keelepuu paikapidavust.

[l IJ Et eesti sõna LÄÄNEMERESOOME pikkus on eriti tabeleis ja joonistel tülikas, kasutatakse järgnevas võimaluse korral läänemeresoome keelte või murrete puhul lühemat nimetust LÄÄNEMERE. Seda

kasutas omal ajal järjekindlalt akad prof Paut Ariste.

70

·

See teooria kutsub esile teatava paradoksi: kõige suurem arv ühissõnu teiste uurali keelerühmadega pole mitte kõige idapoolsemail keelerühmadel, vaid hoopis läänemere keeltel (vt uurali etümoloogilise sõnaraamatu (UEW) statistikat (Honti 1993)). Niisiis võib kergesti sõnastada standardteooria vastandi: uurali keelkond on tekkinud läänemere keelerühma järkjärgulise laienemise tulemusel, vt joonis 2. See laienemine on seotud (a) läänemeresoome elanikkonna kasw ja selle eluala järkjärgulise laienemisega kaasneva läänemeresoomele algselt omaste tunnuste järkjärgulise kaoga või (b) vähemedukate naabrite vähehaavalise läänemerestumisega. Viimasel juhul võib kõige häirivamaid vastuväiteid teooriale vältida, oletades selle peateguriks läänemeresoome ülikute osa. Sellele oletusele leidub tegelik paralleel indoeurooplaste eelajaloos (vt nt Rowlett 1984).

mari

penni

ugri

samojeedi

SOOME-LAPI SOOME-MORDVA SOOME-MARI SOOME-PERMI SOOME-UGRI

UURALI Joonis 2. Uurali keelkonna laienemismudel: läänemerest uuralini. Laienemismudelit meenutavad esmapilgul teatud hiljutised väited, mille kohaselt "algkeel tuleneb keeleliidust, mis toimib nagu linguafranca" (vrd Pusztay 1995: 125). Näib siiski, et lingua fi·anca, st kauplemiskeel, on siiski liiga nõrk kandidaat tõeliselt mõjuka keele kohale ning silmas tuleks pidada pigem sellist rahwsvahelist keelt nagu (wlgaar)ladina keel, mis oli romaani keelte aluseks. Selleks, et demonstreerida keelelõhenemiste järjekorra formaalset korrektsust uurali keelkonna sees idast läände, tuleb näidata, et iga paari liikmetel, st (a) samojeedi algkeelel ja soome-ugri algkeelel, (b) ugri algkeelel ja läänemere-penni algkeelel, (e) permi algkeelel ja läänemere-volga algkeelel, (d) mari algkeelel ja läänemere-mordva algkeelel, (e) läänemere-lapi algkeelel ja mordva algkeelel ja (f) lapi algkeelel ja läänemere alfkeelel2 on kõigil oma ühised uuendused ja arhaismid. Selleks peab iga paari liikmete m ja 1m 1 2 1 jaoks leiduma vähemalt (a) üks paar uuendusi i ja i nõnda, et liikme m uuendus i ja 2 1 2 2 liikme m uuendus i oleksid teineteist vastastikku välistavad (st i -l ja i -I on sarnased 1 1 sisendid, aga erinevad väljundid) või (b) vähemalt üks liikme m uuendus i olema selline,2 2 et m oleks säilitanud uuenduseelse vonni või olukorra ja et vähemalt üks liikme m uuendus i 2 oleks selline, et m 1 oleks endiselt säilitanud uuenduseelse vormi või seisundi. Lisaks peavad paari (a) uuendused olema hilisemad kui paari (b) omad ja paari (b) uuendused hilisemad kui paari (e) omad jne. Keelelõhenemiste hierarhiat saab pidada formaalselt korrektseks ainult siis, kui mitte ühtki kõrgema tasandi uuendust ei toida või ei tühjenda mõne madalama tasandi uuendus.

71

1.2. Standardteooria võimalikud alternatüvid. Viitso (1996c) esitas alternatiivhüpoteesi soome-ugri haru tekkimisest, mis tugines soome-ugri murrete kontiinumi uuendustel põhineval lõhenemiste (tegelikult: poolitamiste) hierarhial. Teatud vigade tõttu algandmestikus oli see aga vigane. Kõige tähtsamate kaashäälikumuutuste ümbertöötatud jaotumine on esitatud tahvlil l.

Tahvli l legend. Muutuste tüübid: A :::>B A on sulandunud B-sse; A ~B A on nihkunud B-ks. Numbrid ja muutuste piiride sümbolid: l K -k-:::> -y-; -kk- ~-k; 2 0 -6- :::> -/-; 3 x {s s }~A; s~ s; 4 P {-pp- -tt- -kk-}:::> {-p- -t- -k-}; 5 J -õ- :::>-j-; 6 A/;- ::>j-; s:::> i l Y(C)i; 7121 e-~ t'-; 8 -A- ?-l-; 9 w -w- ~ -y/-y0 ; 10 ISI -e-~ -t'; 11 L A-=> l-; 12 E A- =>j-; 13 E -1:- ~-s-; 14 A {l f} => {A .i}; 15 o e~s; 16 m " => 1, ..e ~ t; 17 e e- ~ .\~-; 18 H k- ~ h-tx-; 19 s s- ~s-; 20 11 /;- => r-; 21 m -õ- => -r--; 22 § -s-:::> -s-; 23 ED i- ~s-; 24 ~ -s-~ -i-; 25 T {-pp- -tt-} ~ {-p- -t-}; 26 B {p- t- k-}~ {b- d-g-}; 27 a {p- 1- k-} => 0; 28 v -p-=> -vl-w; 29 & e-~ e-; 30 e"=> ..e , -6- ~ -z; 31 T -õ- => -6-, r=>l; 32 N n-:::> n-; 33 e -6- :::>-t-, e-:::> i-, -m~ -n; 34 G> -6- > 0; -t-~ -6-; 35. {t- s- n- l-}~ {t'... i- n- f-} l _9; 36 *-e-=> -i-; 37 mi-=> s-. e=> t; 38 CD i- =>e-; s-=> s-; 39 h /;- => h-; 40 • /;- => 1-. Soome-ugri keelte murdelühendid: HANDI: l Irty§i, Ka Kazymi, Ni Nizjami, 0 Obdorski, Sa Salymi, Su Surguti, Vahi, Vj Vasjugani; LAPI: LpPT Pite, Lule, põhja-, lnari, kolta-, Kildini ja turjalapi, LpSU lõuna- ja Urne lapi; MANSI: Ko Konda, Na Nahrafi, Pe Pelymi, So Sos'va, Tazi. Tahvlil l on näha, et soome-ugri murded ei moodusta ahelat, vaid hoopis võre, st struktuuri, kus iga murdepaari kohta kehtib üles järgmistest olukordadest: (a) nende uuendused ei lõiku (st neil puuduvad ühisuuendused, aga igal murdel on omad uuendused, mis võivad siiski olla ühised mõne muu murde või murretega), (b) nende uuendused lõikuvad osaliselt (st igal murdel on lisaks mõningatele ühisuuendustele ka oma iseloomulikud uuendused, või (e) nende uuendused on sisaldusvahekorras (st lisaks ühistele uuendustele, on ainult ühel murdel vähemalt üles iseloomulik uuendus, mis võib aga olla ühine mõne muu murdega). Selleks, et paremini aru saada murrete omavahelistest suhetest tahvlil l, tuleb teada viit peamist vastastikuste seoste tüüpi, mis on esitatudjoonisel 3. j j j j j

j j j

i i i A i i j

B

j j j j j j j j A j j j j j j j j

i i i

B

i i i A

l j

liiii

j j j j j j j j B j j j jjjjj

(5b)

l

i

j j j j i j j j j A j B l j j l j i i i i j i i i i j j j

i i j

i

j j j j j j j

i e

l

j j j

i

j j jjjjjj

i i i i i

(5a)

j

(5c)

(5d)

l

j j j j

ikkkkk ik k ikAk ik k j k i j j k i

k

k

11

j j

l

llllli l l i lCli l l i l i j j l i

l

l

jkjjjkjljjjlj jk B k l D lj jk k l ll jkkkkk l l l l l l jjjjjjjjjjjjj

(5e)

Joonis 3. Murre~ peamised vastastikuste seoste tüübid. Eeldusel, et murded A, B, C jaD kuuluvad ainultjoonisel esitatud uuenduste määramispiirkondadesse, on järgmised väited õiged: (5a) A ja B moodustavad uuenduse i määramispiirkonna; A =B i puhul. (5b) Uuenduse j määramispiirkond sisaldub uuenduse i määramispiirkonnas. Eeldades, et uuendusi on vanem kui uuendus j, siis (a) A on murde B uuenduslik alammurre ning (b) B on murde A ar~iline alammurre.

72

(5c) Uuenduste i jaj määramispiirkonnad ei lõiku, kusjuures A on i määramispiirkond ja B onj määramispiirkond. A ja B on erinevad murded, mille piir on määratud ühelt poolt murde A uuendusega i ja teiselt poolt murde B uuendusega j. (5d) Uuenduste i jaj määramispiirkonnad lõikuvad, kusjuures B on nende ühisosa. B on segamurre A ja C vahel. Eeldades, et uuendus i toidab või tühjendab uuendust j või on muidu tõenäoliselt vanem kui j, siis on B ilmselt murde A alammurre, mida on mõjutanud murre C (tuleb meeles pidada, et A ja C on erinevad murded, millel ei ole lõikuvaid uuendusi). (5e) Mittelõikuvate uuenduste paari i jaj määramispiirkonnad lõikuvad teise mittelõikuva uuenduste paari kja l määramispiirkondadega. A, B, C ja D on uuenduste määramispiirkondade ühisosad. Eeldades, et uuendused i ja j on mõlemad vanemad kui uuendused k ja /, siis (a) A ja C on ühe eelkäija murde lõhenemise tulemus ning B ja D on teise eelkäija murde lõhenemise tulemus ja (ii) A ja BC moodustavad keeleliidu AB, mis on määratud uuendusega k ning (b) C ja D moodustavad keeleliidu CD, mis on määratud uuendusega/. Ilmselt ei pea igal murdel olema ainuoma uuendust. Enamikku uuendusi murdekontiinumis jagavad kaks või enam murret. See, et mingit uuendust jagavad mitu murret, ei takista selle kasutamist erinevate murrete vahelise murdepiiri määramiseks. Tuleb meeles pidada ka seda, et mõned uuendused levivad üle terve hulga murrete suhteliselt lühikese aja jooksul, aga vahel kestab sajandeid, enne kui mingi uuendus asendab varasema olukorra. Seepärast võib uuendus ühes oma mõjuala osas olla mingi murde tunnusjooneks, aga teises osas jääda ainult tunnusevariandiks. Üheks võimalikuks erinevate uuenduste leviku erineva kiiruse ja suuna tagajärjeks on see, et samad uuendused võivad erinevates murretes saada erineva järjestuse; kui see aga on juba juhtunud, siis ei ole võimalik tõestada, et eri murrete ühesugused uuendused on samad uuendused. Põhimõtteliselt on kaks viisi, kuidas liigitada murdeid joonise 3 põhjal. Esiteks, oleks igati kasulik, kui oleks olemas ajalooline klassifikatsioon, mis võtaks iga murde puhul arvesse vähemalt klassifikatoorse väärtusega muutuste suhtelist kronoloogiat. Sellist klassifikatsiooni saab kõige paremini esitada keelepuu kujul. Et enamik muutusi ei toida ega tühjenda üksteist, siis ei ole võimalik seda ülesannet täita enne uuenduste suhtelise järjestuse kindlakstegemist. Teiseks, on võimalik leida antud murrete hulga võimalikud loomulikud klassifikatsioonid. Mingi murrete hulga loomulik klassifikatsioon on hulga jaotuste (eelistavalt poolituste) hierarhia, mis algab sellise murdepiiri kindlaks tegemisest/leidmisest (vrd (5c) joonisel 3), mis jaotab murdehulga kaheks alamhulgaks; järgmine hierarhiatasand koosneb eelmise jaotuse iga alamhulga jaotustest (eelistavalt poolitustest) ja nii edasi kuni jaotus hõlmab iga murde või murraku (vrd tüüpe (5a) ja (5b) joonisel 3) kui oma elemendi. Taas on tulemuseks keelepuu, mille lõputippudeks on murdehulga elemendid. Seejuures tuleb täheldada, et sel juhul peaksid kõik (5d) tüüpi formaalselt mitmetähenduslikud olukorrad automaatselt lahenduse leidma. Siiski pole välistatud mitme alternatiivse lahenduse leidumine ning igal juhul tuleb hoolikalt tuvastada uuenduste suhteline ajalooline järjestus, et teha erinevate lahenduste vahel valikut ajalooliselt õige lahenduse leidmiseks. Olgu öeldud, et siin ei ole tehtud eelnevalt katset selgitada (a) millised uuendused on toimunud algkeeles, (b) millised uuendused on aset leidnud keeleliidus ja (e) millised uuendused on erinevates murretes, keeltes või keelerühmades toimunud paralleelarengute tulemus. Üldiselt saab selliseid probleeme lahendada alles pärast soome-ugri murrete parima jaotuse tuvastamist. Meie andmeis on sellest ainult üks selge juhtum: sõnaalgulised klusiilid on helilistunud eraldi pennis ja ungari keeles (muutus nr 25 jaotuses 1.2), sest permi ja ungari ühistüved ei alga helilise klusiiliga. 73

Tahvlil l esitatud andmete põhjal 12 oli esimene algsoomeugri lõhenemine kas (a) lapi-mordva-mari ning penni-ugri või (b) lapi-läänemere ning mordva-mari-permi-ugri, vt joonis 4. 31

2

l

lapi läänemere mordva mari

l

36

l

l

permi ungari mansi handi

lapi läänemere

l

mordva mari permi ungari mansi handi

Joonis 4. Soome-ugri murdekontiinumi võimalikud kaksikjaotused. 31 29 38

31 32

37 lapi

läänemere

29 38 120 2425 mordva mari

36

32 34

33 lapi

läänemere mordva

mari

n

lapi läänemere

120 2425

mordva mari

Joonis S. Lapi-volga võimalikud lõhenemised. Esimene puu on mõneti üllatuslikult üheks võimalikuks lapi-volga ühtsuse argumendiks, mille võimalikud lõhenemised (või võimalikud klassifikatsioonid) on näidatud joonisel 5 (lapi-l'O/ga on vähemalt geograafiat silmas pidades eelistatavam traditsioonilisele terminile soome-volga): ei tohi unustada, et lapi on läänepoolseim soome-ugri keelerühm. Volga, sh mordva ja mari, on soome-ugri keelerühmana kuulutatud Gabor Bereczki (1974) poolt olematuksP 31 Teine puu, vastupidi, seab potentsiaalselt lapi-läänemere ehk läänemere-lapi üheks kahest esimesest soome-ugri algkeele järglasest. Tuleb märkida, et kadunud Terho Itkonen (1998) on esitanud tõendeid lapi ja läänemere ühise algkeele vastu, millele Soome fennougristid viitavad tavaliselt kui varasele algläänemeresoomele. Pekka Sammallahti (1995; 1999) aga ei välista ühise algkeele võimalust. Nii Bereczki kui ka ltkoneni argumendid ei puuduta neid tunnuseid, mis on siin vaadeldavate erinevate võimalike klassifikatsioonide aluseks. Enamgi veel, ei ole võimalik tõestada seda, et ükski alternatiivsetest puudest joonistel 4 ja 5 oleks vale või õige, sest eri harude iseloomulikud muutused ei ole omavahel seotud. [llJ Tahvlil l on soome-ugri murdekontiinumi kahe kaksikjaotuse alusuuendustest uuendustel 31 ja 2 piirimärgid helesinised ja uuendustel 36 ja l piirimärgid punased. Tähelepanuväärsed on ka uuenduse 31 ala kaksikjaotus uuenduste 29 ja 32 alusel (rohekassinised piirimärgid) ning penni-ugri ala kaksikjaotus uuenduste 4 ja 26 alusel (roosad piirmärgid) ning uuenduste S ja 21 alusel (ererohelised piinnärgid). 3 Cl J Selle kasuks on argumenteerinud pärast teda Boris Serebrennikov ( 1989: 17-20) kollektiivses monograafias, mis käsitleb soome-volga keelelist ühtsust. Serebrennikovi argumendid on peamiselt morfoloogilised ja sõnavaralised. Ma ei ole märganud sellele vastukaja.

74

Siin vaadeldud puude alusel on võimalik järeldada, et läänemere keelerühm on olnud uurali keelkonnas perifeerne soome-ugri keelerühm. Soome-ugri keelerühma sees on läänemerel ühised muutused lapi, mordva ja mariga. Meil ei ole siiani teada, millised neist muutustest tulevad ühisest algkeelest ja millised muutused pärinevad ühistest keeleliitudest. Üleski neist muutustest ei paista olevat esinenud sõltumatult igas keelerühmas eraldi. Sellest hoolimata tuleb meeles pidada, et vaid ülimalt üks puudest saab olla ajalooliselt õige. Lisaks pandagu tähele, et ükski puudest ei jäta kohta läänemere-permi algkeelele, mis vastanduks ugri algkeelele. Või, ettevaatlikult väljendudes: ei ole leitud argumente läänemere-permi algkeele toetuseks vastukaaluna ugri algkeelele. Lõppkokkuvõttes tuleb tunnistada, et väga vähe on teada läänemere tegelikust eelajaloost, kuigi see on kõige paremini uuritud uurali keelkonna haru. Siiski on seda rohkem kui mitte midagi ja seda ei olegi liiga vähe. Arvan, et parem on teada, et läänemere põlvnemise tõese seletuse kandidaate on meil mitu, kui uskuda, et meil on käes lõplik tõde. Olen näidanud, et soome-ugri murrete ajalooliselt korrektse keelepuu leidmine ei ole lihtne: alternatiivsete puude arv kasvab kiiresti, kui püüame kindlaks teha iga haru formaalselt võimalike järgnevate lõhenemiste hulka. Selleks, et vähendada samaaegselt esinevate alternatiivsete puude hulka, on vaja rohkem tunnuseid, eelkõige muutusi, mida oleks võimalik tõhusalt järjestada. 2. Läänemere murdekontiinumi ehitus Läänemere keelerühma kui terviku uurimiseks on neli peamist ajendit. Nimelt, võidakse olla huvitatud sellest, (a) kuidas liigitada läänemere keeli või murdeid, (b) kuidas läänemere keeled või murded on tekkinud, (e) millised on olnud läänemeresoome väliskontaktid, (d) kuidas näeb välja keelemaastik, st läänemeresoome sisemine varieerumine. Enamasti on selliste huvide põhjuseks soov paremini tundma õppida mõne läänemere keele - tavaliselt soome keele ajaloolist tausta. Seepärast on läänemeresoome liigitamise katsed taandatud küsimusele, kuidas läänemere keeled on tekkinud; sellistel puhkudel on tähtis algkeele esimes(t)e lõhenemis(t)e probleem. Põhimõtteliselt on ka muud liigitused võimalikud, nt tuginedes mõnele samasuskriteeriumile. Siinkohal keskendun ma aga ajaloolise liigituse küsimustele. 2.1. Läänemere senised klassifikatsioonid. Esimesed klassifikatsioonid olid ilmselt suurel määral muljelised, vähemalt ei ole ole neil puhkudel esitatud ühtegi lingvistilist leidu. Keeleteaduslikult põhjendatud uurimuste ajalugu sel alal algab Eemil Nestor Setäläga (1917), kes jaotas läänemere keeled edela- ja kirdeharuks, tuginedes kolmele tunnuspaarile: (a) •g säilimine vs kadu; (b) •n-i vokaalistumine vs säilimine ühendis •ns, (e) mõista- vs muista-. Edelakeeltele (liivi, eesti, vadja) kuulub igas paaris esimene tunnus, kirdekeeltele aga teine tunnus. Ilmselt tahtis Setälä defineerida kaht haru neile iseloomulike uuenduste põhjal. Vastupidiselt Setäläle, on aga vokaal ·~ liivi, eesti ja vadja keeles uuenduseks (vrd Erkki Itkonen 1945), ning Setäläl ei õnnestunud tegelikult leida ühtki iseloomulikku uuendust oma kirdeharu tarvis. Heikki Ojansuu (1922) lisas Setälä edelaharule läänesoome: (l) liivi, eesti, läänesoome (2) vepsa, lüüdi, aunuse karjala, idasoome. Ojansuu esitas ka neile kahele harule iseloomulike tunnuste loetelu, mida kriitiliselt uuriti alles 50 aastat hiljem. Lauri Kettunen (l 940a) oletas, et läänemere algkeelt räägiti Väina jõe ümbruskonnas, st alal, mis praegu on Läti. Läänemere algkeel jagunes lääneks ja idaks. Läänemurre jagunes liiviks, eestiks (st põhjaeesti) ja hämeks. Idamurret esindab vepsa. Hilisem läänemere areng viis põhja poole liikumisel kontaktialadel segamurretele: (a) liivi ja eesti segunesid lõunaeestiks, (b) eesti ja häme vadjaks, häme ja vepsa karjalaks, kusjuures ka isuri on karjala järglane (vt ka Kettunen 1940c: 137-140), (e) vepsa ja karjala aunuseks ja 75

lüüdiks (tuleb märkida, et samas artiklis iseloomustati lüüdit vepsana, vt Kettunen l 940a: l 06--107). Kettuneni artiklid ei sisalda ta spekulatsioone toetavaid lingvistilisi näiteid. Reaktsioonina Lauri Kettuneniie, hõlmas Paul Aiiste (1956) vanimate läänemere murrete nimekiri liivi, põhjaeesti, lõunaeesti, karjalaja vepsa keele. Kirde-eesti, mis Ariste järgi oli põhjaeesti otsene järglane, oli häme ja vadja aluseks. Ariste ei puudutanud vanimate murrete tekkimise küsimust. Oma loengutes Tartu Ülikoolis 1960ndate alguses tunnustas ta põhimõtteliselt Setälä klassifikatsiooni ja ei maininud kunagi liivi, eesti ja vadja vokaali õ [t:] uuenduslikku iseloomu. Arvo Laanest (1972: 117) on väitnud, et läänemere jaotamine perifeeriaks ja keskuseks esindab parimini vanimat olukorda. Sellisel juhul hõlmab esimene rühm liivit ja vepsat, st keeli, mis jäid välja astmevahelduse toimimisalast. Terho Itkonen (1972) väitis, et läänemere algkeel jagunes kolmeks algmurdeks, nimelt lõunaalgläänemeresoomeks (eteläkantasuomi), põhjaalgläänemeresoomeks (pohjoiskantasuomi) ja idaalgläänemeresoomeks (itäkantasuomi). Lõunaalgläänemeresoomet esindavad liivi, eesti ja vadja. Teistel läänemeresoome keeltel on nii põhjaalgläänemeresoome ka idaalgläänemeresoome tunnuseid. Põhjaalgläänemeresoomet räägiti algselt Eestis; edelasoomel säilisid sidemed Eestiga tunduvalt pikemat aega kui hämel. Idaalgläänemeresoomet räägiti Peipsi järvest ida pool, ja sellest on tänapäeva keeltesse jäänud ainult mõjutused. Vadjas on nii lõunaalgläänemeresoome kui ka põhjaalgläänemeresoome jooni. Itkonen pöördus selle teema poole seoses Tvänninne sümpoosioniga 1980. aastal ja tema esialgne kirjutis on aluseks olnud kolmele üllitisele (1980; 1983; 1984), mis kõik väärivad lugemist. T. ltkonen (1980: 8) esitab huvitava joonise, mis näitab lisaks tungimisele alglapi alale ka vastastikuste mõjude suundi (vt joonis 6).

· · Eterakantasuomi.

Joonis 6. Lõunaalgläänemeresoome (eteläkantasuomi), põhjaalgläänemeresoome (pohjoiskantasuomi), idaalgläänemeresoome (itäkantasuomi) ja alglapi (kanta/appi) oletatavad alad Terho Itkoneni (1980) järgi. Paul Alvre (1973) on tähelepanu pööranud läänemere nimi- ja omadussõnade kaht tüüpi mitmuse omastava moodustamise täpsele levikule (nt •jalka/õ~/n ning •jalka/üõttln), mis on Ojansuu poolt mõnevõrra ebatäpselt esitatud (tuleb tähele panna, et samaselt Setäläle on Alvre tagavokaalsetes sõnades •e asemel rekonstrueerinud ·~· Alvre näitas, et samaselt soome murretele tuleb ka eesti murded jagada kahte rühma nimi- ja omadussõnade kaht tüüpi mitmuse omastava alusel. Ühe mitmusetunnusega tüüp on iseloomulik läänesoomele, põhjaeestile ja liivile; kahe mitmusetunnusega tüüp aga idasoomele, karjalale, vepsale, vadjale, ranniku- ja lõunaeestile. Alvre on sellise jaotuse toetuseks esitanud mitmeid lisa76

argumente. Alvre järgi (1973: 160-161) moodustasid *jalkal&tln tüübi esindajad esimese idast tulnute laine. Selle rühma lahlmemine pidi algama juba Peipsi järvest ida pool: liivlaste eelkäijad liikusid edelasse, häme ja põhjaeesti hõimud liikusid läände Peipsist põhja pool (vt joonis 4 lk 20). Pekka Sammallahti (1977) järgi lõhenes läänemere algkeel lõunaeestiks ja ülejäänud läänemereks ning viimane omakorda lõunaläänemeresoomeks (mis hiljem lõhenes liiviks, põhjaeestiks ja edelasoomeks) ning põhjaläänemeresoomeks (mis hiljem lõhenes hämeks ja laadoga algkeeleks). Hiljem toetas ta (Sammallahti 1984: 142) uuenduste levikut põhjapoolsest uuenduskeskusest lõunapoolsele rahvastikule vastavale skeemile, vt joonis 7. (-+ esllaatokkalalset)

eslhlmllllset

i

esMrolalset

~

~

(esl)etellvlrolalset

eslllMlllset

Joonis 7. Uuenduste suunad põhjast lõunasse Pekka Sammallahti (1984) järgi. Läänemere hõimud: esihämelased (esihämäläiset), esieestlased (esivirolaiset), esiliivlased (esiliit.•iläiset), (csi)lõunaecstlased ((esl)etelävirolaiset), esilaadogalased (esilaatokkalaiset).

1977. a näitasin ma Helsinkis seoses •õ ajaloo selgitamisega kolme võimalikku läänemere liigitust (vt Viitso 1978b: 98-99), mille olemuse võib kokku võtta joonisel 8 esitatud puudega. Joonisel 8 on läänemere murrete järjestus/järjekord igas puus algse järjekorra vastand. Kuna ei ole olemas ühtegi formaalset kriteeriumi, mille järgi valida kolme läänemere algkeele kaksikjaotuse vahel, esitasin 1985. a nn kompromiss-klassifikatsiooni (Viitso l 985b), kus läänemere algkeelel on kolm esimese tasandi järglast; kokku klassifitseeriti 18 läänemere põhimurret peamiselt foneetiliste uuenduste põhjal.

KT Liivi

Mere

: Mu l

l

Ugala Eesti

Neeva

!Nrewl Vaia

Maa Ugala Liivi

Taro

Eesti

Taro

Vaia

Pei si Neeva Maa Liivi

Ugala Eesti

Vaia

Taro

Joonis 8. Kolm võimalikku läänemere keelte liigitust Viitso (1978b) järgi. Ugala =lõunaeesti; Eesti= põhjaeesti; Vaia= pärisvadja, kirde-eesti, idaeesti; Taro =rannikueesti, Kukkuzi vadja, isuri, soome, karjata, lüüdi, vepsa.

77

Eino Koponen (1991: 124-126) on koostanud kaks graafi, mis näitavad tema ettekujutust 17 läänemere põhimwde tekkimisest kolmest algläänemere järglasest, mis olid esitatud Itkoneni poolt 1983. a. Erinevalt Itkonenist käsitleb Koponen muinashämet (muinaishäme) põhjaalgläänemere otsese järglasena ja muinasvepsat (muinaisvepsiz) idaalgläänemere järglasena. Lõunaalgläänemerel on kaks otsest järglast: muinasliivi ja muinaseesti. Enamik 17 läänemere murdest on väidetavalt segamwded. Näiteks lõunaeesti (muinaisugandl) on segu idaalgläänemerest ja lõunaalgläänemerest. On märkimisväärne, et Koponen saab hakkama ilma keeleandmeteta. Kalevi Wiik (1996) seletab läänemere keelte ja murrete tekkimist algläänemerest piirialadel räägitavate keelte ja murrete kontaktide tulemusena. See artikkel on omamoodi ülevaateks tema varasemast käsikirjast. Wiiki järgi lõhenes läänemere algkeel pronksiajal (1500--500 e.m.a.) hilisläänemere ranniku- ja sisemaamurdeks, kusjuures rannikualad kuulusid Skandinaavia pronksikultuuri piirkonda samal ajal, kui sisealad kuulusid tekstiilkeraamika ja idapronksikultuuri piirkonda. Et rannikumurre Soomes oli allutatud tugevamatele germaani mõjutustele kui Eesti ja Liivi aladel, lõhenes murre hämeks ja põhjaeestiks, kusjuures viimane hõlmas ka hilisemat liivi keelt. Sisemurde põhjaosa jäi penni mõju alla ja kujunes vepsa keeleks, lõunaosa aga omakorda volga mõju piirkonda ja arenes vaia keeleks. Hiljem tekkisid murdesegunemise tagajärjel uued läänemere murded, kõigepealt häme, vepsa, vaia ja põhjaeesti piirialadel, hiljem uutel murdepiiridel. Nõnda on väidetud 26 murde omavahelisi seoseid. Sarnaselt Koponeniga ei kasuta ka Wiik keeleandmeid. Väited penni ja volga mõjudest ei tugine lingvistilisele tõendusmaterjalile, vaid arheoloogiliste kultuuride triivi analoogiale. Wiik (1998) on avaldanud ka lühikese, ent kasuliku ülevaate neist läänemere klassifikatsioonidest, kus on arvesse võetud lõunaeestit. Heikki Leskinen käsitleb oma huvitavas artiklis soome murrete tekkimise kohta ka algläänemere lõhenemist (1999: 360--361). Tema sõnul ulatus läänemere keelte hõre vöönd Laadoga lõunaosast Edela-Soomeni ja Läänemereni ning oli Soome lahega jagatud põhjaja lõunaharuks. Nende harude lääneosad, st põhjaeesti ja edelasoome sattusid germaani ja balti keelte mõju alla ning neist arenesid uuenduskeskused, kust uuendused levisid itta ja kagusse. Nii jagunesid nii põhjaalgläänemere kui ka idaalgläänemere tõenäoselt läänetuumaks ja idataustaks ehk lääne- ja idarühmaks. Tabel l. Läänemere murrete liigitused rühmitatult nende esimese kaksikjaotuse järgi Põhi/ lõuna Lääs/ ida Lõuna l põhi l ida Perifeeria l keskus

Setälä 1917 Laanest 1972 Ojansuu 1922 Kettunen l 940a Alvre 1973 Terho Itkonen 1972; 1983 Laanest 1972

.

Leskinen 1999 Wiik 1996 Koponen 1991 Sammallahti 1977 Viitso l 978b; 1985b

Kõiki aastatel 1917-1999 ilmunud käsitlusi, peale Ariste oma, võib lugeda kuuluvaks kas ühte kolmest põhiparadigmast, mis on igal juhul üksteist mõjutanud, või amorfsesse ''perifeerikute" rühma, kes on igaüks iseviisi oletanud, et esimese algläänemere lõhenemise tagajärjel tekkis üks või kaks perifeerset läänemere keelt ning keskus; lisaks on võimalik eristada selle ala arengus nelja perioodi, vt tabel l. Terho Itkoneni käsitlust võib iseloomustada Setälä ja Ojansuu käsitluste kompromissina. Wiikil õnnestus anda ltkoneni kompromissile tehniliselt elegantne ümbersõnastus, järjestades Ojansuu poolt pakutud läänemere kaksiltjaotuse Setälä kaksikjaotuse ette. Leskinen muutis kaksikjaotuste 78

järjestust. Paul Ariste (1956) tööd ei ole aga formaalselt võimalik võrrelda, sest ta on vältinud algläänemere esimese lõhenemise küsimust, samas teavad ta õpilased, et ta pooldas Setälä kaksikjaotust. 2.2. Olemasolevad klassifikatsioonid ja nende krütika. Erinevate ajalooliste läänemeresoome klassifikatsioonide kohta on üllatavalt vähe kriitilisi analüüse. Reeglina ei arvusta klassifikatsiooni autor oma eelkäijaid; Terho ltkonen (1983) on ainus,.kes on kriitiliselt analüüsinud Ojansuu ja Alvre poolt kasutatud kriteeriumite omadusi. Ojansuu väiteid on vaatluse alla võtnud ka Gyula Decsy (1965: 207 jj) ja kõige põhjalikumalt Alo Raun (1971). Raun (1971: 96) keskendus tõsiasjale, et "läänemeresoome kirre on rohkem üks üksus kui edelaosa.... Edelarühma piiritlemisega on seotud probleemid". Viimastel aastatel on olukord natuke muutunud. Eve Mikone (1996: 416-419) vastandab Wiiki läänemere tekkimise teooria teiste autorite teooriatega ja keskendub kriitilistele punktidele erinevate autorite vaadetes. Tapani Salminen (1998) on oma artiklis põhjapoolsete läänemere keelte liigitamise probleemide kohta põhjalikult uurinud erinevates klassifikatsioonides, eriti Viitso (1985b) omas kasutatud mitmeid kriteeriume. Kõige ootamatuma varasemate autorite kriitika esitab Heikl *jguta- 'jõuda'); 0 *o : : : > g 16 tüves (*kohta 'koht' > *kghta, *oja 'oja' > *gja, *oksa 'oks' > *gksa, *orava 'orav' > *grava); t> (*e>) *g : : : > o (*kgrta kord'> *korta, *kgtara 'kodar'> *kotara); () (*e>) ·~~S::::::> iJ (*vgras 'võõras' >võõras); e > u järgsilbis (*kastek 'kaste' > *kastüg); l *nouse- 'tõusta'> noise-, ngisg-; ISI pikkade madalate vokaalide murdumine {*ä *ä} > {oa eä} (> {ua iä} > {ia iä} (*mii 'maa' > moa, mua, mia); • E pikkade mittekõrgete vokaalide lühenemine {*õ *ii *8 *ä *e}::::::> {oa ö ä e} (*mii >ma); ± pikkade kõrgete vokaalide lühenemine {*u *ii *i} ::::::>{u ü i} (*sü 'suu'> su); • {*pc *ps *kC *ks} > hs : hz l. silbi lõpul > (*lapci 'laps' > lahsi, *liipsä- 'lüpsta' > liihsä-, *iikci > ühsi, *oksa 'oks' > vaK. ohsa, vaLä-1 õhsa, *lapci 'laps' >lalisi : gsg lahzõõ); saav kääne lõpuga *-ksik > -ssi(g) (*oksaksi 'oksaks' > vaK. ohzassi, vaLä õhzassi, vai õhzassig); .X {*pc *kC} : : : > ts (*lapci 'laps' > eeL lats; (*ükti >) *ükCi 'üks' > eeL üt's'); {*ps *ks} > ss (*lüpsä- 'lüpsta'> nüssä-; *oksaksi 'oksaks'> ossass);

*

30

> VSC (*laiska 'laisk'> /aska); * *{is *iz} > {i.f iz}; *VisC *päin;

alaltütlev = alalütlev+ 31 S *str> *sr(*ostra 'oder'> *osra) 32 A (*str >) *sr > hr (*osra 'oder' > *ohra); 33 \' *str > *tr> (*ostra 'oder' > *otra); üksikklusiili nõrgenemine {*p *t *k} > {*p *l *lC} vokaalide vahel rõhutu silbi järel ehk 34 nn sufiksiline astmevaheldus (*elätäk 'elada (inf)' > *eläläk); üksikklusiili astmevaheldus rõhulise silbi järel (*sata 'sada' : gsg *salan, *ütehen 'uus (ilsg) : npl *üiet); 35 t algne tugevaastmeline geminaatklusiil vaheldub lühikese vokaali järel nõrgas astmes üksikklusiiliga (loppu 'lõpp' : gsg lopun); 36 T algne tugevaastmeline geminaatklusiil vaheldub resonandi, pika vokaali või diftongi järel nõrgas astmes üksikklusiiliga (*kurk/m 'kurk' : gsg *kurlmn; *aitta 'ait' : gsg *aitan); 37 $ algse lühikese vokalismiga pika silbi astmevaheldus (eeP 'silm 'silm', psg 'silma : gsg 'silma; li psg silmõ : ngsg silma); 38 x lühikesele vokalismile järgneva geminaatklusiili nõrk aste on samane üksikklusiili tugeva astmega (*kattala/e 'katta': *katan 'katan', *sata 'sada (nsg)': gsg *salan); 39 + kõigi pikkade silpide astmevaheldus; 40 *t tugevas astmes vaheldub (*l >)j-ga ümbruses a_a (*saian 'saja (gsg)' > saja(n)); 41 + *t tugevas astmes vaheldub *i kaoga ümbruses a_a (*salan'saja (gsg)' > saa(n)); 42 !l *lk ja *rk tugevas astmes vahelduvad lj ja rj-ga nõrgas astmes *e ees (*lmrfen 'kure (gsg)' > *lcurjen); 43 EI lk ja *rk tugevas astmes vahelduvad l ja r-ga *ä ees nõrgas astmes (*11älfän 'nälja (gsg)' > *11äljän); 44 l! lk ja *rk tugevas astmes vahelduvad /l and rr-ga nõrgas astmes kõigis ümbrustes (*11ällCän 'nälja (gsg)' > *11ällän); 45 ~ *tk tugevas astmes vaheldub (*tk >) *t-ga nõrgas astmes noomeni ja verbi paradigmas (*kätkiit 'häll'> *kätiit); 46 v vokaalidevahelise või resonandijärgse üksikobstruendi *p, *t, *k, *s (*S) helilistumine (*sata 'sada' >sada, nälkä 'nälg' > nälgä); 47 G obstruendi helilistumine resonandi ees {*p *t *k} > {b d g} (*nakris 'naeris' > 11agriz); 48 & üksikkonsonandi gemineerumine lühikese monoftongi järel kolmesilbilises lahtise lõpusilbiga ainsuse nominatiivi vormis (*jumala 'jumal' > is jummaala, eeL jummal jummal'); 49 11 kaashäälikute palatalisatsioon *i-tüvedes ka.dunud •; ees, kuid mitte säilinud *i ees (*kulli 'kull' : npl *kullit >ee /mf: /mT/il>); 50 liil kaashäälikute palatalisatsioon kahesilbilistes *i-tüvedes nii kadunud kui ka säilinud *i ees; (*/ml/i' kull' : npl *lml/it > kuf: ee lmf/io, Li küfän); 51 n *n-i vokaalistumine ja/või kadu sõna lõpul, v.a ainsuse l. isikus (*kalan 'kala (gsg)' > *kala(> ka/a)); 52 V *n-i vokaalistumineja/või kadu ainsuse l. isikus (*anlan 'annan'> vai annä); *ti >si ka labiaalvokaale mitte sisaldava kahesilbilise *a-tüvelise tegusõna 3. isiku liht53 minevikuvormides (*a11tai 'andis' > a1zsn) 54 § *k- > t.f- eesvokaali ees (*käsi 'käsi' > t.fäsi); 55 s *s+t > ss (*pestäk 'pesta'> *pessäk);

*

*

81

56 U *l> u ainult konsonandi ees (*kolme 'kolm' > koume); 57 L •V/ > V nii konsonandi ees kui ka sõna lõpul (*päi 'peal' > pä); 58 b •v- > b- vokaali ees, kui sellele järgneb (a) p või b kas vahetult või konsonantühendis või (b) konsonantühend ng (*varbaz 'varvas'> barbaz);

59 J *j-> cl- .... g-(*järvi 'järv'> *clärvi .... *gärvi); 60 P obligatiivtarind *pitä- 'pidada'+ ma-supiini sisseütlev (*pitäpi sömähen 'peab sööma'). *n-> t- kahes verbitüves (*nouse- 'tõusta' > *touse-, *nosta- 'tõsta' > *tosta-.

Joonis 9. Läänemeresoom e uuendused. (Joonis on lisat1:1d raamatule voldikuna.)

Läänemere keelte murded ja nende lühendid joonisel 9. Lühend koosneb 2-3 osast, milleks on: (a) keelelühend (kaks tähte), (b) murdelühend, mis põhineb eesti murrete puhul eestikeelsel ja soome murrete puhul soomekeelsel murdenimetusel ja (e) ainult siinses allmurdepiiritluses kasutatud rahvusvaheliselt käibiv ihnakaarelühend või lühend C kesk-. EESTI KEEL: eel idaeesti, eelKd Kodavere; eeKi kirde-eesti; eeL lõunaeesti, eeLM Mulgi, eeLT Tartu, eeLV Võru; eeP põhjaeesti, eePHa Harjumaa, eePHi Hiiumaa, eePKN põhja-keskpõhjaeesti, eePKS lõuna-keskpõhjaeesti, eePLä lääne-põhjaeesti, eePSaW lääne-Saaremaa, eePViC kesk-Virumaa, eePViW lääne-Virumaa, . eePVä väinapõhjaeesti, eeRE ida-rannikueesti, eeRV Vaivara, eeRW lääne-rannikueesti; ISURI: isAL Alam-Lauga, isH Hevaha, isS Soikkola; SOOME: soEKE ida-Etelä-Karjala, soEKW lääneEtelä-Karjala; soHEE ida-Etelä-Häme, soHEW lääne-Etelä-Häme, soHK Kaakkois-Häme, soHP Pohjois-Häme: soKaiCN kesk- ja põhja-Kainuu, soKaiES ida- ja lõuna-Kainuu; soKP KeskiPohjanmaa, soKSL lääne-Keski-Suomi, soKSP põhja-Keski-Suomi, soKSS lõuna-Keski-Suomi; soKy Kymenlaakso; soLP Länsi-Pohja; soNa Narvusi, soPe Peräpohjola, soPE Etelä-Pohjanmaa; soPKE ida-Keski-Pohjanmaa, soPPE ida-Pohjois-Pohjanmaa, soPPW lääne-Pohjois-Pohjanmaa, soS Savo, soSk savako, soStE Etelä-Satakunta, soStL Länsi-Satakunta, soStPN põhja-PohjoisSatakunta, soStS lõuna-Pohjois-Satakunta; KARJALA: kaA aunuse, kaL lõunakarjata: kaSKN põhja-karjalapõhjakarjala, kaLKS lõuna-karjalalõunakatj,a!.a, kaLS Selissa (Tihvini) lõunakarjala, kaLT Tver'i lõunakarjata; kaP põhjakarjala; LIIVI li; LUUDI: lüP pärislüüdi, lüK Kuujärvi Iilüdi; VEPSA: veKNE kirde-keskvepsa, veKNW loode-keskvepsa, veKS lõuna-keskvepsa, veP põhjavepsa, veL lõunavepsa; VADJA: vai idavadja, vaK Kukkuzi, vaLä läänevadja. Peale mõne läänesoome murde võib kõiki joonisel 9 esitatud murdealasid määratleda siin kasutatud uuenduste abil. Sedavõrd kui siit tulenev murdejaotus erineb traditsioonilisest, erinevad siin kasutatud nimetused ja lühendid väljakujunenud standardist. Lühendid algavad keele lühendiga (kaks tähte). Soome murdealade puhul on võimaluse korral lühendatud "Suomen murteiden sanakirja" sissejuhatuse (SMS 1989: 94-95) täpseid, kuid liiga pildci lühendeid. Läänesoome osas on siiski esitatud rida murdeid, mida nende uuenduste põhjal ei ole võimalik liigitada ilma neid suuremateks üksusteks sulandamata. Joonis 9 näitab, et läänemere keeleruum ei ole murdeahel, vaid võre. Sünkroonilisest seisukohast võetuna on kõik murded nn segamurded, kuna nad kannavad endas mälestusi koos erinevate naabermurretega keeleliitudesse sisenemisest. Ajaloolisest seisukohast vaadatuna on olukord kahtlemata väga keeruline. On raske otsustada selle üle, (a) millised muutused leidsid aset ainult kohalikus muistses murdes, (b) millised muutused leidsid aset. paralleelselt eri murretes sõltumata sellest, kas juba endises eelkäija murdes loodud sarnaste eeltingimuste või sarnaste, kuigi sõltumatute uuenduste põhjal, (e) millised muutused laenati murdesse prestiizikamast naabermurdest või naaberkeelest, (d) millised muutused laenati vastastikuses seoses olevatest naabruses asuvatest mitteläänemere keeltest erinevatel perioodidel. Sellistel juhtudel, kui muutusi ei ole võimalik objektiivselt järjestada, on otsused subjektiivsed. Parima lahenduse leidmiseks tuleb läbi vaadata kõik võimalikud lahendused. On ilmselge, et mõnedel traditsiooniliselt tunnustatud läänemere keeltel on iseloomulikud uuendused, vrd liivi (uuerutus 23), eesti (uuendus 58), vadja (27), karjala-aunuse (5),

82

vepsa (25). Lisaks on liivi keelel omaenda uuendused, mida antud skeem ei kajasta (me käsitleme mõnda neist hiljem). Teisest küljest ei ole isuril, soomel ja lüüdil ühtegi teadaolevat ühist iseloomulikku uuendust. On tõenäone, et isuri murrete ja lüüdi murrete ümbernimetamine keelteks ei lahendanud ühtegi lingvistilist probleemi. Soome keel on riigis nii kirja- kui ka riigikeeleks; siiski selle territoorium/ala ei järginud ilmselt mingeid lingvistilisi piire. On olemas neli läänemere kaksikjaotust, vt joonis 10P 41 On lihtne näha, et kaksikjaotust (13a) rakendati Sammallahti (1977) klassifikatsioonis, (13b) Alvre (1973) omas, (13c) käsitleti Viitso (1978b) poolt ja (13d) ei ole kunagi klassifikatsiooni aluseks pakutud Ei ole olemas kaksikjaotust, mis sarnaneks jaotusele, mille esimesena sõnastas Setälä (1917) ja viimasena Leskinen (1999). Samuti ei ole olemas kaksikjaotust, mis oleks võrreldav sellega, mis jagab läänemere keeleala kesk- ja perifeerseteks keelteks, nagu esitatud Laanesti ( 1972) käsitluses.

ITTll 9

li

eeL

(13a)

eeP eel eeKi eeR va is so ka lü ve

29~ 23 ees

li

(13b)

11

eeP eel eeKi eeR va is so ka lü ve

3114 341f li eel eeP eeK.i soLä eeR va is sol ka ve

(13c)

li ee va is so ka

lü ve

(13d)

Joonis 10. Võimalikud läänemere loomulikud klassifikatsioonid. Tegelikult ei leidu ühtegi ammendavat loomulikku läänemere murrete liigitust. Ilmselt on läänemere murded aktiivselt osalenud erinevates muutuvates keeleliitudes. Nagu näha, klassifitseeruvad (13a) ja (13b) ainult natuke enam kui (13c) ja (13d) ning järgmine samm peab tuginema spekulatsioonidele. Sellest tulenevalt ei lisanud praegune uurimus, vaa~­ mata varasematest katsetest suurema keeleandmete hulga kasutamisele, midagi olulist esimeste algläänemere lõhenemiste kohta sellele, mis oli juba esitatud Viitso (1978b) poolt. Tuleb nentida, et puud (13a) ja (13b) sisalduvadjoonise 9 kahes esimeses puus: liivi on liivi, Ugala on sama, mis lõunaeesti, kõik ülejäänud läänemere murded moodus-tavad üksuse, mida on nimetatud neevaks. Siiani ei ole tõestatud, kumb kahest liigitusest (13a) ja (13b) on ajalooliselt vanem. · 2.3. Lüvi ja lõunaeesti vastandina teistele läänemere keeltele. Minu nägemuse järgi on järgmised kolm vastawste hulka erilise tähtsusega. 4

ll J Joonisel 10 on läänemeresoome nelja kaksikjaotuse alusuuendustest uuenduste l ja 29 piirimärgid sinised, uuendustel 3 ja 4 roosad, uuendustel 11 ja 12 punased. Uuendustel *str >*tr (33) ja *str > *sr põhineva kaksikjaotuse puhul on joonisel esitatud ühtse *sr ala asemel eraldi esitatud selle raames toimunud uuenduse *sr > hr (32) ala ja uuendusest *str > *sr säilinud sibilandiga ala (31 ), mille piirimärgid on rohelised.

83

2.3.1. Liivi-lõunaeesti ning neeva. On neli vastawstüüpi, kus liivi ja lõunaeesti erinevad kõikidest teistest läänemere murretest, vt tabel 2. Tabel 2. Liivi-lõunaeesti ning neeva

(l)

(2) (3) (4)

Liivi liina s liina nzõtsä kilnga sälga kints

Lõunaeesti hain-a sain -a mõts-a käng-ä sälg-ä küüds-e

Põh"aeesti hein -a sein -a mets-a king-a selg-a küüs

Soome heinä seinä metsä kenkä selkä i

v

sa hein - hiin -a sein - siin -a mee-a keng-a selg-a

küni

Rekonstruktsioon *hainal*heinä •sainal*seinä *metsa/*metsä *kä1Jkäl*ke1)kä •sälkäl*selkä *kUnci.r.•s11•1cünti

Tüüp (l) hõlmab laene, mis esindavad kas (a) diftongi *ei muutuvaid kohanemismalle tüvedes, kus lähtekeele teises silbis on tagavokaal (Viitso 1978b: 90-91) või (b) sõltumatuid laene (i) liivisse ja lõunaeestisse ning (ii) teistesse läänemere murdevormidesse, näidates indoeuroopa algkeele diftongide arengu erinevaid etappe eri indoeuroopa keelkonna harudes või (e) muutusi *ai > *ei läänemere keskmurretes, nagu esimesena välja pakutud Vilhelm Thomseni (1890) poolt ja Sammallahti (1984: 143) ja viimati Koiwlehto (1990: 148-149) poolt tema kommentaaris Viitsole (1990b). Et see ettepanek eeldab muutust *ai > *ei läänemere sõnade esimeses silbis, tuleb see tagasi lükata kahel põhjusel: (a) ükski tüvedest, kus esineb alguurali/algsoomeugri •ajC, pole läänemeres sellist muutust läbi teinud (lõunaeesti saisa-, põhjaeesti seisa-, kirde-eesti sõisa-, vadja sõiso-, soome seiso-, vepsa seiiu - siiiu-, põhjalapi cuojjo-, mida tavaliselt loetakse olevat algsoomeugri päritoluga, vrd UEW 431, on pigem laenatud indoeuroopast, vrd indoeuroopa algkeele tüve •sta- 'seisma', võib olla sõltumatult rohkem, kui ühest lähtekeelest), (b) taolise muutuse oleks enamikul kõnealustel juhtudel blokeerinud vokaalharmooni a (seega ei ole mõistlik postuleerida sellist muutust ainult ühe tüve kohta, mille teises silbis oli lähtekeeles ilmselt eesvokaal). Ei tohiks unustada, et pärast indoeuroopa algkeele muutust (abiauti) *oi> *ei on nii balti-slaavi kui ka germaani murretes toimunud muutus *ai> *ei. Tüüp (2) on kahe erineva mugandamisstrateegia tulemus, mille käigus on välditud läänemere vokaalharmooniat rikkuvat indo-euroopa häälikulist ehitust. Ei ole teada, kumb vokaalidest •ä või •e oli primaarne tüübi (3) sõnades. Lõunaeesti sõna küüds tüübis (4), vastandudes põhjaeesti sõnale küüs ja soome sõnale kynsi, on ainulaadne. Nõrk afrikaat lõunaeesti tüves on algsoomeugri afrikaadi •e vaste, millest annavad tunnistust mari ja ohi-ugri samatüvelised sõnad. Neeva läänemeres on afrikaat sulandunud klusiili •t, mis on muutunud (ilmselt triivinud) •s-ks *i ees, nt ainsuse

*kÜnci on rekonstrueeritud pikk vokaal ii, lähtudes asjaolust, et nii liivi kui ka lõunaeesti afrikaat võib afrikaadina olla selles tüves algupärane, sest tüves on afrikaat ka lapi, mari, handi ja sölkupi vastetes. Sel puhul pole alust arvata, et pikk *Ü oleks tingitud lühikese vokaali pikenemisest seoses sellele järgnenud *n-i vokaalistumisega *s-i ees, nagu see on eeldatavasti toimunud kunagistes *nsi-sõnades põhja-, ida- ja kirde-eestis ning vadjas. Rekonstruktsiooni teeb problemaatiliseks, et muudes läänemeresoome murretes ning lapis, mansis ja handis on selles tüves vokaal lühike. Teiselt poolt liivi keele puhul oleks mõeldav, et afrikaat, mis on tekkinud n-i ja sibilandi piiril, on sõna tüves hiline, pikk vokaal on seda tüüpi sõnades üldistunud kogu paradigmasse nõrgaastmelistest vormidest ehk pärast *n-i vokaalistumist s-i ees. Siis oleks algupärane afrikaat säilinud ainult lõunaeestis, kuid *n-i vokaalistumine afrikaadi ees võib olla tingitud ka *n-i vokaalisturnistingimuste kohalikust laienemisest (millel on mõnevõrra avaramad lätipoolsed analoogiad).

[ISJ Tüves

84

nimetava vormides. Häälikuühend ts liivi keeles on mitmetähenduslik, kuna ka •t-d ühendis •nti esindab ts. 2.3.2. Liivi-neeva ning lõunaeesti. Liivi-neeva ning lõunaeesti vahel on viit tüüpi häälikuvastawsi, vt tabel 3. Tabel 3. Liivi-neeva ning lõunaeesti L"". llVI

(l) läps (2) kaki (3) nli'dõd kg'dõ (4) õ'dõg (5) andab

o i1aeesti laps kaks nähtud kahte õhtu annab

soome

vepsa

... L ounaeesti

lapsi kaksi nähty kahteen ehtoo antaa

laps kakS nähtu kahthe eht-a andab

lats kats nättü kattõ õtak: gsg õdagu and

Rekonstruktsioon •/apci •Jcakci •näktü •kaktesen •ektako •antapii •anta

Tüüp (l) esindab kaht läänemere lihtsustusstrateegiat, mis puudutavad uurali algkeele kaashäälikuühendit •pc. Tüüp (2) esindab samaseid lihtsustusstrateegiaid, mis puudutavad ühendit •kc, mis tekkis •t palatalisatsiooni tulemusel •i ees, vrd •kti > •kt'i > •kci. Tüüp (3) esindab muutust •kt> •tt, mis traditsiooniliselt on aktsepteeritud lõunaeesti jaoks; see oli põhiargumendiks lõunaeesti vastandamisel teistele läänemere murretele Sammallahti (1977) poolt. Arvestades nõrgaastmelisi vorme, vrd (ma) /ähä - /ää vs (ta) /ätt, on •tt lõunaeestis •kt vastena pigemini triivi •kt> •ht > •tt tulemus, mis toimus enne > •Ji (Viitso 1978b: 100). Sellisel puhul on •ht > •tt läänemere läänemere muutust algkeele •kt vastena tegelikult uuendus, võrreldes arhailise •ht-ga mujal läänemeres. Tüüp (4) on tavaliselt kokku pandud tüübiga (3). Tegelikult on selle tüve jaoks •kt ilmselt rekonstrueeritud tüübi (3) analoogia varal: lõunaeesti üksikklusiil d on •kt vastena erandlik, eriti lahtise silbi alguses ja •k jaoks ei ole teada näidustust. See tüvi on pigem paralleellaen või varasem liitsõna. Tüübis (5) on lõunaeestis kindla kõneviisi oleviku ainsuse kolmanda pöörde vormi jaoks kasutusel sufiksita tüvi, samas on teistes läänemere keeltes eriline isikulõpp, mis tekkis varasema oleviku kesksõna sufiksi lõhenemise tagajärjel. 2.3.3. Liivi-neeva ning lõunaeesti. Arvukate liivi uuenduste kõrval on kaks juhtu, milles liivi keeles on lõunaeesti ja neeva sarnaste või isegi homonüümsete vormide asemel vastandus, vt tabel 4 (vrd Viitso 1994a).

•s

Tabel 4. Liivi ning neeva-lõunaeesti L". llVI (l) ända: a/aand(õ)

P"'h" o 1Jaeest1. soome anna: anna: ära anna ä/äanna

v·epsa

(2) kQ'dtõ: kQ'dõ

kaht(e): ktihte

kaht: kahthe

kahta: kahteen

anda: ala anda

Lõunaeest1 annaq: annaiq < •anna? ei'' kattõ: kattõ

Rekonstruktsioon •antak: •s/sk antats l antak

•kaktta : kaktehen

Tüüp (l) kätkeb eneses liivi jaatavate ja eitavate (sh keelavate) verbivormide tüpoloogilist eripära. Liivi keel on erandlik selle poolest, et keelavale abiverbile ei järgne a- ja a-tüvelise põhiverbi korral ainsuse tavapärane 2. isiku vorm (pandagu tähele, et kõikjal mujal läänemeres on käskiva kõneviisi ainsuse teise pöörde vormid homonüümsed eitava (oleviku) eituskesksõna vormiga, mis enamasti järgneb eitusverbi ainsuse 2. isiku vormile või eituspartiklile, lõunaeestis aga eelneb eitu~verbile). Käsitledes tüübi ala andõ - ala and 85

variatsiooni allegrovormides toimunud vokaali lõpukao tulemusena - selle lahenduse dikteerivad kolm asjaolu: (a) •a ei allu kahesilbilises tüves tavaliselt lõpukaole, (b) kahesilbilistes u- ja õ-tüvedes puudub samasugune variatsioon, vrd nt usk : ala usk, (e) kõik tugevaastmelised a- või a-tüve muutevormid pärinevad vähemalt kolmesilbilisest lahtise teise silbiga lähtevormist - on liivi keelavatel vonnidel vaid ·üles seletus. Esiteks, peab lähtevormi teine silp olema alanud •t-ga (või •d-ga), mis nõrgenes sufiksilise astmevahelduse tõttu ja kadus; teiseks, et •t vaste kadu põhjustas järgsilpide kootumise, pole kindel, kas õ pärineb •a-st või •e-st. Tõenäoselt on verbi keeluvormide lähtevormide kolmandas silbis olnud •-t3 seotud ainsuse teise isiku asesõna ja sufiksitega. Liivi kahesilbiliste a- ja a-tüvede keeluvonnid on uuenduslikud, sest see tüüp ei esine isegi lapis, mordvas ja maris. See, et selliste vormide tugeva astme on põhjustanud kadunud lähteliide, osutab sellele, et uuendus ise on suhteliselt vana. Tüübis (2) on kõik läänemere murded, v.a liivi, sulandanud läänemere algkeele vasted •1ct ja •lett. Nagu eespool mainitud, tuleneb •tt lõunaeestis •kt järglasena triivist •1ct > •ht > •tt. Seega on võimalik, et nii lõunaeesti kui ka neeva ainsuse illatiivi vonnid on hariliku sulandumise •htt > •ht tagajärg; siiski ei ole võimalik tõestada, kumb kahest muutusest •kt > •ht ja •tt > t toimus lõunaeestis esimesena. 2.4. Läänemere nelikjaotus. On selge, et uuenduste hulgad, mis olid arutluse all 2.3.12.3.3, peavad kuuluma läänemere murrete arengu eri etappidesse. On üles huvitav sõna, mille abil on võimalik illustreerida nii neeva läänemere esimest võimalikku lõhenemist kui ka seada küsitavuse alla Sammallahti skeem uuenduste suundadest põhjast lõunasse (vt joonis 7), nimelt balti laen, mis tähistab teivast või vaia (vrd Viitso 1994a: 256) ja mille samatüvelised vasted balti keeltes (leedu stiebas, läti arhailine stiebs) on tavaliselt seostatatud indoeuroopa algkeele tüvega •steib(h)- (Thomsen 1890: 219-220; Kaiima 16 1936). Samatüveliste sõnadejaotus ei vaja kommentaari.c 1

-ei-

-ai-

tpõhjaeesti teivas : gsg 'teiba

liivi taibaz : gsg taibõ

neeva • seipäs : gsg •seipähän soome seiväs : seipään vepsa seibaz : seibhan lõunaeesti saivass: gsg 'saiba

2.S. Eesti ja soome keel. Soomlane Lauri Kettunen oli esimene, kes väitis, et Eesti oli häme lähtepunktiks ning esimene 20. sajandil, kes märkas, et lõunaeestit ja (põhja)eestit ei saa üheskoos klassifitseerida. (Siinkohal tuleb märkida, et Ferdinand Johann Wiedemann (1864) oli juba rõhutanud lõllru!Cesti erilist kohta läänemere murrete hulgas.) Mõned kaardid esitatavad juhte, mis võivad olla tugevaks argumendiks selle kohta, et teatud eesti ja soome murded on liiga sarnased, et mitte olla lähemalt seotud kui muud. 2.S.1. Faktid. Tahvel 3 näitab kaht eri strateegiat, mida on kasutatud ühendi str (või •str) mugandamiseks mõnedes laentüvedes. Tüvi •kesträ-, mis esineb kõigis läänemere mWTetes, on tõenäoselt laenatud algaariast (SSA l: 336). Nimisõna •ostra 'oder' esineb kõigis läänemere murretes (vadja õzra on isuri laen) peale lõunaeesti; seda on vahel peetud balti laenuks (SSA 2: 259-260), vrd leedu altrils, vanaleedu altras 'terav', kuigi ka seda võib seletada aaria laenuna (vt Paasonen 1917a: 3-8) ja veelgi paremini slaavi laenuna, vrd 161

C

86

Olgu öeldud, et •e ees ei ole läänemeremurretes t muutunud s-ks ega s muutunud t-ks.

kirikuslaavi ocTp'la; vene ocrpJJÜ, ocrp; ülemsorbi wõtry 'terav'; samas on see algindoeuroopas tähendust 'terav' omav tüvi andnud tuletise tähendusega 'oder' ainult kreeka keeles, vrd a/eost~). Tüvi *istra 'rasv' esineb ainult soome, karjala, lüüdi ja vepsa keeles ja seda peetakse pigem germaani laenuks (SSA l: 222). Neljas juhtum hõlmab ahingut tähendavate omavahel ebaselgelt seotud tüvede hulka. Tapani Salminen on hiljuti pakkunud lähtekeelte ühendi *str asemele läänemere jaoks ühendit *sr, sest *str või *str ei sobivat läänemere algkeele häälikulise ehitusega (1998: 398). Sarnase mõtte käis muide 1950-ndatel oma loengutes välja ka Paul Ariste. Ometi oli ilmselt aeg, mil kolmest kaashäälikust koosnevaid ühendeid lihtsustati, märgitagu *pst, *tst, *kst, lisaks oleks oletatud muutus *sr > *tr liiga unikaalne läänemere jaoks ja eeldab, et ühendi *str lihtsustumine toimus laenamise käigus. Seoses *kesträ- läänemere vastetega on märkimisväärne, et hr läänesoomes, Harjumaa põhjaeestis ja rannikueesti põhjaosas tuleneb sulandumisest *sr > hr. Niisiis võib ühendite hr ja sr - zr ning tr - dr esinemist kaardil pidada usaldatavaks tõendiks tr ..., dr murrete suhteliselt hilisest tungimisest Karjala kannase kaudu Soome. Problemaatilisem on hr ala Eestis. Võib küsida, kas see illustreerib Terho ltkoneni väidet edelasoome tagasisidemetest Eestiga (vrd joonis 6) või see on argument Soome asustamise poolt Eestist, nagu oletasid Kettunen ja Ariste; viimasel puhul on ümberasujad lähtunud pigem Harjumaalt kui Virumaalt. Muide, see on ainus Eesti osa, kust suvel võib näha Soome randa. Tahvlid 4, 5, 6 ja 7 käsitlevad astmevaheldust, täpsemalt üksikklusiili laadivaheldust. Tahvlitel on esitatud tüvede *nälkä-, *kurke- (nimetavas *kur/a), *nahka ja *laske- nõrga astme vormid. Tahvel 4 näitab, et *ä ees on konsonantühendil lk > *lk (ja *rk > *r~ kaks ühesugust vastet nii Eestis kui Soomes (vt ka Kettunen 1940b, kaart 53; Saareste 1955, kaart 81 ). *//C on andnud lj..., f l suuremas osas Eestist ja läänevadjas ning lj mitme· saarena Soome lääneosas. •/C on assimileerunud eelnenud 1-i või r-iga suures osas lõunakarjala alast ja aunuses. *llC on kaotanud •/C osas rannikueestist, kõige idapoolsemais lõunaeesti murretes, enamikus soome murretes, isuris ning põhjakarjalas ning selle naabruses asuvais lõuna-karjala murretes. •/C kao järel on sellele eelnenud l või r tõenäoselt gemineerunud pikenenud 2. silbi vokaali ees osas Lääne- ja Põhja-Satakunnas ja Põhja-Hämes. Tahvel 5 näitab, et *e ees on konsonantühendil *rk> *rl (ja *lk > *lk) tagavokaalsete tüvede esimeses silbis üks vaste Eestis ja kaks vastet Soomes (vt ka Kettunen 1940b, kaart 54). *rlC esineb rj-na Soome lääneosas ja •r/C on kaotanud •/C Eestis, Ida-Soomes, isuris ja põhjakarjala murretes. Et *lk ja •r/C on tagavokaali ees kaotanud •l nii eesti kui ka soome keeles, samuti isuris, põhjakarjalas ja lõunakarjala põhjaosas (vt ka Kettunen 1940b, kaart 52), on väga võimalik, et eesti keeles on •/C kadu olnud seotud sellele järgnenud *e eelneva tagapoolsemaks muutumisega (*e > ·~ või *e > ·~) vokaalharmoonia sisseseadmiseks, mis enamasti hiljem kadus. Tahvel 6 illustreerib ühendi *hk nõrka astet tagavokaalsetes sõnades, vt ka Kettunen 1940b, kaart 59. Siin on •/C kadunud ühendist *h/C eestis, enamikes soome murretes ja Kukkuzi vadjas ja isuris. *hk astmevaheldust ei ole Pohjois-Pohjanmaa läänesoomes, idasoome põhjaosas ja karjalas ning pole teada, kas neis murretes *hk astmevaheldust on kunagi üldse esinenud või on tugev aste taastatud; usume, et *lik astmevaheldus puudus. Tahvel 7 illustreerib *sk nõrga astme vastete esinemust *e ees. Siin on •/C ühendist *s/C kadunud eestis, kõige kagupoolsemas hämes ja selle naabruses, sh Vironlahtis ning Karjala kannasel, ingerisoomes, isuris, põhjakarjalas ja põhja-lõunakarjalas. Samas on oluline eristada kaht tüüpi • sk astmevaheldust, mis jagavad lõunakarjala kahte ossa.

87

lassen-tüüp kuulub samassse tüüpi lõunakarja ja aunuse selliste nõrga astme vormidega nagu nällän, kurren (vt tahvlid 4 ja 5) jajallan (omastav sõnastjalga), mida tavaliselt on peetud aunuse tunnusteks; kuid tahvel 7 näitab, et sellised vormid on iseloomulikud ennekõike just lõunakarjalale. Enamikes soome murretes Soomes, aunuses, lüüdis ja vepsas ei esine *sk astmevaheldust. Tuleb märkida, et liivis esineb vaheldus [sk]: [ik], kus nõrka astet kajastab teise silbi vokaali ü pikkus. Tahvel 8 esitab läänemere algkeele ühesilbilisele verbitüvele järgnevate mitmuse teise isiku lõppude nüüdisvasted kindla kõneviisi oleviku vormides, v.a vepsa refleksiivse konjugatsiooni lõpud (vt ka Kettunen 1940b, kaart 165; kahjuks nii Kettunen ise ja ka hilisemad mugandajad on selle kaardi soome murdeatlase hilisematest trükkidest välja visanud). Lõunaeesti alal on kaardil valged laigud eelkõige selle pärast, et dialektoloogid on pööranud liiga vähe tähelepanu morfoloogiale; Vilo setust on teada lõpp -dõq [1J~?], kus see varieerub lõpuga -t. Eriti huvitav on siin vokaalide varieerumine lõppudes, nimelt e vs a/ä vs o/ö vs i (ä ja ö esinevad eesvokaalsete tüvede puhul). Ajalooliselt on *e mitmuse esimese ja teise pöörde sufiksites lähtevokaal. Lisaks aladele, kus on säilinud *e, on *e apokopeerunud lõunaeestis ja edelasoomes. a/ä-lõpulised sufiksid ning o/ö-ga sufiksid on tekkinud otse *e-st. Idaliivi nõrga astme lihtmineviku vormid tüübis siiita 'said' tõestavad seda, et liivi sufiksis -tõ tuleneb õ *a-st (liivis on *a reeglina muutunud õ-ks järgsilpides v.a. siis, kui eelneb nõrgaastmeline silp). Muutus *e> o -ö Vaivara rannikueestis, aunuses ning savo murrete lääne- ja lõunapiiril on seotud *e labialiseerumisega mitmuse isikulistes asesõnades. Et see on koos muutustega *a > u ja *ä > ü sõnalõpuliste silpide lõpus ennekõike aunusele iseloomulikuks tunnuseks, on võimalik, et vastavad eesti ja soome murded on saanud mitmuse teise pöörde lõpud aunuse sisserändajatelt. Samuti osutab fakt, et mitmuse teise isiku lõpud vokaalidega a ja ä esine-vad pideval alal Eesti põhjarannikust läbi lngerimaa ja Karjala kannase Põhja-Soomesse ja Karjalasse sellele, et see sufiks on saadud eesti ja soome keelde sisserändajate kaudu. On tähelepanuväärne, et a/ä-lised isikulõpud ei ole tunginud põhja- või lõunaeestisse, vaid esinevad ainult ranniku-, kirde- ja idaeestis. Teisalt on aga paradoksaalne, et a/ä-lised mitmuse isikulõpud esinevad liivis. Seepärast tuleb küsida, kas liivlased asusid kunagi kaugel sisemaal või paiknesid need läänemere hõimud, kes hakkasid kasutama alä-ga sufikseid, kunagi lõunas liivlaste naabruses. 2.5.2. Kommentaarid. Tahvlid 3-8 on mõnevõrra vastuolulised ilmselt sellepärast, et nad peegeldavad muutusi, mis on aset leidnud eri aegadel ja eri kohtades. Tahvel 3 kätkeb endas kolme muutust; muutus *sr > hr läänesoomes, Harjumaa põhjaeestis ja lääne-rannikueestis on sulandumise *sr > hr tulemus. Seega võib hr ja sr - zr ja tr - dr jaotumist kaardil pidada usaldusväärseks argumendiks tr- - dr-murrete suhteliselt hilise Soome sisenemise poolt läbi Karjala kannase. Problemaatilisem on aga hr ala Eestis. Võib tekkida küsimus, kas see on (a) illustratsiooniks Terho Itkoneni väitele edelasoome varasemate tagasisidemete kohta Eestiga (vt joonis 6) või (b) Soome Eestist koloniseerimise tulemus, nagu seda on oletasid Kettunenja Ariste; (viimaseljuhul lähtusid koloniseerijad pigem Harjumaalt kui Virumaalt), või (e) Harjumaa on jäänuk suuremast *hr alast Soome lahe mõlemal rannal. Viimasel juhul, vastupidiselt Leskineni väitele läänemere algkeele 19henemise geograafiliste põhjuste kohta (Leskinen 1999: 361; vt ka 2.1 eespool), olid need tr- - dr-murrete rääkijad, kes lõikasid läbi *sr > hr murrete riba Soome lahe ümber. On selge, et *lk ja *r/C erinevad muutused toimusid häälikuümbrusest olenevalt mitmes etapis. Sõnade näljän ja nälän levikualasid Soomes tahvlil 4 võib pidada vastavate Eesti alade jätkuks. Tõenäoselt on ä ees esineva lj Ga ry) levikuala Soomes olnud kunagi pidev ja ehk ulatunud kaugemale ida poole. Vaevalt, et lj ja rj on arenenud otse ühendeist 88

•/l ja •rl (või •/y ja •ry): keeleasend k - f või r ja j hääldamisel on liiga erinev. Tõenäoselt pidi siis olema ka vaheaste palataliseeritud •R- või •y-ga. Siis peab eeldama palataliseeritud klusiili •JC esinemist •ä e ees ka tugeva astme vormides. Sellisel juhul on vägagi võimalik, et ka vadja •k ja •f afrikaadistumise juured, mis igal juhul oli •k palataliseerumisega alanud triiv, asuvad samas staadiumis. Anatoomilistel põhjustel on palatalisatsioon tugevam e ees kui ä ees; see on üles võimalik põhjus, miks j ala Soomes on suurem tahvlil 5 kui tahvlil 4. Teisest küljest põhjus, miks Eestis ja võib-olla ka mujal •1t ei arenenud •j-ks, oli ilmselt nihe •e > ·~ või •e> ·~ tagavokaalsete sõnade järgsilpides (st nõndanimetatud õ-hannoonia, mis esineb Kihnu põhjaeestis, Võru lõunaeestis, pärisvadjas ja vepsas). Tahvel 6 vastandab eesti, vadja, isuri ja suure osa Soomest karjalale ja Savo kirdeosale. Eriti huvitav on siinkohal •hl heliline vaste hg vadjas ja edelasoomes. g helilisus eeldab siin h helilisust, mis puudub nüüdiseestis. Ka liivis, kus •h kadu on põhjustanud esisilbi vokaali pikenemise, millega kaasneb stflJd, on •Ji olnud heliline. Kas h helilisus on eestis kadunud või pole seda kunagi eesti keeles heliliselt hääldatud? Tahvlil 7 esitatav *sk astmevaheldus on omane eesti, vadja, isuri ja kagusoome murretele. Ilmselt on • sk astmevaheldus suhteliselt hiline nähtus. Kuna see ala on peaaegu pidev, oleks intrigeeriv väita, et sk astmevahelduse esinemine Soomeson seotud varajaste ümberasujate saabumisega Eestist või lngerimaalt Soome lahe põhjakaldale. Palju tõenäosemalt on see siiski kas kohalik või karjalapärasus. Teine võimalus on, et see tekkis eesti keeles •lzk astmevahelduse analoogia najal, eriti kui •h ühendis •hl oli tegelikult helitu. 3. Kokkuvõte Läänemere murrete suhteliselt iseseisev areng soome-ugri keelte hulgas on tõenäoselt oluliselt pikem ja hierarhia soome-ugri algkeelest läänemere algkeeleni oluliselt lühem, kui tavaliselt on arvatud. Kuigi meil ei ole piisavalt andmeid, et tõestatavalt tuvastada arvukate läänemere murrete tekkelugu, puudub alternatiiv läänemere algkeele järglaskolmikule ugala (ehk lõunaeesti), liivi ja neeva. Nendel ülesustel on kõige vanemad iseloomulikud tunnused. Lisaks sellele järglaskolmikule võib leida kooseksisteerivaid keeleliidusüsteeme, nt (a) põhjaeesti (muutus 21), lüüdi (20), Kukkuzi-isuri-karjala (54), aunuso-lüüdi-vepsa (30), (b) lõunaeesti-põhjaeesti (v.a Harjumaa)-Kodavere (39) Harjumaa-lääne-rannikueestiläänesoomo-Kainuu-lääne-Keski-Suomi (32), põhja-Keski-Suomi-Savo-Savakko (25), karjala-(aunuse (5)/pärislüüdi (2), Kuujärvi-vepsa (55). Kahtlemata on kontaktid eesti ja soome keele vahel kestnud pikka aega ja ilmselt on uustulnukad ning eriti ümberasujad idast osalenud nii suurema ühtsuse kui ka uute murrete loomises.

89

LÄÄNEMERESOOME IDAPIIR Piirid muutuvad kiiresti. Nii on muutunud ka läänemeresoome välis- ja sisepiirid. Läänemeresoomlaste idapiiri taga on kaasajal enamasti venelased, piiriks on vahel suured veekogud nagu Äänisjärv ja Peipsi. Aga kunagi varem on kokku puututud komidega - seda tõendavad läänemeresoome laenud komi läänemurretes. Teame ka, et ajaloolisel ajal on läänemeresoomlased tunginud põhja poole endistele lapi aladele nii Karjalas kui ka Soomes, soomlased on jõudnud ka sügavale Rootsi ning Põhja-Jäämere rannikulegi. Üks näide sellest on ka Skandinaavia südames oma keele kaotanud metsasoomlased, st keelelised savolased, kes asusid Värmlandis. Karjalased, täpsemalt just lõunakarjalaste põhimass on Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Stolbovo rahu (1617) järel õigeusklikena lahkunud luteriusulisest Rootsi riigist ja siirdunud kaugele kagusse, Venemaa ja Poola sõdades tühjenenud aladele, kõige enam Tveri maile. Nüüd lahutavad Karjalas elavate lõunakarjalaste ning kaugele kagusse siirdunud lõunakarjalaste asualasid kõigepealt aunusekarjala ehk livvi, lüüdi, vepsa ning vene alad, nii et tänapäevase lõunakarjala murrete leviku järgi, vrd joonis l, pole võimalik tuvastada lõunakarjalaste ühist algkodu.

Joonis l. Läänemeresoome peamurded.

90

Et tänane tuntud pilt idapoolsetest ja läänepoolsetest läänemeresoomlastest on suhteliselt hiline ja ajutine, on mõttekas püüda leida vastust küsimusele, mil määral keeleandmed kinnitavad tänaste läänemeresoome peamurrete varasemat paiknemist üksteise naabruses. Kuivõrd läänemeresoome keeleala on lõunas kitsam kui põhjas, siis küsimus puudutab ennekõike idapoolseid läänemeresoome murdeid. Siin vaadeldakse selleks läänemeresoome keeleala uuendustel põhinevaid jaotusi kaheks murderühmaks (vrd ka Viitso 2000), ning veel paari tähelepanuväärset läänemeresoome häälikuvastawst. Murrete korrektse kaksikjaotuse puhul on kahel murdel või murderühmal kummalgi vähemalt üks uuendus, mis puudub teisel rühmal. Tegelikkuses on olukord keerulisem. Esiteks, tuleb arvestada, et kahe murdeala piiril võib olla (olnud) siirdeala, kus esineb kummagi ala iseloomulikke uuendusi. Teiseks võib esineda laene ühest murdealast teise, mis on laenamisel säilitanud laenuandva murde mingid iseloomulikud jooned. (Nii on meie põhjaeestilise põhjaga eesti kirjakeeles nt lõunaeestiline mäger (omastav mägra) nüüdseks ka kõnekeelest välja tõrjunud klusiili kaotanud varasema põhjaeestilise kuju määr (omastav määra) ning nimisõna aed on omastavas käändes häälikuseadusliku nõrgaastmelise tüve aja asemele saanud samuti nõrgaastmelise tüve aia, mis sobiks vaid sõnakuju aid juurde.) Praegu on üldse teada 6 läänemeresoome kaksikjaotust.

l. Kaks kaksikjaotust kuuest vastandavad üheainsa läänemeresoome keele või murde kõigile ülejäänud murretele, kajastades seega vastavate murrete iseseiswmist. See, et lõunaeesti vastandub rea uuenduste poolest kõigile muudele läänemeresoome murretele, vrd tabel 2 lk 21, osutab, et lõunaeesti on kas esimesena või ühena esimestest eraldunud muudest läänemeresoome murretest, kuid ei ütle midagi ei lõunaeesti ega muude läänemeresoome murrete algse kodukoha kohta. Sama kehtib ka liivi keele kohta, mis evib hulga iseseisvaid uuendusi ja mõningaid eristusi, mille enamiku kohta ei ole võimalik öelda, kas need tulenevad liivi uuendustest või on muud läänemeresoome murded midagi kaotanud. Liivi keel on ainsana säilitanud kunagise kaashäälikuühendite erinevuse arvsõnade 'üks' ja 'kaks' ainsuse osastava ja sisseütleva vormides: rekonstruktsioon *ükttä *üktehen

liivi 'i'tõ

i'dõ

võru 'iitte 'iitte

õh"aeesti soome ylztä 'üht( e) hteen 'ühte

sa üht ühthe

v

Mõnevõrra problemaatiline on lüüdi ja vepsa vastandumine muudele läänemeresoome murretele. Lüüdis ja vepsas on iseloomulikult sõnaalguline *v muutunud b-ks vokaali ees, millele järgneb kas vahetult või konsonantühendis p või b või siis ng (barbaz 'varvas', babarm 'vaarikas'), samas pole seal toimunud üksikklusiili astmevaheldust. Paraku on liivi keeles näiteid üksikklusiili astmevaheldusest nii napilt, et astmevaheldust liivis on ka eitatud. Lisaks on liivi astmevaheldus üldse iseäralik. Lüüdi ja vepsa muutus sellisena on suhteliselt hiline, igatahes hilisem klusiilide ja sibilantide helilistumisest, vt jaotus 5. 2. Liivi ja lõunaeesti täishäälikute arengu ühisjooni, mis vastanduvad muude läänemeresoome ühisjoontele, vt tabel l, võib esimesel pilgul lugeda läänemeresoome lõunapiiril toimunud uuendusteks. Seda toetab asjaolu, et vähemalt osa neid ühisjooni kajastavatest sõnadest on balti laenud. Pole eriti oluline, kas rühma (l) moodustavad sõnad on laenatud erinevaist eelbalti murdeist või vastavalt enne eelbaltis toimunud muutust *ai > *ei, tegemist on eraldilaenudega, kusjuures *ei-lised kujud on sobitunud läänemeresoome vokaalharmooniamallidega, *ai-lised kujud sobisid sellistenagi läänemeresoome murdeisse. Kuid 91

asjaolu, et ka lapi keelte heina tähistavad sõnad (nt lõunalapi suõjnie, luule suoi'ne, põhjalapi suoi' dne, inari syeim) lähevad tagasi *ai-diftongilisele aluskujule, viitab sellele, et lapi on saanud selle tüve kas liivi-lõunaeesti vahendusel ajal, mil kunagine sõnaalguline ei olnud läänemeresoomes veel muutunud h-ks, või siis lapi, liivi ja lõunaeesti sõna on saadud ühest balti murdest (murderühmast) ja muude läänemeresoome murrete sõna on saadud teisest murdest (murderühmast). Lapi, liivi ja lõunaeesti maa-alaline läheduski ei ole utoopiline, Lembit Vaba (1997: 30) andmeil on K. Ancitis ja A. Jansons (1963) esitanud, et läti murretes on veel 1900. a paiku praeguse läti eestlase-nimetuse igautzi 'eestlased' murdepärane vaste igotzi tähistanud piiriäärseid (lõuna)eestlasi, kuna nende taga (aiz igotziem) elavad eestlased on olnud siimi; viimane tüvi tähendab nüüdisläti keeles laplasi, kuid esineb ka Eesti saare Saaremaa kohanimes Siimsala. Kui ka viimane nimetus on tekkinud teel (Saaremaa sala > Siimsala), on ikkagi mõeldav, et seejärel, kui põhjaeestlased laplased Eestist välja tõrjusid, kandus nimetus automaatselt üle põhjaeestlastele. Kuid sel puhul ei ole välistatud võimalus, et liivlased ja lõunaeestlased asusid varem põhjaeestlastest ja ehk muudestki läänemeresoomlastest lääne pool.

•s

Tabel 1. Liivi ja lõunaeesti vs muud läänemeresoome murded Rekonstruktsioon (l) •haina!•heinä •saina!•seinä (2) •metsa!•metsä (3) •nana - •nenaf •nenä (4) •käl)käl •kel)kä •sälkä/•selkä

Liivi aina siiina mõtsii nanii kiinga slilga

)Võru hain sain mõts nana-nyna käng sälg

Põhjaeesti hein sein mets nina king selg

J Soome

heinä seinä metsä nenä kenkä selkä

l Vepsa hein .... hiin sein .... siin mee nena keng selg

Tabel 2. Balti tüve •steibas refleksid läänemeresoomes nimetavasja omastavas käändes

LÄÄS

IDA •t•sPÕHI •-ei•teipäs: •teipähen •seipäs: •seipähen Põhjaeesti teivas : 'teiba Vadja seiväs : seipää Isuri seiväs : seipähän Soome seiväs : seipään Vepsa seibaz : seibhan LÕUNA •-ai•saipas: •saipahen •taipas: •taipahen Lõunaeesti 'saivass: 'saiba Liivi tiiibaz : taibõ Tabeli l rühma (l) sõnadega ühesugust diftongiesinemust omava eelbalti tüve •staibas,.., steibas (leedu stlebas, läti varasem stiebs) läänemeresoome vasted kajastavad läänemeresoome ala nelikjaotust, mis on Ügilähedane vastavate läänemeresoome murrete tänapäevasele geograaftlisele levikule, vt tabel 2. Erinews maakaardist võib seletuda sellega, et lääne pool on põhjaeesti levikut põhja suunas takistanud Soome laht; samas ei olnud Neeva sood kunagi kirdepoolsematele läänemeresoomlastele eriliseks takistuseks ja Karjala kannas oli hästi läbitav. 3. Mõneti erinev tabeli 2 nelikjaotuse raames kajastuvast lääne-ida piirist on nimi- ja omadussõnade mitmuse omastava käände vormides esinevate mitmuse tunnuste arvul põhinev lääne-ida piir, vt joonis 2.

92

V•i• isAL• s.1 • Lut• iss• Vai• v•L• i!.H•

v„.

lil.D vai lii D

Nar• Tol VilK• Vlr• Dj •

i:...r··-.

Joonis 2. Läänemeresoome nimi- ja omadussõnade mitmuse omastava kahe moodustustüübi levik. Esimesena pööras neile kahele mitmuse omastava moodustamise mallile tähelepanu Heikki Ojansuu (1922). Paul Alvre (1973) märkas, et nende tüüpide Soomet poolitav leviala poolitab ka eesti keelt, ja ehitas neile oma läänemeresoome murrete liigituse. Veelgi enam, ta leidis, et need mitmuse omastava mallid pidid kujunema enne läänemeresoomlaste jõudmist Eestisse, vrd joonis 4 lk 20. Liivis, põhjaeestis ja ennekõike läänesoomes on selles vormis esinenud ainult üks tunnus •t; et sõna ei võinud lõppeda konsonantühendiga, siis lisandus tunnusele omaaegse omastava käände lõpu eel veel abivokaal e, nii et tunnus sai kuju •te. Muude läänemeresooome murrete, sh lõunaeesti mitmuse omastava vormid on arenenud vormidest, kus omastava lõpu ees oli kaks mitmuse tunnust •i ja •t(e). Põhjaeestis on Paul Alvre (1973) näitesõna vaste analoogiavorm: kuivõrd vokaalidevaheline •t nõrgenes ja kadus rõhutu silbi järel, ootaks arengut •jalkaten > *jalkalen > *jalkacen > jalge; viimane vonn on eesti murretes ka olemas. Kirjakeele vorm 'jalgade ning muudki sellised pika algussilbiga vormid on nähtavasti saanud uue muutelõpu lühikese esisilbiga kahesilbiliste tüvede mitmuse omastava (nt 'kalade) eeskujul. Juba 93

Lauri Kettunen (1940b: 324) märkis, et mitmuse omastava käände mallide piir Soomes erineb tunduvalt lääne- ja idamurrete piirist. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et varasema soome kirjakeele järgi otsustades on varem ühetunnuselise malli levik olnud veel laiem. Kõigis soome murretes on asesõnade, sh isikuliste asesõnade mitmuse vonnid aga kahe mitmuse tunnusega. Ka eesti kirjakeeles on isikuliste asesõnade ·mitmuse omastava vonnid enamasti kahe tunnusega, erandiks on vaid 'nende. Eesti murretes ja liivi keeles kohtame ka mitmuse l. ja 2. isiku asesõnade omastavas ühetunnuselisi kujusid, vt joonis 3. Seejumes pole d eesti vonnides mede ja tede häälikuseaduslik. Kuigi mee ja tee on vonnilt häälikuseaduslikud, ei ole välistatud, et kohati on need tekkinud nt meie ja teie allegrokulumise teel; rõhutud me ja te on ilmsed kuluvormid.

•me'len (*me-'le-n)

Joonis 3. Mitmuse l. isiku asesõna ühetunnuselise mitmuse omastava *meien levik läänemeresoomes. Võti: Alusvonni *me-ie-n kindlad refleksid: & mede, A mä 'd. Niihästi alusvonnist *me-ie-n kui ka alusvonnist *me-i-ie-n lähtuda võivad vonnid: l me(e).

Meil jääb järeldada, et mitmuse omastava mallide levik on küll huvitav, kuid mitte küllalt püsiv nähtus tegemaks selle põhjal otsustusi täpsemate murdepiiride kohta. Nimi- ja omadussõnade mitmuse omastava vonnid pigem kinnitavad seda, et suhteliselt harva kasutatavaid sõnu sisaldavate sõnaklasside puhul taotletakse vonnide ainsuse ja mitmuse vonnide selget erinevust ja lihtsat moodustatavust, mis on murdest olenevalt saavutatud kas selgete mitmuse omastava lõppude abil, ainsuse vonnidest lihtsalt teisendatavate mitmuse tüvevonnide abil või mõlemat korraga kasutades. Asesõnade mitmuse omastava vormide teistsugusus üldisest mallist, seal kus see esineb, seletub vastavate asesõnade ülisuure sagedusega: need vormid õpitakse sellistena, neid ei moodustata.

4. Huvitav on ka kunagiste • str-ühendite lihtsustumine läänemeresoome keelealal. Kõik sõnatüved, kus see konsonantühend kunagi esines, on laenatud. Eesti keeles esineb vaid kaks tüve, nimelt oder (omastav odra) ja keder (omastav kedra), millest on tuletatud tegusõna kedrata; lõunaeestis puudub neist oder. Kunagised kolme erineva konsonandi ühendid on läänemeresoomes üldiselt lihtsustunud; *str lihtsustus kahel erineval viisil: ühes murrete rühmas kadus konsonantühendist esimene konsonant *s, teises rühmas kadus teine konsonant *t ning rühma ühes osas toimus muutus *sr > *hr, vt joonis 4.

94

tr~

.

~dr

Joonis 4. Konsonantühendi •str arengud läänemeresoome murretes. Ühendi •str reflekside levikut kajastava kaardi alusel, vt joonis 5 lk 22, võib arvata, et muutused •str > •tr ja •str > •sr iseloomustavad algselt vastavalt lõunapoolseid ning põhjapoolseid läänemeresoomlasi, kusjuures lõunapoolsed läänemeresoomlased on aja jooksul tunginud Karjala kannase kaudu kaugele põhja. Põhja poole tungimine võib olla toimunud, sundides põhjapoolseid hõimlasi taanduma kas lääne ja põhja suunas või lahknema kahte lehte. Viimasel puhul võib muutus •sr > *hr läänesoome murretes olla tekkinud ajal, mil praeguste idasoomlaste eellased olid läänesoomlaste eellased lahutanud karjalaste, aunuslaste, Iilüdilaste ja isurlaste eellastest, kusjuures nii läänesoomlaste ja karjalaste kui ka idasoomlaste eellaste põhjanaabreiks olid ikka veel laplased. Kuid välistatud pole seegi, et idasoomes on aja jooksul •sr taandunud mainekama läänesoome *hr ees. Samas tuleb küsida, kas hr-sõnad Harjumaal kajastavad põhjapoolsete läänemeresoomlaste pagemist Karjala kannase poolt tulnud sissetungijate eest Soomest Eestisse, Eestis asunud hr-murrete viimast assimileerimata jäänud saarekest või on piki Soome lahe rannikut läände tõugatud pagulasi. Veel võime küsida, kas läänesoomlased on siirdunud Soome üle Soome lahe Eestist; seda on oletanud Lauri Kettunen (1940a) ja Paul Ariste (1956), kumbki omamoodi, või on nad hoopis idasoomlaste survel läände tõrjutud. Vastust neile küsimustele ei ole, mõeldavaid stsenaariume on palju.

5. Lisaks läänemeresoome murrete kaksikjaotustele väärib tähelepanu üks liivi-lõunakarjala-aunuse-lüüdi-vepsa ühisjoon, nimelt üksiksulghäälikute ja -sibilantide helilisus ennekõike täishäälikute vahel. Lisaks on üksikklusiilid helilised /-i ja r-i ees lisaks liivile, lõunakarjalale, aunusele, lüüdile ja vepsale veel vadjas ja isuris. Algläänemeresoome jaoks on tavaks rekonstrueerida ainult helituid üksikklusiile ja -sisihäälikuid. Rekonstrueerimisel on lähtutud soome keelest, ka eesti keele seisukohalt ei ole vajadust heliliste obstruentide rekonstrueerimiseks, ning vadja ja isuri konsonantühendid ei ole piisavaks argumendiks sellise rekonstrueerimise vastu. Seetõttu seletatakse helilisi sulg- ja sisihäälikuid liivis läti keele ning lõunakarjalas, aunuses, lüüdis ja vepsas vene keele häälduse mõjuga. Selle seletuse kummutavad aga kaks sõnatüve, mis kõigis neis murdeis algavad helilise sulghäälikuga: aunuse

buo/u arbalo

arbol

tähendus pohl "õhvikas

Heliliste klusiilide esinemine samade tüvede algul läänemeresoome edelapoolseimas keeles ning peaaegu kirdepoolseimates murretes ei saa olla juhuslik kokkusattumus. Kui vaadeldavad liivi ning lõunakarjala, aunuse, lüüdi ja vepsa helilised häälikud on tekkinud helilistumise tulemusena, siis on liivi ning lõunakarjala, aunus, lüüdi ja vepsa pidanud kas moodustama tihedama rühma või kuuluma koos juba ammu kadunud murretega sellisesse rühma, kus selline uuendus sai toimuda. 95

Samas ei ole siiski võimatu, et algläänemeresoomes oli vähemalt sõnaalgulisi helilisi sulghäälikuid; sel puhul aga pole põhjust arvata, et ei olnud olemas helilisi sulghäälikuid kaugemalgi sõnas. Läänemeresoome sõnasiseste üksikklusiilide vasted on helilised ka mordva keeltes ja maris. Kui algläänemeresoomes sõnasisesed üksikklusiilid ja sibilandid olid helilised, siis on need eesti, soome, vadja, isuri ja põhjalWjala eellasmurretes kunagi helitustunud. Sellisel puhul on helitusturnine toimunud teataval tuumikalal ning helilisus on säilinud äärealadel, nii nagu see tänapäevalgi täheldatav. Kolmas võimalus on, et läänemeresoome keeleala on kujunenud kahe sugulasmurrete rühma lähenemise teel, mille konsonandisüsteemid on olnud erinevad, ning nüüd valmistavad probleeme mõned heliliste klusiilidega rühma laenud, mille helilised klusiilid on teises rühmas asendatud helitutega.

„r................................................................................... • • • • . e

•

e

a

soLä l ·............J

. l„...........

S

. rl..... ........... ,_ .l1 ••

·-· ···-l Ha

l l l l l ll l

a

a

l

:

l

'· •••••••••• :

l eeRI ; ~ isAL ll llVaH:• .

-- '

ll

: isH 1lisS 0

eeRLäJ

Ki ee Kod

:s :: va

.

rl ::

,_

l

11

l ! kaL ,,_ l a kaAil l l l l r· l u~ --...!1-Y! l :

•

r' -

• ii

.. ................... . ::.::.::.::.::.::~ • .. • ...~

a

h 11

f; ••• :

1

;

r

et

·-----------„ ---kaP----· l" sol " l l"" • l

mrr---;-~,

l l

t!J

:

eeL ••

-

.. •.. .. .. .......... ,_ ..

l l

-1-tr

-i-te

=

• ••••••••••• ...:•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••t;.. •

• ••

a

•• l

:

!!ia $iiiiiii!Eli!E~$!!!!!51:

----„111:.

·. b-

•

a

. ..

b- ...,„.„....

a

„..

„ ...· l

a

l

l l

t~~----------~-------"'------J .

•••••• t •••••••••••••••••• :

Joonis S. Läänemeresoome murrete paigutumine nende iseloomulike joonte alusel.

96

Iseloomulike joonte piirid:

„... ~···": [3 G1 : t- :. : s- :; a1 , ei ; •••• „ ......

Keele- ja murdelühendid: eesti: eel - idaeesti, eeKi - kirde-eesti, eeL - lõunaeesti, eeP põhjaeesti, eeRI - rannikueesti idaosa, eeRLä - rannikueesti lääneosa, Ha - Harjumaa. Kod Kodavere, Vai - Põhja- ja Ida-Vaivara (rannikueesti); isuri: isAL- Alam-Lauga. isH- Hevaha, isS - Soikkola; karjala: kaA - aunuse, kaL - lõunakarjala, kaP - põhjakarjala; liivi - li; lüüdi - lü; soome: sol - idasoome, soLä - läänesoome; vadja - va; vepsa - ve.

6. Liivi keelt ühendab nüüdsete kirdepoolsemate keelte hulka veel üks joon. Lauri Posti (1942: 155, 299) esitab liivi ühesilbiliste tegusõnatüvede mineviku mitmuse l. ja 2. isiku lõppudeks tavaliste tugevaastmelisele tüvele järgnevate -mõ ja -tõ (nt teimõ 'tegime', teitõ 'tegite', saimõ 'saime') kõrval ka nõrgaastmelisele tüvele järgnevad -ma ja -ta (vrd teima, teita, säima). Ei ole teada, kus ta selliseid vorme kuulis. Üleski teine liivi keele uurija pole selliseid vorme märganud. Ometi mõjuvad need vormid häälikuseaduslikena, kuna tugevaastmelised mõ- ja tõ-lõpulised vormid võivad olla analoogiavormid. Läänemeresoome murded jagunevad mitmuse 2. isiku lõppude vokaali järgi viide rühma: l) a-/ä-lised rannikueesti idarühm, kirde-eesti, vadja, isuri, idasoome, põhja- ja lõunakarjala, suurelt osalt vepsa, 2) e-lised (põhjaeesti, rannikueesti läänerühm, enamik lõunaeesti murdeid, läänesoome murded, 3) o-/ö-lised (Põhja- ja Ida-Vaivara, mõned savo lääneosa murded, aunusekarjala), 4) i-lised (osaliselt Võru murre), 5) vokaali täielikult kaotanud murded (osaliselt Võru murre, suurelt osalt edelasoome). Mitmuse l. ja 2. isiku lõppudest ei ole piisavalt selget pilti Võru ja vepsa alalt, vepsas on selle põhjuseks asjaolu, et tegelikult diftongilistes lõppudes ei luba hilised vokaalimuutused varasemat seisu tuvastada. Kuivõrd isikulõpud on arenenud isikulistest asesõnadest, võib arvata, et o-/ö-lised lõpud on suhteliselt hiljuti arenenud •e-listest lõppudest •e labialiseerumise teel; -samale tulemusele võib juhtida ka •a/*ä labialiseerumine, mida ei saagi välistada. Tõenäoselt on •e-listest lõppudest arenenud i-lised lõpud. Kuigi a-/ä-lisi lõppe on vahel peetud vanimaiks, osutavad isikulised asesõnad, et vanimad on pigem •e-lised lõpud. Antud juhul pole lõppude algkuju kuigivõrd oluline. 7. Mõningase ülevaate käsitletud joonte jaotumisest annab tabel 3. Kui püüame murdeid ühendada nende ühisjoonte põhjal, saame nende tänapäevasest paigutusest mõnevõrra erineva suhteliselt kompaktse pildi, vt joonis 5. Kuivõrd sellisel kahemõõtmelisel skeemil on iga murde või murderühma ideaalkujuks ristkülik või ruut, siis sellest erinevad plokid kajastavad kas algse murdeala või murdeliidu laienemist või siis murdeala ahenemist mingi teise murde sissetungi tõttu. Kahe murdeala lõikumine tuleneb emma-kumma invasioonist teise alale. Kahe murdeala sirge piir võib viidata kunagise vanema murde lõhenemisele eri suundadest lähtunud uuenduste tõttu. Ilmselt joonis 5 ei anna ühest vastust läänemeresoome varaseimate piirimurrete kohta, küll aga lubab vähendada hüpoteeside hulka. Kuivõrd Läänemeri kujutab enesest looduslikku läänepiiri, siis on kerge näha, et puhtformaalselt võivad kandideerida esimesena läänepiiril asumisele (a) Harjumaa, (b) põhjaeesti, (e) lõunaeesti, (d) liivi, (e) hr-murded (põhjaeesti-rannikumurde läänerühm-läänesoome), (f) te-murded (liivipõhjaeesti-läänesoome). Liivi ning lõunakarjala-aunuse-lüüdi-vepsa ühisjoontest tulenevalt on ebatõenäone, et lõunaeesti oleks enne idaslaavlaste tungimist Pihkva alale paiknenud läänemeresoome idapiiril, küll aga on mõeldav selline stsenaarium, mille puhul idapiiril asus liivi keel.

97

Tabel 3. Läänemeresoome murrete erijoonte jaotumus

veosa

98

5.

6.

•kt •t- •s- •ai •ei •tel •i-te •tr 1•hr 1•sr •p-1•b- •e1•01•a •ts1•cs •kttl •Ja •o-

liivi lõunaeesti + põhjaeesti Harjumaa idaeesti Kodavere kirde-eesti lä-rannikueesti idarannikueesti P- ja l-Vaivara vadja läänesoome idasoome Alam-Lauga Hevaha Soikkola põhjakarjala lõunakarjala aunuse lüüdi

4.

3.

2.

l.

JOON

+

+ + + + + + + + + + + + + + + + + + +

+

+ + + + + + + + + + + + + + + + + + + +

+

+ + + + + + + +

+ + +

+ + + + + + + + + + +

+

+ + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +

+ + + + + + + + + + + + + + + + +

+ + +

+· + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + +

+

+

+ + + +

+ +

+ + +

+ + + +

+

+ + + + + + + + + + +

KOMMENTAARE PAULARISTE DOKTORIVÄITEKIRJALE HIIUMAA EESTI MURRETE FONEETIKAST* Kokkuv6te. Pau) Ariste 1939. aastal kaitstud doktoritöö on väljaspool Eestit peaaegu unustatud ja seda ei esitanud isegi mitte "Bibliographia Studiorum Uralicorum 1917-1987''. Siiski sisaldab see üliväärtuslikke andmeid ja arutlusi Hiiu saare tänaseks peaaegu tasandunud vanade murrakute häälikusüsteemist. Need andmed ja Ariste tähelepanekud on mitmes lõigus muutnud ja võivad veelgi muuta läänemeresoome murrete ajaloolise foneetika/fonoloogia seisukohti. Kirjutise keskmes on (l) õ kl arengud ja puudumine, (2) ü algselt tagavokaalsetes sõnades, (3) keskkõrgete vokaalide murdumine, (4) reduktsioon ja tsentralisatsioon, (5) eesti väldete teke ning (6) nn temaarsed opositsioonid.

Paul Ariste magistritöö eesti rootsi laensõnadest, mis kaitsti 1931. aja avaldati 1933. a oli kuulus selle poolest, et Paul Ariste reserveeris selle esimese aasta üliõpilasena pärast esimest muljet eestirootsist ja tundmata seda ümbritsevaid eesti murdeid. Samas oli juba see mõte imetlusväärne, eriti kui seda võrrelda palju küpsemate keeleteadlaste uurimustega kogu maailmas, kes tuletavad ühe keele murdesõnavara mõnede naaberkeelte kirjakeelest ning leiutavad siis keerulisi mugandumisreegleid selle asemel, et sõna otsida naaberkeele kontakteeruvast murdest. Tulemuste poolest kaalub Paul Ariste magistritöö üles nii omaaegsete magistritööde enamiku kui ka paljud mitmete maade PhD väitekirjad. Eesti rannarootslased kannatasid rängalt Nõukogude okupatsiooni all 1940/1941. a. Enamik neist põgenes 194311944. a venelaste kallaletungi eest Läände ning eestirootsi kogukond lakkas olemast Hiiumaa rootsi murde uurimisel pööras Paul Ariste, kellel oli väga hea foneetikakõrv, tähelepanu saarel räägitavatele eesti murretele. Nii veetis ta seejärel seal neli suve oma doktoritöö jaoks andmeid kogudes. Paul Ariste kaitses oma doktoriväitekirja Hiiu murrete häälikutest -1939. aastal 34aastase väljakujunenud keeleteadlasena. Kuid tänapäeva keeleteadlasel on raske leida teed selle väitekirja juurde, sest esinduslik bibliograafiasari "Bibliographia Studiorum Uralicorum 1917-1987", täpsemalt selle kolmas köide ei esita seda eesti murrete ega ka eesti foneetika ja fonoloogia rubriigis. Vaid väga tähelepanelik bibliograafia uurija võib jõuda selle jälile bibliograafias esitatud retsensiooniviidete kaudu. Kuid enamik keeleteadlasi ei loe isegi mitte uusi raamaturetsensioone. Olen Ariste doktoriväitekirjast juba eesti keeles kirjutanud (Viitso 1995a). Ainsa ja samal ajal kõrgetasemelise Eesti saarte murrete häälikusüsteemi käsitleva uurimusena väärib Ariste töö igatahes tänapäevalgi laiemat ja kestvat tähelepanu.

l. Eesti murdeuurimise seisund Ariste alustas oma väitekirja järgmiste sõnadega: Eesti keele uurimine on teinud väga suuri edusamme viimaste aastakümnete jooksul, kuid siiski ei ole kõik keele eneseavalduse alad leidnud küllaldast käsitlust. Kõige vähem on korda saadetud just hääldusseikade vaatlemises ja uurimises. Eesti keel on aga niisuguseid Euroopa kultuurkeeli, mis pakuvad üldfoneetilisest seisukohast vaadates õige palju uut ning tähtsat Sellepärast on alljärgnevas töös tahetud anda foneetiline ning ühtlasi ka fonoloogiline ülevaade • Paul Ariste, Hiiu murrete häälikud, Tartu 1939 (Aeta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XLVll. 1.)

99

ühest eesti murdest. Selleks on valitud hiiu murderühm, mis on käinud mitmesuguseid omapäraseid arenemisradu ja on seega huvitavam kui mõni teine keskpärane põhja-eesti murre või murderühm. (Lk 3)

Kuigi eesti keele uurimine on teinud järgmistelgi aastakümnetel suuri edusamme, jääb peaaegu kõik kehtima. Eesti murrete foneetika instrumentaalse uurimisega alustas oma Kodavere murraku~e pühendatud uurimustsükli esimeses köites, mis peamiselt käsitles küll häälikulugu, Tartu ülikooli hilisem ja esimene läänemeresoome keelte professor Lauri Kettunen (1913a). Selle tsükli teine köide on põhjustanud viitamisel segadust, sest kannab väitekirjana kaitstud äratrükina (1912) teist pealkirja kui originaalkuju (1913b). Paul Ariste, kellest hiljem sai Tartu ülikooli esimene soome-ugri keelte professor, oli oma väitekirjaga teine eesti murrete foneetika uurija. Kodavere murrak ongi kadunud ja Hiiu murded kadumas. Viimaste aastate tulemuseks on lisandud kolm väitekirja, mis käsitlevad eesti murrete foneetikat või vähemalt toetuvad ka foneetilistele mõõtmistele (Pajusalu 1996; Parve 2003; Teras 2003). Niisiis murdefoneetika on Eestis saanud kindla koha. Praegu on tulipunktis lõunaeesti.

Joonis 1. Lääne-Eesti saarte kihelkonnad. Hiiumaa: Emm - Emmaste, Käi- Käina, ReiReigi, Phl - Pühalepa; Saaremaa: Jäm - Jämaja, Ans - Anseküla, Khk - Kihelkonna, Mus - Mustjala, Kär- Kärla, Kaa - Kaanna, Krj - Karja, Pha- Püha, Vll -Valjala, Jaa - Jaani, Põi - Põide, Muh- Muhu.

2. Hüu murded ja iJ Paul Ariste väitekirjas on kirjeldätud kõik Hiiu murrete üksikvokaalid ja diftongid sõna eri positsioonides ja eri väldetes. Siin võib iga eesti ja läänemeresoome keeleteadlane kohata üllatavaid üksikasju ja võrdlusi naabermurretega. Mainin neist mõnda. 2.1. iJ arengud. Eestis on levinud arvamus, et hiidlased ja saarlased ei suuda hääldada õ-d või kui on õ-d hääldama õppinud, siis ajavad õ-d ja ö-d segi. Selliseid hiidlasi või saarlasi võib tõepoolest tänapäevalgi kohata. Ariste aga märkas Hiiu ö-d uurides midagi muud. Algne pikk õ oli kõigis murrakuis mõnevõrra kõrgenenud

p,... ().

Kas ja Käi murdes ja vähe ka Phl-s on äsja kirjeldatud p. . Q kõrval võimalik kuulda veel teissugust pikka Ö-d, nimelt neis sõnades, kus varemalt on olnud g. [ ---] Näiteid sellest häälikust: Kas p8za,;z, pl. pSzvo 'põõsas', r8miiz gen. rjmzv [---] s.o. g-st arenenud ö ei ole

100

kõrgenenud ei ülipikana ega keskpikana [---] Peale Hiiumaa on ~ > ä omane Saaremaalegi. Krj ja Khk murdes, kus allakirjutanu on võinud oma kõrvaga andmeid kontrollida, on 3 akustiliselt hiiu vastega täiesti ühilduv, näit. Khk rämriz, väraz. Llk 133)

Teiste sõnadega: Kassaris, Käinas, Pühalepal, Karjas ja Kihelkonnal on kõnelejad alati pikka õõ-d ja öö-d eristatud, ainult et seal pole see, mida eesti õigekirjas õõ-na kirjutatakse, hääldatud mitte illabiaalse keskkõrge tagavokaalina, vaid madala labiaalse eesvokaalina. Mujal Hiiumaal ja Saaremaa keskosas on õ sulandunud ö-sse. Ariste oli esimene keeleteadlane, kes sellele väärilist tähelepanu pööras, kuigi ta ei suutnud selgitada sellise häälduse võimalikku põhjust. 3 teket võib vormiliselt parimini kirjeldada kui ebasümmeetrilise 3 + 4 + 2 pika vokaali süsteemi (kus numbrid tähistavad vastavalt kõrgete, keskkõrgete ja madalate vokaalide arvu) kujunemist häälikunihke •g > 3 teel enam-vähem sümmeetriliseks 3 + 3 + 3 süsteemiks. Muutuse •g > 3 käigus asendati eesti lastele raskeimini omandatav vokaal i kergemini hääldatava vokaaliga 3. Vahel on seda hääldusnihet peetud rootsimõjuliseks (Ariste 1931: 77; Tauli 1956: 199-200). Et eestirootsis (välja arvatud Naissaarel Soome lahes) ei tekkinud kunagi ö-d, on väidetud rootsi keele mõju ebatõenäone (Viitso 2003: 158). Veel ebaselgem on õ üldisema ö-sse sulandumise põhjus Hiiumaal ja Kesk-Saaremaal. Ühelt poolt pole võimatu, et mingil ajal muutus g hääldamine kohati mitteprestiiheks - g on ikkagi säilinud Ida-Saaremaal -, kuid prestiiZsemat ehthiiulikku või ehtsaaremaalist hääldust taotlevad täiskasvanud c-lised eestlased ei suutnud eristada neile võõrast .;..d neilegi tuntud õ-st. Teiselt poolt on g ja ö, eriti aga ö funktsionaalne koormus madal, mistõttu nende sulandumine ei ole häiriv. Sellisel puhul määrab kahe hääliku sulandumise tulemuse hääldamise lihtsus, st eelistatakse ökonoomsemat lahendust. Samasugune •g labialiseerumine ja eespoolseks muutumine toimus ka lääneliivis, kus kõigepealt toimus kõrgenemine •g > ·~ (kesk- ja idaliivi jäidki sellele astmele) ning seejärel muutus~ lääneliivis labiaalseks eesvokaaliks ü. 2.2. õ puudumine. Sari õ-ga seotud tähelepanekuid näib esialgu puudutavat vaid Hiiumaad ja naabermurdeid. Ema ja Rei lähevad muust Hiiumaast selle poolest lahku, et siin on vanemat põlvel paiguti ka niisugustel juhtudel oi, kus ühiskeeles on õi ja muudes hiiu murretes õi. Näiteks Ema Viitema jol 'jõi', toi 'tõi'; Kuusiku tolml 'tõime', noloama 'nõiduma'. Lk 37) Ema-s ja Rel-s üldiselt, Kas-is veel üsna harilikult, mujal Hiiumaal aga üksnes vanima põlve keeles on säilinud algupärane au-diftong, mil1ele ühiskeeles vastab õu: Phl Sääre lo1in9 ao6G 'lõuna, lõuna ajal', ounsu .... orimsu .... omsu 'õunapuu',jori/u 'jõulu ajal',joriou 'tervitussõna jõudu'; Kuri ouo-azi 'hirmus asi, kummitus' ja ka toiillust 'tõotust'. Kas mä soiittse 'sõudsin', oiin 'õun', oüna0 Gti '(kohan.) Õunaku', pou1> 'põud', muidugi siis ka ori 'õu', poriwaz 'põues'. Ema orin, oi'iwiz, 61> loiikkö 'head tõugu'. Rel po1i1>. pälfck.E toüzea. (Lk 37) On olemas mõningaid sõnu, kus vanamoelisemas keeleuususes esineb o: pohl 'põhi', joiif 'jõhv' ( o taastatud. Kuigi muutus •g > o on Kesk-Vaivaras toimunud üldise sulandumisena, on Hiiumaal ja läbinaabruses ainult kindlates ümbrustes õ vastena esinevat o-d raske seostada KeskVaivaras aset leidnud muutusega •g > o, sest g pidanuks Hiiu murretes reeglina muutuma ö-ks. Kesk-Vaivara muutus on seletatav sellega, et (a) Põhja- ja Ida-Vaivara rannikuiiiurde ja soome keele pärane õ-ta hääldus on pidanud olema prestiizsem kui Kesk-Vaivaras kunagi räägitud kirde-eesti hääldus ning (b) et rannikueesti (ja soome keele) o on põhjaeesti ning veel enam kirde-eesti, idaeesti ja pärisvadja õ [g] sagedaim vaste. Lisaks jääb Hiiumaa Vaivarast kaugele ning puuduvad tõendid rannikueesti alalt või Soomest toimunud sisserändest Hiiumaale ja selle naabrusse. Niisiis ei ole alust oletada o taastamist Hiiumaal välismõjude survel. Ennem tuleb kõne alla ö vältimine g asendajana. Ilmselt ei tule arvesse vastavate tüvede kunagine tagavokaalsus. Siiski on vaid gu puhul alust pidada diftongi öu vältimist võimalikuks, kuigi mitte vajalikuks ou esinemise põhjuseks. Selle võimaluse kasuks räägib esimesel pilgul see, et Hiiumaal on ou-lised kaks tüve, mis soome keeles on eu-lised. Kus on algupärane ou säilinud, seal esineb ou-na ka algupärane gu, näit. Phl Sääre loiic; pl. loüw4,n 'põsk, pale, lõug'; Kuri noüttöst 'nõutust, nõutaolu'[--] Rei Pihla telz&o nouo 'teised anumad'. (Lk 37)

Paul Ariste selle nendingu puhul tuleb meenutada, et 1930-ndail aastail usuti veel, et sõnades, kus eesti, vadja ja liivi õ-le vastab soomes e, on algupärane g, niisiis ka ~u. Ettevaatlikkusele sunnib järgmine nending: Nende sõnade poolest, kus o asendab algsoome g-d, on hiiu murded üldisel põhja-eesti tasemel: koina 'kollane', koro, koDÕJ', hoaune .... oaune jne., lcolv4,B .... koivas 'kõlbab' [--] (Lk 35)

See loend vastab Lauri Kettuse eesti keele häälikuloo kõigi trükkide 280. pügala loendile (vrd nt Kettunen 1962: 132). Lauri Kettunen arvas, et o sellistes sõnades on tingitud •g eriarengust Põhja-Eestis. Et neis sõnades oletatud •g-le vastab soomes, isuris, karjalas ja vepsas e, siis annab Erkki Itkose (1945) teooria Lauri Kettuse teooria ette järjestamine tulemuseks triivi •e > •g > o. Paul Ariste näidetest viimane oleks siis selles tüübis Hiiumaale ainuomane juht. Sellele juhule võib lisada teisegi, vrd Kassari oliv°", Reigi ohu 'õhv' (lk 34). Kõik sõnad on laenud mittesoomeugri keel(t)est. Nende sõnade balti keelte vastete esimeses silbis on tavaliselt e. Kuid tüvel kodar on tõenäoselt o-line vaste ka mordvas, vrd ersa kodoro, molda kod'arlcs 'vars; väät'. . Hiiumaa ja mordva o juhib ineid kogu sarja ebatraditsioonilisele seletusvõimalusele. Need tüved võivad olla läänemeresoome murrete ja mordva vanad eraldilaenud, mis on kohati saadud veel enne, kui läänemeresoome keeled võtsid omaks vokaalharmooniat rikkuvad häälikumallid •e-ga tagavokaalsete järgsilpidega sõnade esisilbis. Sellistes mallides asendati doonorkeelte •e kõigepealt a-ga (Viitso 1978b: 90--91; 2003: 144-147) ja •o-ga. Hiljem võeti omaks mallid •e-ga tagavokaalsete järgsilpidega sõnade esisilbis; osas läänemeresoome murretes kutsusid viimased mallid esile muutuse •e> •g, millega osaliselt (ja ka ajutiselt) taastati vokaalharmoonia. Kui oletus, et •o võis asendada •e, on õige, siis ei ole olemas kriteeriume, mis lubaks otsustada, kas g Hiiumaa ja eesti o ning soome e vastena liivis, vadjas ja osas eesti murretes tuleb varasemast •o-st või •e-st. 102

Paul Ariste poolt esitatud o juhud osutavad tegelikult sügavamale ajaloolisele erinewsele põhjaeesti ning eelajaloolise Saaremaa vahel, mis on Hiiumaa asukate peamine lähtepunkt. Kui o on säilitanud oma algse kvaliteedi ja pole mitte arenenud g-st, tuleb arvestada ka võimalust, et Eesti läänesaarte murre oli iseseisev läänemeresoome murre juba nii varasel ajal kui põhjaeesti, idaeesti, kirde-eesti ja pärisvadja ei olnud veel ilmale tulnud. Vastavalt võib läänemeresoome keeleala jaotada g algse leviku vs puudumise alusel kuueks rühmaks, milleks on liivi, lõunaeesti, saare-eesti, põhjaeesti, vaia (idaeesti, kirde-eesti, pärisvadja) ja neeva (rannikueesti, Kukkuzi vadja, isuri, soome, karjala, lüüdi, vepsa); seda viieks rühmaks jaotamise asemel, mida olen esitanud varem (Viitso 1978b; 1985a). Seda näib toetavatjärgmine Ariste tähelepanek: Ainult kõige noorematelt võib kuulda mölstmp - mölstmn, mölstiiz 'mõistus'. Vanemal ja keskmisel põlvel on ikka mulstmp - mulstmn, mulstiiz. Pandagu tähele, et see sõnatüvi tähendab peale ühiskeele tuntud mõistete ka veel: tä roitö mulstapowsen&st 'see mõjub talle ruttu'. (Lk 125)

Nooremate isikute hääldus võib seletuda eesti kirjakeele diftongi õi ebaõnnestunud hääldusena. Diftong ui on aga palju huvitavam. Eemil Nestor Setälä (1917: 366) kasutas sama verbitüve ühena oma läänemeresoome murdejaotuse kolmest laiteeriurnist: ui-diftongiline muista- 'mäletada' on iseloomulik soomeie, karjalale, vepsale Ga isurile), verbitüvi •moista- tähendusega 'mõista, aru saada' aga liivile, eestile, vadjale. Hiiu murdes kohtuvad sõnas esimese rühma diftong ja teise rühma tähendus. 3. ii algselt tagavokaalsetes sõnades Omamoodi on õ-ga, täpsemalt õ puudumisega Hiiumaal seotud veel üks nähtus, mida Ariste on seni kõige põhjalikumalt käsitlenud: Pearõhulises asendis esinevast ü-st kõneldes peab eriti mainima rida niisuguseid sõnu, kus ühiskeele i-le vastab hiiu murretes ü. Üldhiiulised on miimi 'minu', siimi 'sinu', süfo 'sild, maantee', rüiiM (üldisem röiiM) 'rihm', rüiio 'rind', ra!Jai riiiimiz 'rangi rinnus', piiloömp piiioumn 'pilluma', müitii gen. müfma 'mitu',püzui gen.piiskö 'pisut, vähe', llif/csiis 'tiksub', punif.s-piihiifs 'puruks ja pihuks' [---) Praeguses keeleuususes on ii kadumas. Tema asemele tuleb ühiskeele i-line esindus. [---) Nagu toodud näidetest ilmneb, esineb ii tagavokaalsetes sõnades. Huvitavaks sellekohaseks näiteks on miinu, siinri - sm. minun, sinun, mina0 - mina, sina0 - sina - sm. minä, sinä. See asjaolu paneb arvama, et omal ajal on olnud murdes kaks erinevat i-d. Arvesse võttes läänemere-soome keelte üldist häälduslikku iseloomu, milles vokaalhannoonial on tähtis osa, võib oletada, et hiiu murrete algkujus oli tagavokaalsetes sõnades harilikust tagusem i, nimelt g-le vastav kesk-!: *minun, *simin, *rinta jne. Kui Hiiumaa ja Saaremaa murretes muutus keskvokaal g labiaalseks vokaaliks ö, muutus samaaegselt ka homorgaanne i > ii-ks. (Lk 128-129)

Niisiis peitub Ariste järgi eesvokaalis ü tagavokaalses sõnas esinenud i· Ja see i peab Ariste järgi olema jälg kunagisest vokaalharmooniast. Vokaalharmoonia on teatavasti nähtus, mille puhul .üldjuhul sõna esimese silbi vokaali teatav kvalitatiivne omadus (eesvokaalsus/tagavokaalsus, labiaalsusiillabiaalsus, kõrgus/madalus) tingib järgnevate silpide vokaalide samasuguse omaduse. Vastupidist nähtust, nimelt et sõna või sõnatüve järgsilbi vokaali teatav kvalitatiivne omadus tingib eelnevate silpide samasuguse omaduse, nimetatakse metafooniaks ehk umlaudiks. Ariste ülalesitatud näited võimaldavad väga hästi ja isegi paremini ka metafooniaseletust. Metafooniaseletuse välistamiseks tuleb väita, et g ja i olid kas olemas enne vokaalharmoonia teket või siis on tekkinud muudest tagavokaalidest. Mõlemat seletust seoses Kihnu näidetega on mõne sõnaga kaalunud ka 103

Ariste poolt viidatav Lauri Kettunen (1929: 130) ja vihjamisi eelistanud vokaalharmooniaseletust. Ariste vokaalharmoonia-ajastuses leidub huvitav viga: Praegu ei ole hiiu murdeis vähematki jälge vokaalhannooniast ning võib arvata, et tema kadu on läbi läinud üsna ammu. Sellal, kui g > õ ja i > ü, pidi vokaalhannoonia olema veel murdele omane. Järelikult on keskvokaalide labialisatsioon saarte murrete vanemaid häälikumuutusi. (Lk 129)

Igatahes ei saanud g ja i eesvokaalistumise ajal enam toimida ei vokaalharmoonia ega metafoonia. Niisiis on vokaalharmoonia kadu veelgi ammusem, kui ettevaatamatu lugeja seda lugeda võib. Ülioluline on järgmine Ariste kõrvutus: Nagu juba on selgunud ülalesitatud näiteist, ei ole kõigis tagavokaalseis sõnus i asemel ü omane. Esineb nimeltsiGd0 'siga', rikka;z 'rikas', liiio 'lind', istu 'istu'[---] oodatavate *süGa0 , *riikka;z, *liiiio jne asemel. [---] Saarte murretest on i jäljed kõige paremini säilinud Khn-s, kus algupärast g-d esindab g, algupärast !-d aga g. Selles murdes on g-ga muuseas fglio 'lind', sgogmg 'sideme', jgstgi 'istet', [--], fgoo 'rida', pgiio 'pind' [---] Kui hiiu murretes valitses veel täielik vokaalharmoonia. nagu praegu Khn-s, pidi !-liste, resp. ii-liste sõnade esinemine olema muidugi järjekindlam. (Lk 129-130)

Kihnu näited osutavad selgelt kunagise *i murdumisele kõrgeks eesvokaaliks ;~-ks. Kõrge ja väga lühike; liitus eelneva konsonandiga või andis tulemuseks sõnaalgulisej. Kihnu *i kaht vastet ü ning i Hiiu murretes saab kõige lihtsamini seletada järgsilbi säilinud või kadunud tagavokaali abil ning edasi labialisatsiooni kaoga eesti kirjakeele vastavate sõnade mõjul. Kuid Kihnu *i ja selle hiiu murrete vastete seos võib olla seletatav ka teistmoodi, kui seda on teinud Ariste. On võimalik, et esimese silbi ü-de ja i-de jaotumus tagavokaalsetes sõnades oli kujunenud juba varem alanud hiiu murrete kirjakeelestumise raames. Siiski on olemas võimalus, et ü ja i tagavokaalsete sõnade esisilbis kajastab kahe varasema keskvokaali, nimelt labiaalse *!l ja illabiaalse • i esinemist. Hiiumaal on sel puhul •y sulandunud ü-sse ning • i i-sse, Kihnus on sel puhul •y sulandunud • i-sse veel enne • i murdumist. Selgi puhul võivad ehk nii •y kui • i kaugemas plaanis minna tagasi ühelesamale vokaalile. Varasema •y, st labiaalvokaali olemasolule vihjab ennekõike vokaalidele ü .... i vastav vokaal o lapi ja mordva ainsuse l. ja 2. isiku isikulisetes asesõnades (põhjalapi mon, don; ersaja mokSa mon, ton). 4. Lühikeste keskkõrgete vokaalide murdumine Paul Aristel oli väga hea foneetiline kõrv ja samas väga hea võime näha n-ö igas pealtnäha · tühises hääldusnüansis probleemi, mis vajab selgitamist: Mibnetelt Phl keelejuhtidelt on "võidud kuulda esimese silbi o velarisatsiooni siis, kui esimene silp on ülipikk: Sääre k11ok 'heinasaad' (aga kokka0 ), p11ops, paljö p"oppsa (- poppsl kiila0 ) [---] Akustiliselt tuletab "o meelde vene rõhulise o hääldamist sõnades Mope (= m"öfa), ropM (= g"orj.). Samadelt keelejuhtidelt võis kuulda eesvokaali e ees väikest i-d: ie, seega siis palatalisatsiooni. Niisugune vokaalide hääldamine kõrgema algusega on õige intensiivse artikulatsiooni tulemus. Vokaali artikuleerima hakates on keel suurema intensiivsuse saavutamiseks tõusnud harilikust kõrgemale. Et o > "o ja e> ie on sündinud kõigepealt just ülipikas silbis, on taas üks tõestus juba olemasolevale oletusele, et diftongeerumine on lähtunud pearõhulise silbi tugevast astmest. [---] Omal ajal on ka viru, järva. harju ja muude murrete ning soome keele pikkade keskkõrgete vokaalide diftongeerumine saanud alguse

104

samasugusest intensiivsest hääldamisest. Väljaspool hiiu murrete ala võib o > "o (e> ie,

ö > üö) kohata mujalgi eesti murretes, nagu leivus [---] (Lk 36)

Kui ei oleks Ariste seletust, jäänuks see Pühalepa mõne keelejuhi hääldus märkamata. Ariste põhjendus on tänase päevani tõestamata/kummutamata. Aga kui me vaatleme, kus üldse selline lühikese keskkõrge vokaali murdumine on toimunud, siis leiame seda tõepoolest leiws, mõnel pool põhjaeesti keskmurde alal, liivis ja leedu Zemaite murde alal (Kretingas ja TirkSaliais); leedus, tõsi küll, vaid rõhutus silbis. Kõiltjal peale Pühalepa on aga murdumine aset leidnud ka pika vokaali puhul, ning pika õ, ö ja e murdumine ennekõike läänemeresoome, lapi, balti ja ka slaavi alal on huvitav areaalne nähtus. Kõigis neis keeltes kas on olemas või siis väga ilmselt kadunud palataliseeritud ning palataliseerimata kaashäälikute vastandus. Kuid lühikeste vokaalide murdumine, teiste sõnadega, o velariseerumine ja e palataliseerumine Pühalepas on ülimalt tõenäoselt märgid vägagi vanast läänemeresoome kaashäälikute velariseerumisest ja palataliseerumisest vastavalt tagavokaalide ja eesvokaalide ees. Enam-vähem sama nagu viimane leiab aset karjalas, vepsas, lõunalapis, mordvas. Rida uurijaid näeb karjalas, vepsas ja mordva keeltes neil juhtudel hilist vene mõju. Hiline vene mõju on viimastes ka olemas, aga niihästi Hiiu kui lõunalapi osutavad, et karjala, vepsa ja mordva ning vene ühisjooned ei tarvitse alati olla venemõjud. 5. Reduktsioon ja tsentralisatsioon Paul Ariste on oma väitekirjas pööranud suhteliselt palju tähelepanu kahele seotud nähtusele, millest eesti keeleteaduses keegi teine pole hiljemgi õieti kirjutanud, nimelt vokaalide redutseerumisele (st vokaalide ebamäärasele hääldusele) ja keele tsentraliseerivusele (st asjaolule, et pearõhuline silp on eesti keeles ehituselt ja häälikute esinemisvõimaluste avaruselt oluliselt keerulisem kui muud silbid). Reduktsioon teeb kogu hiiu murde tajumise ning järelerääkimise võõrastele teatud määrani raskeks. (Lk 24) Redutseeritud vokaalid on omavahel akustiliselt õige lähedased. Missugused on nende · nüansside vahed, ei ole olnud võimalik registreerida. (Lk 27) Reduktsioon ei ole võõras ka Lääne-Eesti mandrile, kuigi ta siin on õige nõrk. Väljaspool eesti keeleala on järgsilpide a reduktsioon hästi tuntud liivi keelest. [---] Ei tahaks pidada ainult huvitavaks ühtelangevuseks seda, et liivis ja saarte eesti keeles on käesoleval juhul ühesugused foneetilised suhted. On olemas teisigi nähtusi, nagu au > ou, kus liivi ja saarte eesti käivad käsikäes. Allakirjutanu julgeb oletada, et meil on tegemist hääldusnähtusega, mis haarab oma alla mõlemate keelte alad. [---] Usutavasti liivi keele vahendusel on reduktsioon omane ka nendele läti murretele, mis asuvad liivi keele naabruses „. (Lk 28-29)

Ariste on siin iseenesest mitmeti ebaselged nähtused seletanud vägagi lihtsalt. Samas on Ariste esimesena osutanud Eesti saarte ja liivi ning teatavate läti murrete tüpoloogilistele samasustele, mis viitavad tihedatele nn keeleliidulistele sidemetele vastavate alade vahel. Kuid Hiiu murrete ~duktsioon on lubanud Aristel teha ka ühe olulise teoreetilise täpsustuse: [---] hiiu murrete reduktsiooni puudutades kerkib tahtmatult esile küsimus, kas eesti keel on tugevasti tsentraliseeriv keel või ei. [---] Tugevasti tsentraliseerivaks keelekujuks peetakse seda, kus rõhuolude tõttu on ühele sõnaosale keskendatud häälikute kvantiteedi, kvaliteedi ja tonaliteedi nähtused. Nõnda näiteks ei või eesti keeles esineda pikka vokaali kaugemal sõna sees. Esimene silp on meil meloodiliselt tõusvam kui muu sõnaosa. Tõus tuleb eriti ilmekalt esile, kui esimene silp on ülipikk [---] (Lk 29)

105

Igatahes osutavad Hiiu (ja Saaremaa) murded veelgi tugevamat tsentraliseerimistendentsi kui idapoolsed eesti murded. Hiius leidub murdekõnelejaid, kettet ei ole meile juba teadaolevail tingimustel kaugemat sõna sees, s.o. väljaspool keskust, enam mingisuguseid häälikute kvaliteedivahesid. Niihästi a, u kui e, i on redutseerunud indiferentseks a-häälikuks. [---] Tsentraliseerimiskeskuseks ei tarvitse eesti keeles otla tingimata see silp, mis on kõige rõhulisem, vaid see, mis on praeguses keeleuususes kõige pikem. Et hiiu murretes on just pikem, aga mitte pearõhutine silp keskuseks, osutavad niisugused suhted, nagu ömalDD 'humalad' (Rel Pihla), kus esimese silbi u on redutseerunud [--] (Lk 30-31) Eesti keet on siis niisugune keel, mis on eri viisil tsentraliseeriv kvantiteedi, aga· mitte rõhusuhete järgi. Kui esimene silp on ülipikk, on sõna tugevasti tsentraliseeriv. Kui aga sõna esimene silp on lühike või keskpikk, on tsentralisatsioon nõrgem ning see jaguneb kahele silbile, esimesele jääb rõhuline, teisele kvantiteetne ja kvaliteetne keskus. [--] Mida lühema kvantiteediga on üksikhäälik või häälikuterühm, seda vähema intensiteediga teda moodustatakse. Mida väiksem on aga hääliku moodustamisel intensiivsus, seda enam on tal kalduvusi redutseeruda. (Lk 31)

Saksa foneetiku A. Schmitti poolt sõnastatud tsentralisatsioonikontseptsioon ning see kahe tsentralisatsioonikeskuse kontseptsioon ei ole kunagi laiemat kasutamist või kasutajat leidnud. Kuid võime edasi arutleda, et juhul, kui sõnas on kaks tsentralisatsioonikeskust, on ülimalt tõenäone, et üles neist varem või hiljem kaob. Üks võimalus on siis, et esimene keskus kõrvaldatakse, viies pearõhu lühikeselt, redutseerunud vokaaliga esimeselt silbilt teisele silbile. On rida soome-ugri keeli, kus leksikaalne rõhk ei ole alati esimesel silbil, nimelt mokias, maris, Jaz'va komis ja kohati pennikomis. Mõnel pool on ehk osa vokaale, ennekõike madalad vokaalid olnud järgsilpides pikemad kui kõrged vokaalid ja n-ö tõmmanud rõhu enesele; see võiks olla niidumari ja Jaz'va komi ja permikomi On'i murde praeguse seisu eelduseks. Järgmiseks sammuks samal teel võiks olla rõhutuks muutunud esimese silbi vokaali kadu; nii võiks seletuda mordva pra 'pea' kujunemine varasemast

•perä-st. 6. Eesti väldete teke Enamikus eesti murretes on olemas rõhuliste silpide distinktiivsete kvantiteediastmete kolmeliikmelise vastandus, mille puhul traditsiooniliselt räägitakse esimesest, teisest ja kolmandast vältest. Rõhuline silp Ga vastav jalg) on esimeses vältes, kui rõhuline silp on lahtine ja lõppeb lühikese monoftongiga. Rõhuline silp, mis lõppeb konsonandiga, pika monoftongi või diftongiga, on kas teises või kolmandas vältes. Niisiis on esmavältelised silbid lühikesed, teise- ja kolmandavältelised silbid aga pikad. Statistiliselt on kolmandavältelised silbid pikemad kui teisevältelised ja isegi sisaldavad segmenti, mida võib pidada pikenenuks. Tavaliselt on vahetult järgnev rõhutu silp kolmandavältelise silbi järel lühem ja teisevältelise järel pikem ning pikim esmavältelise silbi järel. Ainult kolmandavälteline silp võib illesi.moodustada jala ja lause. Paul Ariste väitekiri täpsustas vältevahelduse teooriat, nimelt teise- ja kolmandavälteliste silpide vastanduse ja vahelduse kujunemist. Lähtudes settest, et omal ajal otid eesti keeles järgmised kvantiteedisuhted: laulama- : laulan, laulu : laulun, säri : särgn ja ka metsä : metsän, s.o. esimesed silbid otid sama kvantiteediga nii ühel kui teisel juhul, satume suurte puhtfoneetiliste raskuste ette, kui üritame seletada, miks vahel on teise silbi vokaal attes ja vahel kadunud (Collinder FLQW 21-50); vt. ka Setätä Quantitätswechsel eri kohtades). Samuti ei ole puhtfoneetiliselt harilik see nähtus, et mingisuguse vokaalikao puhul on pidanud otsekui satisfikatsiooniks eelnev osa sõnast veelgi enam pikenema. Attakirjutanu arvates on muutuse järjekord olnud just vastupidine. Pikk esimene silp on hakanud kvantiteedilt muutuma ja see muutus on hiljemini põhjustanud järgnevate vokaalide lühenemist, redutseerumist ja kadu.

106

Muutuse põhjuseks on võinud o11a klusiilide eeskuju, milledel usutavasti on olnud suhe *vakka : *valkan. Nõnda tekkis siis ka *la11l11: laül11n, metsä: meisän, sari: sär~n. [---]Kui nüüd oli kvantitatiivne vahe olemas se11est olenedes, kas teine silp oli lahtine või kinnine, sai see aega mõõda oluliseks tunnusmärgiks. [---] Nõnda on ka esitatud näidetes teineteisest üha enam eraldatud esimest ja teist silpi. Ühelt poolt on veelgi enam pikenenud esimene silp ja teine lühenenud, nõnda et saadi kujud vakka, laiilu, meisä, siiri. Sel juhul aga, kui esimene silp oli lühem, pikenes teise silbi vokaal, nõnda et saadi vakkan, laüliin, meisiln, sä~n jne. [---] Tüüpides laiilu, vakka, kantama-, liipsäminen jne. on teise silbi rõhutu vokaal üha enam lühenenud kuni tast jäi järele vaid mingisugune redutseeritud häälik, mis lõpuks koguni kadus. (Lk 146)

Ariste lähtub eesti vältesüsteemi teket seletades postulaadist, et kõik algas pikenemistest või lühenemistest esimeses silbis; selle pikenemine tõi kaasa teise silbi vokaali lühenemise, selle lühenemine tõi kaasa teise silbi vokaali pikenemise. Niisiis rakendas Ariste teise silbi vokaali pikkuse kujunemise seletamisel seda, mida kaasajal nimetatakse (jala) isokrooniales. Samas eitas Ariste vastupidist teooriat, esmakordselt Mihkel Veske (Weske 1873) esitatud ja Bjöm Collinderi (1929) poolt täpsustatud teooriat, mille järgi esimese silbi pikenemine oleks tingitud teise silbi vokaali lühenemisest (st nn asepikendusest), kuigi Ariste möönis esimese silbi lühenemist kinnise, st pika teise silbi ees. Ariste seletus võib seetõttu tunduda vasturääkivamana. Siiski on Aristel õigus vähemalt selles, et vältesüsteemi moodustumine ei saanud alata sellest, et kõigepealt, n-ö heast peast hakkas lühenema ja kaduma lühikese, st lahtise teise silbi vokaal. Paul Ariste mõte, et kõige põhjuseks on võinud olla klusiilide eeskuju lahtise ja kinnise rõhutu silbi ees, nt •vakka : •vaDcan ja seejärel laulu : laülun, metsä : meisän, suri : sar~n on eesti keeleteaduses leidnud sagedast kordamist. Kuid Valter Tauli (1954) märkas, et Jussi Laurosela (1922: 232) mõõtmistulemustel vahelduvad soome keeles Lõuna-Pohjanmaal samal viisil pikad vokaalid, diftongid ja silbilõpulised klusiilid. Samasuguseid mõõtmistulemusi oli veel varem Aunuse karjalast saanud Kai Donner (1912: 36). Neid Lõuna-Pohjanmaa ja aunuse vaheldusi ei peetud isegi siis mitte astmevahelduseks, kui nn positsioonilisest allofooniast või positsiooniliselt tingitud variantidest keeleteaduses ei räägitud. Seda sellepärast, et ei kõnelejad ega uurijad ei taju neid kestuserinevusi. Niisiis pole põhjust arvata, et geminaatide vaheldused, nagu •vakka : •1·aDcan oleksid muude juhtudega võrreldes midagi erilist ja eeskujuväärset. Tõenäoselt on kõigi nende vahelduste põhjuseks kõneleja poolt teadwstamata jala isokroonia. Olen juba varem (1962: 56--57) nentinud, et astmevahelduse tegelik algus peab olema midagi muud ja et astmevaheldus peab n-ö algusest peale olema morfofonoloogiline vaheldus. Teiste sõnadega, astmevaheldusest saab rääkida siis, kui teadvustamata kvantiteedivaheldusest saab keelekõneleja poolt teadwstatud taotluslik vaheldus, st norm. See ei tähenda, et astmevahelduse kui morfofonoloogilise vahelduse eelduseks olnud positsioonilisi vaheldusi võiks või tuleks ignoreerida. Siiski on astmevahelduse ajaloo põhiküsimuseks see, mis ajendas kõnelejat tajuma senimärkamatut kvantiteedivaheldust ning seda süstemaatiliselt taotlema ja võimendama. Sellega seotud küsimuseks on, millal muutus eesti keel nõrgalt tsentraliseerivast keelest tugevasti tsentraliseerivaks keeleks. Huvitav on, et Ariste ei käsitlenud astmevaheldust koos tsentralisatsiooniga. Ta ei teinud seda isegi hiljem, kui ta oma vaateid astmevahelduse kujunemiskäigust veelgi üksikasjalisemalt esitas (Ariste 1947). Kuivõrd •vakka : •\'alkan ja pala : paian esindavad teadwstamata isokrooniast tulenevat teadwstamata vaheldust, tekkis esimene oluline nihe eesti keele kvantiteedisüsteemis nähtavasti keele arengu sel astmel, kui olid ilmunud nt sellised vana rõhuja kestusmallisüsteemi rikkuvad osastava vonnid nagu •vakkii, •patii, ja eriti sisseütleva 107

vonnid nagu •vakkiin, •patiin, kus kumbki silp moodustas samalaadse rõhu pärast võistleva keskuse. Lisaks hakkas eesti keeles nähtavasti enam-vähem samaaegselt vadja keelega vokaalistuma veel sõnalõpuline -n, millega läks kaasa ka Clvafkan > •vafkaä > •vaikii. Ilmselt nõudis pika monoftongi kujunemine n-i vokaalistumise käigus selliste vormide nagu •vakkii ning •vakkii selget polariseerimist, st seni jala isokrooniast tingitud kestusvaheldused rõhulise ja rõhutu silbi piiril pidid muutuma teadwstatud ja taotluslikeks vaheldusteks. See võis toimuda uute pikkade silpide mõju kahandades esimese silbi kaalu suurendamisega, st silbi pikendamisega või teise silbi kaalu vähendamisega. Eesti keeles leidsid aset muutused mõlemas osas, vrd (a) •vakkii > Clvakkii, •patiin >>•paita ja (b) •vaikii > vafkQ, mis tõmbas kaasa ka pikad lõppvokaalid muudes järgsilpides, vrd •vakkii > vakka, •paitä >paita. 7. Kas binaarsed või ternaarsed opositsioonid? Ariste doktoriväitekiri annab pildi ka Ariste foneemikontseptsiooni kujunemise taustast. Ariste oli veendunud, et eesti keel näitab, et Nikolai Trubetzk.oy järel üldtunnustatud binarismiprintsiip ei ole üldine ning temaarsed opositsioonid on võimalikud. Järgmine katke on tüüpiline, kuid sisaldab vihje Hiiu murretele: Eesti keeles peab pidama kolmeks iseseisvaks foneemiks a .... ä - a, e - e -i, i - l - i jne., sest vokaalide kvantiteediastmetel on kindel leksikaalne või morfoloogiline ülesanne, mida ei või segamini ajada, s.o. ei või üht astet asendada teisega.[---] Seega näeme, et eesti keelt ei saa kuidagi mahutada üldistesse foneemi mõiste raamidesse. vaid et tema kohta tuleb püstitada täiesti erinevad reeglid. [---] Hiiu murded tõstavad foneemi mõiste laiendamise nõude esile iseäranis ilmselt, sest siin on, nagu esitatud tabelist ilmneb, hääliku kindla kvantiteediga ühendatud ka kindel kvaliteet, mida ei tohi samuti segi ajada, ilma et täpne arusaamine ei kannataks. (Lk 136)

1960-ndate algul ilmnes, et eesti ühiskeeles ei pea postuleerima kolme eri foneemi iga häälikukvaliteedi jaoks ja kaht foneemi iga diftongi ja konsonantühendi jaoks nende välteid arvestades. Paul Ariste lähtus oma üldotsuses Hiiu vokaalide väldetest: Kriipsutatagu aga eriti alla, et kvaliteedivahesid võib ühiskeeles vaevalt tajuda, nõnda et neil pole mingisugust praktilist ülesannet. Hiiu murretes valitseb hoopis teissugune olukord. Nagu eesti keeleala lõunapoolsemas osas, nõnda siingi valitseb n.-õ. Lääne-Euroopa keelte olukord, mida tuntakse germaani ja romaani keeltest [---]. Nimelt erineb pikk vokaal kvaliteedi poolest lühikesest vokaalist õige tunduvalt. (Lk 62) Hiiu murrete suhtes jääb veel lahendada see omapärane nähtus, et otse vastupidi lõuna-eestile keskpikk Q on artikuleeritud kõrgemalt kui ülipikk õ. [---] Hiiu murretele on eriti omane hääldusjoon, et ülipikk vokaal on n.-õ. kahetipuline. Ülipikka vokaali artikuleerides on alguses artikulatsioonikohas tõus, sellele järgneb langus ja lõpus on taas tõus. Seega on olemas mingisugune diftong, mille mõlemaks osiseks on sama kvaliteediga häälik. Nagu näitavad hiiu murrete kvantiteedi mõõtmised, ei ole pikkusvahed ülipika ja keskpika vokaali vahel iga kord kuigi ihnsed. Peaeraldajaks on siinjust mainitud kahetipulisus. (Lk 65) Hiiu murretes on vastupidi vokaalid väga tundlikud kvantiteedinüansside muutustele. Võib öelda, et neis murdeis on kvantiteet ja vokaalid e kvaliteet teineteisega seotud enam kui kuskil mujal eesti keele alal. Kvantiteedist olenevad vokaalinüansid ei ole omavahel mingisugused fakultatiivsed foneetilised variandid, vaid täiesti iseseisvad foneemid, mis korrektset murret kõnelevail isikuil ei tohi segi minna ega lähegi segi. Kuidas vokaalide kvaliteet oleneb kvantiteedist, osutab järgnev tabel:

108

ae

5

ä Q

J J

0

~ ij

J

5

5

e õ õ

i)

e

i

a a

Do

a

l

t

1

ii

ü

e

ä 11

ii

~

„

-

-

g

0..,

g (j

a

(j (e)

i

y

u„

(e) (ö)

ii

(Lk 134-135)

See tabel on raskesti jälgitav. Parema mõistetavuse huvides näitab järgnev tabel üldjoontes samade vokaalide esinemist üksikvokaalidena kolmes vältes (Ql, Q2, Q3), üksikvokaalidena 2. silbis (poolpikad vokaalid esinevad esma- ja teisevälteliste silpide järel, lühikesed vokaalid kolmandavälteliste ja isegi teisevälteliste silpide järel) ning esitab esimeses veerus ka vokaalide algse kvaliteedi tavalisi rekonstruktsioone: Q3

Q2

ei

5

ii t}

J 0

~

*a •a *o *e 0

~

... ...•g •• *u •..u

Ql

4,

a a

a

2.silp p Tl

0

....,

y

0..,

e

e

....,

e

;J

(J

ö ö

g g

ä i u

(e)

a

5 t

5 &

l

l

t

1

u

2. silp

ü

t

ü

i

(e)

....,

y

u.., ( /p'llla/ > /p'lla/, kus esimene muutus leidis aset kas samaaegselt geminaatklusiilide sarnase muutusega või selle analoogial. Seega on liivi ja M2a tüüpi murrete tüpoloogiline sarnasus juhuslik. Liivi astmevaheldus erineb üldiselt mitmes osas teiste läänemeresoome murrete omast: (l) liivi keeles nõrgenes pikk rõhuline silp isegi lahtise rõhutu silbi ees, kui see oli sõna lõpus (•sukka> suka) või kui sellele järgnes mittesõnalõpuline kaasrõhuline silp (nt •plival'ikki 'päike', vrd pliva 'päev' : psg päuvä), (2) erinevalt teistest murretest, kus nõrgenemised mõjutasid algseid kahe- ja kolmesilbilisi rõhurühmi, olid liivi keeles juba toimunud mitmed vokaalikaod, nt •i ja •u ning ka •e ja •o lõpukadu (•e > ?•u > 0) ja (•o > ?•u > 0), vrd •kanta > kano 'känd', võimalikult ka •i sisekadu rõhutus silbis helitu klusiili järel ja sonorandi ees, vrd •kattila » kalfa 'katel' : psg •kattilata » kaifä. On selgunud, et geminaatklusiilide vältevaheldust sellisel kujul, nagu seda läänemeresoome algkeele puhul eeldati,C21 J esineb või tõestatavalt esines ainult pikkade silpide üldise vältevahelduse raames. Mujal esineb ainult geminaatide laadivaheldust. Seetõttu peab geminaatide laadivaheldus samuti olema tuletatud varasemast laadivaheldusest. Analoogiliselt nt vaheldusega •ja/ka: •jalkan: •ja/kala tuleb rekonstrueerida ka •palkka: •palkli.an : •palkkala, •sukka : •su&n : •sukkata nõrgenenud silbialgulise klusiiliga kinnises rõhutus silbis. C221 Sellisteks rekonstruktsioonideks on vaid formaalne vajadus. 2

•J Siin on silmas peetud traditsiooniliselt rekonstrueeritud vaheldusi *pp: *pp, *tt: *it, *kk: *kk J Geminaatide astmevaheldust on seostatud geminaadi silbialgulise osa nõrgenemisega juba enne mind; minu käsikirjana eksisteeriva doktoriväitekirja järgi vähemalt J. D. McCawley (1963), Kalevi Wiik 1967: 50; Fred Karissoo (1974: 95-96)ja seda soome keele grammatiliste vormide morfofonoloogiliste tuletusahelate vahevormides. Nende vahevormide kirjapilti pole mul võimalik kontrollida. Kuid Kalevi Wiik (1982) on siinesitatutega sarnaseid vorme postuleerinud hilisalgläänemeresoome jaoks. Kardan, et vormid on sii~ki hilisemad. C

22

C

124

Ilmselt võib tavaliselt rahulduda mõnevõrra hilisemate nõrgaastmeliste vormidega, nagu •palkan, •sukan. Geminaadi laadivaheldust ei saa dateerida üksikklusiili laadivahelduse suhtes tüübis M2a. Tüübis M l a ei ole see ilmselt vanem, vaid vähemalt samaaegne või isegi hilisem. Tüüpides Mlb ja Mlc on see selgelt hilisem kui üksikklusiili laadivaheldus. Samas ei pruugi tüüpide Mlb ja Mlc degeminatsioon üldse olla laadivaheldusega seotud, vaid võib pigem olla nõrkade pikkade silpide edasine nõrgenemine, mis sai võimalikuks seetõttu, et pika rõhulise silbi järel olid algsed üksikklusiilid reeglina nõrgenenud isegi Mlbja Mlc tüüpi murretes. Seljuhul võib aga aktsendivahelduse puudumine alu murdes olla sekundaarne. Tüüpide Mlb ja Mlc vahelistest erinevustest väärib tähelepanu geminaatide vaheldumine üksikklusiilidega lõunaeestis. Degemineerumine mittepearõhuliste silpide piiridel on kõikuv sõltuvalt murdest ja mitmetest struktuuurilistest või ajaloolistest tingimustest. Läänepoolseimad (Mulgi) ja idapoolseimad (Setu) murded näitavad, et kahe rõhutu silbi piiril on toimunud üleüldine degemineerumine, kui teine silp oli kinnine. Degemineerumine kaasrõhuliste ja algselt kinniste rõhutute silpide piiril näib olevat olnud natuke piiratum, vrd Mulgi Karksi tiil>ruk ( « •tü·ttäri:kko) 'tüdruk' : gsg tü1mmu ( « •tü·ttärikkon) : psg tÜ1Jrukkui ( « •tü·ttäri:kkola) : npl tü"ruc;u; Mulgi Tarvastu ämärik (« *hä·märi:kko) 'hämarik': gsg, psg, npl ämäric;u) ning Setupc1fk (« *põlikko) 'poolik' : gsg põfic;~ : psg põfic;~i, npl põfic;g?; tiiirik 'tüdruk' : gsg tiilric;u : psg tüirikko : npl tiiiric;u?; m~isnik ( « •mtt·tsani:kko) 'metsnik' : gsg mttisnikku : psg m~isnikko : npl mttisniI.ku? (siin on kõigil vonnidel kaasrõhk teisel silbil); hämärik : gsg hämärikku : psg

hämärikko : npl liämäril.ku?. Muud potentsiaalsed nõrgenemise juhud peale paradigmaatiliste juhtude näitavad üleüldist degemineerumist kaasrõhulise ja algselt kinnise sõnalõpulise rõhutu silbi piiril; degemineerumine mittelõpulise kinnise silbi ees on kõikuv sõltuvalt murdest. Mõnel juhul on geminaadid degemineerunud isegi lahtise silbi ees, nähtavasti analoogia tõttu. Kuigi olukord ei ole kaugeiti läbipaistev, näib, et lõunaeesti geminaatide ja üksikobstruentide vaheldumine ei tulenegi geminaatide laadivaheldusest, vaid moodustab ühe osa käimasolevast geminaatide lihtsustumisest järgsilpide lõpul. Enamikes eesti murretes on •eta-/•etä-omadussõnad eranditult allunud sufiksilisele astmevaheldusele, kui rõhuline silp on olnud pikk, vrd vaic;e : gsg vaic;e : ·psg vaic;ei (< •valkela : •va/keian : valkelata). Kui rõhuline silp oli lühike, nõrgenes klusiil ainult ainsuse nimetavas, st sõnalõpulise lahtise rõhutu silbi alguses, vrd põhja eesti pime : gsg pimeJJa : psg pime1>ai, vaiga Kodavere pime : gsg pimeJJä : psg *pime1Jä1>; lõunaeesti pimme : gsg pime1>ä : psg pimeJJäi. Samasugune regulaarsus ilmneb ühelt poolt ainsuse osastava vormides, nt nime, lõunaeesti nimme ja teiselt poolt infinitiivis, nt ime1>a, lõunaeesti imeJJä. Ilmselt toimus sufiksilise astmevahelduse areng mitmes faasis: (l) pika rõhulise silbi puhul, (2) lühikese rõhulise silbi puhul kaasrõhulise silbi alguses. Vaadeldavad eesti murded esindavad teist faasi, mida iseloomustavad ühelt poolt *pimeiä ja huvi *nimeiä ning teiselt poolt *pimetän, *pimetätä, *imetäk. Eelkõige pakub siinkohal 23 Kuusalu, mis läbinud kaks faasi teistmoodi, vrd Kuusalupime: gpsgpimejä.c 1 Liivi näib l 23 J Kuusalus on nähtavasti pärast lühikese algussilbiga sõna sõnalõpulise silbi algusklusiili sufiksilist

astmevaheldust ning selle vallandatud nõrgenenud klusiili kadu ja rõhutute silpide kootumist alanud uue nõrgenemislaine käigus nõrgenenud kõik mittepearõhulise silbi vokaalile järgnenud vokaalidevahelised •t-d, mille järel (a) nõrgenenud •i kadus samaste vokaalide vahelt, luues võimaluse vastavate silpide kootumiseks, mis omakorda viis kootunud silpides tekkinud pikkade vokaalide lühenemisele, ning (b) erikõrguseliste vokaalide vahel nõrgenenud •i asemele sisestati tõenäoselt

125

olevat pidama jäänud teises faasis: omadussõnades ei ole sufiksilise astmevahelduse jälge, vrd ngpsg pi'mdä, samas kui see on toimunud ainsuse osastava ja infinitiivi vormides, vrd ni'mmä ja i'mmä. Siin on siiski tugeva astme tüvi üldistunud ainsuse nimetava vormi *pi'mmä asemele, kui lõpuline *k infinitiivis ja teistes verbivormides oli juba kadunud. l24J M2 tüüpide puhul on mõeldav, et M2bb on tekkinud tüübist M2ba degemineerumise teel, võimalik, et geminaatide laadivahelduse mõjul. Seda tõendab asjaolu, et geminaadid on säilinud eelkõige algselt kolmesilbilistes astmevahelduseta tüvedes ning astmevahelduslikes tüvedes seal, kus geminaadid ei vaheldu vokaalidevaheliste üksikobstruentidegaC251 (vrd ka Posti 1938: 23). Kõige värvikam argument geminaadi laadivahelduse poolt kuulub viimasesse rühma, vrd põhjavepsa t'üi'är 'tütar' : gsg t'üffen : psg t'üi'äri (algselt kahesilbiline konsonanttüvi *tüttär) ning hattaf 'linane või puuvillane riidetükk, mida kasutati sokkide asemel või sokkide peal säärsaabastes' : gsg haffen : psg hattafi' ja kat't'in 'katel' : kaffgn : kat't'ini (algselt kolmesilbilised vokaaltüved *hattare, *kattila). On samuti mõeldav, et geminaatide laadivaheldus esines varem kõikjal vepsas, kuivõrd selle osaline esinemine või puudumine on hõlpsalt seletatav degemineerumisega, mille levik algas lõunavepsas. M2a ja M2b ühendamiseks puudub alus, sest pole teada, kas üksikobstruendi laadivaheldus lõuna- ja aunusekarjalas on lüüdi ja vepsaga võrreldes uuendus või on see lüüdis ja vepsas kadunud. Seega jääb üksikklusiilide helilisus, mis on M2 tüüpide rühma eeltingimuseks, kõige loomulikumaks lõuna- ja aunuse karjala, lüüdi ja vepsa ühisjooneks. Nüüd jääb veel vaadelda tüüpide MI ja M2a omavahelisi seoseid. Tüüp M2a ei ole ilmselt tuletatud tüübist Mla: ei ole võimalik seletada lõuna- ja aunusekarjala helitute obstruentide lõhenemist helituteks ja helilisteks. C26J Pigem on võimalik vastupidine: M l tüüpides võib olla toimunud rõhutute silpide piiril geminaatide laadivahelduse tulemusena tekkinud helitute obstruentide ja algupäraste heliliste obstruentide sulandumine. C271 Kui see oligi nii, siis on •p, •t, *k ja •s üksikhäälikutena rekonstrueerimine läänemeresoome algkeelde viga. Ometi on mõeldav seegi, et sellist sulandumist ei esinenud: helitute üksikobstruentidega murretes helitud geminaadid lihtsalt degemineerusid. Heliliste obstruentidega murretes oli helilistel obstruentidel võimalus degemineeruda, kaotamata sellest tulenevate üksikobstruentide ja algsete obstruentide vahelist erinevust. Antud seletus ei lükka ümber traditsioonilist üksikobstruentide rekonstruktsiooni ega ka kinnita seda. Isegi liivi keeles ei ole võimalik tõestada endiste helitute obstruentide helilistumist. pärast *i kadu u ja ii järele v, mittelabiaalvokaali järele i-st erineva vokaali ees sõna- või muutevonni tüübist olenevaltj. 24 C J Tüved nagu pi'mdä on tekkinud teise silbi vokaali sisekao tagajärjel kinnise 2. silbiga sõnas, nagu seda oli gsg vonn. Seevastu partitiivi vonn pi'mdä on minetanud käändelõpu sufiksilise astmevahelduse ja sellele järgnenud kootumise tagajärjel. · [2SJ Mõeldud on geminaatobstruente algselt lahtise silbi algul, mis lahtise silbi vokaali sisekao järel säilisid tüvesse kuuluva konsonandi ees pika konsonandina. 261 C Olukorras, kus kehtivad M la tüüpi vaheldused nagu põhjakarjalas, nt tukka 'juus' : gsg tukan ja suka 'kamm': gsgsuvan,palkka 'palk': gsgpalkanjajallca 'jalg': gsgjalan, ei saa tekkida muutust k > g ainult lahtise silbi algul nagu sõnas jallca; kui sellises sarjas obstruendid helilistuvad, siis kas ainult kinnise silbi algul või juba kõigis helilistes ümbrustes. 27 C J Konkreetsemalt: tüübi M la tekkeks piisab heliliste üksikobstruentide helitusturnisest tüübile M2a iseloomulikust lähteseisundist, nagu lõunakarjata tulclca : gsg tukan ja suga : iuvan, palkka : gsg palkanjaja/ga 'jalg': gsgjalan. Muide, on huvitav, et nt Mla tüüpi astmevaheldusega isuri murretes esinevad helilised obstruendid reeglina obstruent + resonant tüüpi konsonantühendite algul, mis astmevahelduses ei osale.

126

Siiski leidub üles tüvi, nimelt tidar 'tütar', mis näib olevat läbi teinud nii geminaadi laadivahelduse kui ka sellele järgnenud ülcsikklusiili helilistumise (*tüttär > •tütär » tidar). Kui see vastab tõele, siis on teiste geminaatide puhul pidanud toimuma tugeva astme ehk geminaatide tagasiüldistumine. (Peab siiski märkima, et ainult samas tüves on geminaadi asemel üksikklusiil ka läänepoolseimas lõunaeesti murdes, Mulgis, vrd tiinär. Vaevalt on aga võimalik see, et nii liivis kui ka Mulgis oleks tegemist geminaatide laadivahelduse jäänukiga. C281) Aga isegi, kui liivi keeles oli tõepoolest kunagi geminaadi laadivaheldus ja helitud ülcsikobstruendid, siis võib see väga vabalt olla M l tüüpide piirkondlik tunnus, mis ei tõesta midagi läänemeresoome algkeele kohta. j

jLõunakarjala Põhjakarjala Soome , ,--------------------~----------,

l

l

,

wl

j

,

j

i

Isuri

,l

,

l

,

Aunus

l

, - r----------.1 i

'

MG l

G2

Pärislüüdi Kuud'ätv

Põhjavepsa Loodekeskvepsa

1Al

l l Liivi

M L::.:- -

Keskvepsa

' ·,. -

-

-'

Lõunavepsa

·,

•p •t *k •s ·, *b *d •g •z (?) ·...... ,

.......

'·

Joonis 2. Läänemeresoome astmevahelduslikud nõrgenemised. Käesolevast tööst nähtub, et läänemeresoome astmevaheldus ei ole pärit läänemeresoome algkeelest, vaid leidis pigem aset siis, kui olid juba kujunenud küllaltki järsud murdeerinevused. Vähemalt geminaatide laadivaheldus toimus pärast seda, kui vailased (vaiga-alu-vadja) olid eraldunud põhjaeestlastest ja lõhenenud (vt Viitso 1978b). Geminaatide laadivaheldus näitab ka, et päriskarjala (mis koosneb põhja- ja lõunakarjalast) kujutab endast küllalti hilist konvergentset rühmitust: lõunakarjala ei saanud tuleneda nn muinaskarjalast, mida seni on väidetud olevat isuri, idasoome ja päriskarjala ühine eelkäija. Ajaloolised astmevahelduslikud nõrgenemised nagu (l) üksikobstruentide laadivaheldus (M), (2) geminaatide laadivaheldus: (a) pika monoftongi, diftongi ja sonorandi järel (Gl) - on: võimalik, et tegemist polegi tõelise laadivaheldusega, (b) ka lühikese vokaali järel (02), (3) aktsendivaheldus: (a) ainult lühikest vokaali sisaldavate pikkade rõhuliste silpide puhul (Al), (b) ka pikka vokaali sisaldavate pikkade silpide puhul (A2), näivad olevat levinud nii, nagu on näidatud joonisel 2.

ClBJ Tähelepanuväärne on ka erandliku laadivaheldusega Soikkola, Hevaha ja Ülem-Lauga isuri

tii,är : gsg tüttären. Mõneti hämmastav kõikumine ühe tüve tarvituses võib tuleneda ka asjaolust, et tegemist on eri murdeisse eri allikaist saadud laensõnaga.

127

ALGLÄÄNEMERESOOME *h MÕISTATUS l. Läänemeresoome keeleteaduse traditsioonide järgi on algläänemeresoome (=ALm) *h-1 mitmeid algallikaid. l.l. Rohkem kui 50 algläänemeresoome tüves on sõnaalguline *h asendanud alggennaani (=AGm) •x > algpõhjagennaani *h. Kuna rohkem kui 20 germaani laensõnas on alggermaani •x muutunud algläänemereroome keeles *k-ks, nt *kana alggermaani tüvest •xanan- (>gootihana 'kukk'), arvatakse et asendus •x > *k kuulub perioodi, kui läänemeresoome keeltes ei olnud *h-d, ja et *h asendas •x pärast *h tekkimist algläänemeresoome keelde (vt nt Hofstra 1985: 70).

1.2. Sulghäälik *k on muutunud esisilbi vokaali järel *h-ks kõikjal läänemeresoome keeltes peale lõunaeesti keele, kus *kt > *tt, vrd põhjaeesti tehtud, vadja, soome tehty, vepsa tehtud, lõunaeesti tettü (< *tektü); lõunaeesti kõtt(u) (< *koktu). Tuleb panna tähele, et kaugemal sõnas on *kt muutunud *tt-ks kõigis läänemeresoome murretes. Erinevad *kt uuenduslikud arengud on olnud peamiseks lõunaeesti keele varase eraldumise argumendiks (Sammallahti 1977). On siiski võimalik, et *kt muutumine lõunaeesti keeles oli palju keerulisem, nimelt *kt > *ht > *tt (Viitso 1978b: 100); seepärast on minu argumendid lõunaeesti varasele eraldumisele olnud mõnevõrra teistsugused (Viitso 1978b: 105; 1985a: 93). 1.3. Enamikul juhtudest tuleneb läänemeresoome *h nihkest •s > *h, millele eelnes sulandumine •e> mis esines vähemalt sõnaalguliselt, vrd nt algsoomeugri (=ASU) *cäncä >> ALm *häntä 'händ, saba', vrd Vahi handi c81Jc 'selg'. Muutus •s> *h on toimunud ka kõige vanemates, eriti balti laenudes läänemesoome algkeelde, vrd ALm *hampas < •sampas 'hammas' (liivi ämbaz, eesti, soome hammas, vepsa hambaz) ja leedu iambas, läti zuobs; ALm *haukku- < *saukku- 'haukuda' (eesti haukuda, soome haukkua) ja leedu saukti 'hüüda, nutta' : 3sg sauke, saukoti - saükoti 'hüüda, nutta, korduvalt müra teha', läti saukt 'hüüda, kutsuda': 3sg saue; ALm *hernes< *sernes 'hernes' (liivijernõz, eesti hernes, soome herne, vepsa herneh) ja leedu iirnis, läti zirnis; ALm *herhiläinen < sersi/äinen 'herilane' (põhjaeesti herilane, soome herhi/äinen, hörhi/äinen) ja leedu sirse, sirsuõ, läti sirsins, vanapreisi sirsilis; ALm *tarha (liivi tarä 'tarastatud väli või aed', eesti tara, soome tarha 'aed') ja leedu darzas, läti därzs. Jorma Koivulehto (1976; 1981b; 1982) on näidanud, et läänemeresoome *h võib asendada alggermaani sõnaalgulist •s-i või vokaalidevahelist *z-d, vrd ALm *hauta < *savta 'maasse kaevatud auk, haud' ja AGm •saupa (vanainglise seap 'auk, kaev'); ALm *keihäs < *keisäs 'oda' (soome keihäs, vepsa kejaz : gsg keihan) ja AGm •gaizas (vanaskandinaavia geirr). Koiwlehto järgi realiseeriti alggermaani sisihäälik •s varase algläänemeresoome •s-i ja vahepealse variandina (tuleb nentida, et varases algläänemeresoome keeles oli isegi kolmas sibilant *s). Tegelikult tuleb oletada, et alggermaani •s ja *z esinesid eiiamikus positsioonides lähedasemana algläänemeresoome •s-le kui •s-le. Jooseppi J. Mikkola järgi (1894: 114) on läänemeresoome tüvi *hirsi< *sirti 'puupalk, ritv' slaavi päritolu, vrd algslaavi *iTrdT > vene *:J1CepiJb, kus *i < eelslaavi *gh; niisiis on see laen läbinud kaks läänemeresoome muutust •s> *h ja *ti >si. Selleks et välitida probleeme, mida tekitavad sellise eaga slaavi laenud, on K.azimieras Büga (1908) pakkunud välja balti allika *zirdis, millel pole tõendatud vasteid tuntud balti keeltes (vrd ka Nieminen 1945: 532-533); see pakkumine põhineb olemasoleval leedu tüvel iardis

•s,

•s

128

'ritv, õrs' (*z-ga < algindoeuroopa (= AIE) *gh) ja asjaolul, et mõnel juhul vastab leedu ja läti järjend ar vanapreisi järjendile ir. Ometi toetab Milekola etümoloogia korrektsust teine > *h, vrd slaavi päritolu tüvi, mis on samuti läbinud läänemeresoomes muutuse läänemeresoome *hauki < •sauki 'haug' ja polaabi stäuko, t§ehhi stika, vene 111yKa algslaavi •sciauka •mefia > •mef(Sa

\

koiva •mettsa neeva •met'tsä

kui


•mgtsa >

balti •medja-

•mgt~sa

> •mgttsa

neeva •metjä > •metsä > *met'tsä

Siiani on jäänud küsimuseks, miks ja kuidas arenes *t'S (või *t)) *t'S-ks ..... Ga *tts-ks). Esiteks, *t'si varasest läänemeresoome *ti-st sulas arvatavasti ühte algsoomeugri •c-ga. *tj-st laenatud *t's aga, vastupidi, tugevnes geminaatafrikaadiks, mis kuulus geminaatobstruentide astmevaheldusse koos vastavate üksikute geminaatidega, mis siiani on olemas vadjas, isuris, karjalas ja põhjavepsas, vrd nt vadja mettsä 'mets' : gsg me,tsä. Teiseks, tundub kummaline, et algsed üksikud afrikaadid deafrikatiseeriti isegi nendes murretes, kus geminaatobstruentide astmevaheldus on tänini aktiivne protsess. Kolmandaks, tugevnemise juhtudel peaks, analoogia •(i > *t'si eeskujul, oodatav olema pigem areng •tj > *t'Si > •as. Üleski kolmest probleemist pole eluliselt tähtis. Kuid need osutavad võimalusele, et muutus *t'j > *(t)t's leidis aset alles pärast seda, kui algne oli deafrikatiseerunud.

•e

3.1.S. Osastava vormid *verta ja *merta. Soome nimisõnade meri ja veri muuteparadigmade osastava käände vormid verta ja merta on erandlikud, sest neis on tagavokaalsed käändelõpud eesvokaalsete asemel, nagu nt seestütleva vormides merestä ja l'erestä Ga 139

erinevalt rannikueestist, vadjast ja isurist), ning seletuvad parimini kui järjendi *ft'ä hääldamise suhtelisest ebamugavusest põhjustatud vormidena, st depalataliseeritud on terve järjend. 3.2. Helilised sõnaalgulised obstruendid. Arvatavasti pole olemas rahuldavat seletust sõnaalguliste heliliste obstruentide tekkimisele juhtudel, nagu liivi büolgõz, lõunakarjala buola, aunuse buolu, lüüdi buol$, vepsa boi 'pohl (Vaccinium vitisidaea)' ja liivi gärban, lõunakarjalaja aunuse garbalo, lüüdi garbal, vepsa garbo/ 'jõhvikas'. Vaevalt võib sellist sarnasust pidada sõnaalguliste obstruentide juhuslikult kokkulangevaks helilistumiseks, mille põhjustas hiline läti keele mõju liivi keelele ning hiline vene keele mõju vepsale. Veel enam, läänemeresoome 'pohl' -tüvi võib olla seotud ungari sõnaga bogyõ, murdeti bo/yõ (vrd UEW 392; SSA 2: 430). Huvitaval kombel on liivis heliline z algsoomeugri päritoluga sõnas zäp 'sapp' (vrd UEW 435). 3.3. Afrikaadid. Mitmes läänemeresoome keeles esinevad afrikaatfoneemid (lisaks alajaotustes 3.1 ja 3.1.4 mainitud juhtudele). Lõunaeesti tsukõldaq 'supelda', karjala tiukeldoa 'sukelduda', vepsa cuk/ahtada 'sukelduda' afrikaadile vastab teistes läänemereSama kehtib soome keeltes s- ja see peaks tulenema varase algläänemeresoome lõunaeesti tsura 'poiss' kohta (samasugune laensõna esineb mordvas, vrd cora 'poiss'). Enamikul juhtudel pole lõunaeesti sõnaalgulised afrikaadid seotud karjala ja vepsa afrikaatidega ning nende algallikas jääb hämaraks. Peaaegu sama kehtib sõnasiseste afrikaatide kohta lõunaeestis, karjalas, lüüdis ja vepsas. Rahuldav seletus puudub näiteks lõunaeesti afrikaadi -ds- tekke kohta, vrd hüdsi [-tJi-] 'süsi': gsg hüdse: psg hüst (vaatamata teatud sarnasusele võib seda vaevalt seostada liivi si'i 'süsi' : gsg si'd: psg sitä, põhjaeesti süsi: 'söe: 'sütt ja soome sysi: syden: syttä sõnadega alguurali •süt5e- tüvest); kadsa [-I>z-] 'kirvetera tagumine varrepoolne nurk', vrd isuri, soome, karjala kasa; lüüdi, vepsa kaza (läänemeresoome tüved on postuleeritud tulenevat vormist *kaca (UEW 11 O; SSA 321) arvatavasti selle lapi vastete alusel); köüds (käüds, köids, keids) [-l>i-] 'köis' : köüdse: köüst, vrd liivi kieui: kieud: kleta, põhjaeesti köis : köie : köit, vadja tiöiisi : tiövvee : tiöüttä, soome köysi : köyden : köyttä (võib-olla algsoomeugri vormist *kewt5e, vt ka UEW 135). Sellistes sõnades nagupudsu [-1Jz-] 'ude': psg putsu (vastetega lapis, vrd Arjeplogi pattsa, põhjalapi bo3ja, inari pu33a, kolta po33, kildini lapi, turjapoii3, vt Lehtiranta 1989, nr 947) ning küüds [-1ji-] 'küüs': kiiüdse: küüst (vrd liivi klntS : klnd : klndtõ, põhjaeesti küüs : küüne : küünt, vadja tiüüsi : tiünnee : tiünttä, soome kynsi: künnen: kynttii) tuleb ds varase läänemeresoome ühendist •nc.

•e-st.

4. Vokaalid Vokaalfoneemisüsteem hilises algläänemeresoomes koosnes 8 lühikesest ja 8 pikast monoftongist:

u

ü ö

0

a

Esisilbid i ü e õ ä ä

ii

i

õ

e ä

Järasilbid u ü ö 0 a

i e ä

Algläänemeresoomes õ ja ö puudusid. 4.1. Mittekõrgete vokaalide murdumine. Pikkade vokaalide (a) •e, •õ ja *õ murdumine ie-ks, üö-ks ja uo-ks liivis, ranniku-, kirde- ja idaeestis ja mõnedes põhjaeesti murretes, 140

Pontizõõ ja Mäe (Mäci, gsg Mäee) vadjas, soomes ja karjalas (liivis kui ie (varem ie ja jö) ja üo), (b) *ä ja •ä murdumine oa-ks (> ua >J.a) ja eä-ks (iä- ea- ia) mõnedes põhjaeesti murretes, idasoomes, karjalasja lüüdis ning (e) lühikeste vokaalide e jao murdumine liivis ja mõnes eesti murdes võivad vabalt olla seotud varasemate ees- ja tagavokaalidele eelnevate palataliseeritud ja velariseeritud konsonantide lagunemisega. Fakt, et samane murdumine on toimunud lapis, ei toeta üldist uskumist, et karjala, vepsa ja mordva keeled võlgnevad oma eesvokaalidele eelnevate konsonantide palatalisatsiooni just hilisele vene keele mõjule. Vene palatalisatsioon, samuti vene keelest mõjustatud karjalaste ja vepslaste noorema põlvkonna karjala ja vepsa palatalisatsioon erineb märkimisväärselt vanema põlvkonna karjala ja vepsa palatalisatsioonist. Vene keeles sõltub vokaalide kvaliteet sellest, kas eelnev konsonant on palataliseeritud või mitte. Karjalas, vepsas ja mordvas on olukord palju keerulisem: enamasti on vokaalide eespoolsus see, mis on põhjustanud konsonantide allofoonilise palatalisatsiooni, eriti mittedentaalsete konsonantide oma. Enamgi veel, esinesid nii palataliseeritud kui ka palataliseerimata dentaalkonsonandid, mille mõju vokaalidele oli kuni hilise vene keele mõjuni väga mõõdukas. Eesvokaalide ees olevate konsonantide palatalisatsioon ja tagavokaalide ees olevate palataliseerimata mittedentaalsete konsonantide velariseerumine oli allofooniline selles mõttes, et sellised palataliseeritud ja velariseeritud konsonandid ei olnud oma ümbrustes üksteisele vastandatud. Teisest küljest pidi palatalisatsioon olema määratud morfeemi-struktuuri tingimustega. S. Mõned tähtsad algläänemeresoome häälikumuutused Varases algläänemeresoomes esines *-ttoma- karitiividel ja real *e-tüvelistel noomenitel ja verbidel ka lõpuvokaalita tüveallomorf, s.o konsonanttüvi. Järgnev häälikumuutuste hulk suurendas drastiliselt tüvevahelduste osa läänemeresoomes (pandagu tähele, et kaldkriips l märgib morfeemipiiri). (l) •e> *i sõna lõpul (*käte> *käti 'käsi'); (2) *ti > *(i > *ei> *t'Si > *si, välja arvatud (a) sibilandi järel ja (b) tuletussufiksisse kuuluva •s-i ees (*1·eti >•vesi 'vesi', aga •vetüselt 'vesised'; (3)

•e> *t's (lapci > •/apt'Si 'laps');

(4)

{*pt'slt *kS/t •(s/t} >•st (*lapt'Slta >*lasta 'last (psg)'); {*pt *kt}> *ht esimese ja teise silbi piiril (*tektii > *telrtü 'tehtud'); *i > 0 sõna lõpus kolmandas silbis (*ko/mant'si 'kolmas' > *kolman(t)s); *tiittäri 'tütar' > *tüttär; *j > *i, välja arvatud silbi alguses ( •päjvä 'päev' > *päfrä); •a/i > •e/i rõhututes silpides, millele eelnevas rõhulises silbis esineb labiaalvokaal (*munaliita > •nmneli/ta 'mune (ppl)'; *ali > *oi rõhututes silpides, millele eelnevas rõhulises silbis ei esine labiaalvokaali (*ja/kali/ta> *ja/koli/ta 'jalgu (ppl)'; {*ei *äi} >*i järgsilpides (*kätei- > *käti- 'käsi (mitmuse tüvi muudes vormides, v.a nimetav ja omastav)'; •tuntei- > *tunti- 'tundi- (lihtmineviku tüvi)'; {*y *y} > 0, vt *toyi '[ta] tõi'> •toi; *päyitä 'päid (ppl)' > *päitä; •s> *h vokaalide vahel järgsilbi järel (*1·etesen 'vette (il)' > •vetehen);

(5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12)

(13) •s> *h (*sar11a > *harva 'hõre, harv'); (14) {*a *ä} >•e verbitüvedes, millele otseseltjärgneb umbisikuline sufiks •-tt-. 141

Algläänemeresoome muutuste olulisim tagajärg oli tüve ja sufiksi allomorfia lisandumine. Nt juba pärast muutust (l) oli •e-tüvelistel noomenitel ainsuses 2-3 allomorfi, vrd nimetava (nsg), omastava (gsg) ja osastava (psg) käändevonne kahes nimisõnas: Tüvevokaal ns (a) *i (b) *i

•e •e

•e

Näited s

*lumi 'lumi' *lume/n *nimi 'nimi' *nime/n

s

*lumlta >*lunita *nime/tä

Järgmiste muutuste tagajärjeks oli nii tüve- kui ka sufiksiallomorfia, morfoloogilise ähmasuse ja morfoloogilise homonüümia edasine kasv, ning eriliste mitmuse- ja lihtminevikutüvede teke, vt tabelit l allpool. Vaatamata massilistele restruktureerimistele laienes tüvevariatsioon ka hilisemais läänemeresoome murretes. Tabel l. Hilise algläänemeresoome nominaaltüvede tüübid Vokaaltüvi

l

2 3 4 5 6

a b a a b a a a b

e 7

a b

e d e f g

8

a b

e d e f g h

142

Konsonant- Nominatiivtüvi selge tüvi

valotäi1ialka-

va/oitäii_ja/koi-

s~-

seooäparempajokemeheonnettomaneitiSütekastekeperehepaimenerukihevarpahevarihesüöäimenaiSepunant'Sehire/aptsekäteühtekoimanteneme-

Mitmuse tüvi teisenenud kärbitud

soiseooi1parempi ioki

1parempaijokimehionnettomineitisüsi-

mis-

onnettonneitiSütkastekperehpaimenrukisvarpasvarissüöäinnaiSpuna3hirlaskätühtkoimantnen-

kastekeiipereheiipaimeneirukiheivarpaheivariheisüöäimeinainen punanen hiri laptsi käsi üktsi kolman(tJs nemi

naisiipunant'Sihirilaptsikäsiiikfsikolmant'sinemi-

6. Astmevaheldus Astmevahelduse mõiste või astmevahelduse sisu erineb sõltuvalt läänemeresoome keelest või murdest, eesmärkidest ja autori teoreetilisest taustast. Ajaloolisest vaatenurgast lähtuvalt eristatakse ranniku- ja kirde-eestis, vadjas, isuris, soomes ja karjalas (a) TÜVELIST ja (b) SUFIKSILIST astmevaheldust. Tüveline astmevaheldus sisaldab ülcsik- või geminaatklusiili (või muu obstruendi) nõrgenemist (ja pärastisi protsesse) rõhulise ning kinnise rõhutu silbi piiril. Sufiksiline astmevaheldus puudutab vokaalidevahelise ülcsikklusiili nõrgenemist rõhutu silbi järel. Eesti ja liivi keel osutavad sellele, et sufiksiline astmevaheldus puudutas algselt ainult lahtisi silpe, vrd eesti pime : gsg pimeda varasema *pimetä : *pimetän asemel. Tegelikult võivad sufiksilised klusiilid läbi teha tüvelise astmevahelduse sõna esimese ja teise silbi piiril, ning klusiile, mis on läbi teinud sufiksilise astmevahelduse, ei saa alati klassifitseerida sufiksilisteks. Tuleb tähele panna, et siinsed terminid RÕHULINE, RÕHUTU, KINNINE (ja LAHTINE) SILP on asjakohased ainult sel ajal, kui astmevaheldus toimus. Nõrgenemise puhul saab rääkida klusiili, geminaadi, ühendi, tüve või sufiksi NÕRGAST ASTMEST, mis vastandub klusiili, geminaadi, häälikuühendi, tüve või sufiksi TUGEVALE ASTMELE, kui nõrgenemist pole toimunud. Et algsed fortisklusiilid on pärast nõrgenemist muutunud tavaliselt helilisteks klusiilideks, mitteklusiilideks või üldse kadunud, nimetatakse tüvelise astmevahelduse raames esinevat ülcsikklusiili astmevaheldust sageli LAADIV AHELDUSEKS, geminaadivaheldust aga VÄLTEVAHELDUSEKS.

Enamikus eesti murretes esineb lisaks tüvelisele ja sufiksilisele astmevaheldusele ka (e) SILBILINE astmevaheldus, mis tuleneb pika rõhulise silbi nõrgenemisest enne kinnist rõhutut silpi. Kui rääkida kolmest distinktiivsest kvantiteedist ehk vältest eesti keeles, siis esimene välde (Q l) viitab lühikestele rõhulistele silpidele (mis lõppevad alati lühikeste monoftongidega), teine välde (Q2) viitab nõrgenenud pikkadele silpidele ja kolmas välde (Q3) nõrgenemata või kootunud (kontraheerunud) pikkadele silpidele. Lüüdis ja vepsas pole jälgi üksikute klusiilide astmevaheldusest ning lõunavepsas ja enamikes keskvepsa murretes pole astmevaheldusest üldse jälgi. Ehkki liivis on mõned jäljed endisest üksikute klusiilide d ja g astmevaheldusest, on tänapäeva liivi keele astmevaheldus suhteliselt hiline (st see eeldab pikemat astme-. vahelduseelsete muutuste loetelu kui muudes läänemeresoome keeltes) ja palju keerulisem kui eesti keeles. Peab märkima, et astmevaheldus, nagu on rekonstrueeritud alusvonnide põhjal läänemeresoome ajaloolises foneetikas, on positsiooniliselt tingitud ja seega võib astmevaheldust iseloomustada kui allofoonilist nähtust. Teisest küljest tähendab tugeva- ja nõrgaastmeliste vormide vaheldus tegelikes läänemeresoome keeltes ennekõike erinevate häälikumallide vaheldusi, mis tulenevad erinevate jalastruktuuritingimuste rakendamisest. Kui positsioonilist allofooniat tunnetatakse jala- või sõnastruktuuri normina, siis lakkab see olemast allofooniline.

*tk astmevaheldus. Ühend tk allub astmevaheldusele, täpsemalt konsonantide laadivaheldusele ainult isuris ja karjalas. Siiski eksisteerivad siin mõned kivistunud näited endisest nõrga astme tüvest sõnas *pitkä eestis (vrd postpositsioon pidi) ja vepsas (pidu=' 'pikkus' sõnast pifk 'pikk'). Palju huvitavamad on soome kesk- ja ülivõrde vonnid pitempi pidempi ja pisin, mis pakuvad olulise argumendi üksikkonsonandi tüvelise nõrgenemise kahe järgu (ÜK.TN l ja ÜKTN 2) kohta läänemeresoome keeltes. Ehkki selliste muutuste iga nagu •ä > e ja *äi > i teises silbis jääb neis vonnides probleemseks ning ei ole võimalik seletada liivi keskvõrdevormide, nagu pi/kimi 'pikem', \'a1fimi 'vanem', szirimi 'suurem' teket, selgitab järgnev osaliseltjärjestatud muutuste loetelu asja olemuse. 143

Komparatiivi ja superlatiivi pitkä vormide areng soome keeles:

ÜKTN l

•f kadu •t palatalisatsioon

•t afrikaadisturnine *i ees •e(> *ts) lihtsustumine Depalatalisatsioon ÜKTN2 Klusiili laadivaheldus Täna äeva soome

•pitkempi •pitempi •pit'empi

• itkin *pitkin *pitin *pit'in *picin *pisin p isin

isin

Soome pitempi ja pidempi Ga nende variantide) kooseksisteerimist võib seletada ainult ühel moel: ülesiku klusiili tüvelise nõrgenemise 2 (ÜK.TN 2) leviku ajal oli astmevaheldus tk : t endiselt aktiivne idasoomes ja seetõttu jäi t sõnas pitempi ÜKTN 2 poolt puutumata. Läänesoomes oli tk : t astmevaheldus juba olematu ja seetõttu allus nõrga astme vormi pitempi reliktvorm ÜKTN 2-le. On võimalik, et ÜKTN l ja ÜKTN 2 esinesid erinevates ümbrustes: ÜK.TN l leidis rakendamist konsonantühendites lõpuklusiilide puhul ja ÜK.TN 2 vokaalidevaheliste klusiilide puhul. Tegelikult on idasoome keskvõrde vorm ühtlasi ka vastuargument kesk- ja ülivõrdevormide tuletamisele otse algläänemeresoome *pitkä ja selle samojeedi vastete alguurali algvormi *pit5kä hüpoteetilisest juurest *pit5-.

7. Järeldus Edukad uurimused ajaloolise foneetika vallas lõid selge ja peaaegu täieliku pildi eelläänemeresoome arengust hiliseks algläänemeresoomeks (vt Posti 1953, T. Itkonen 1983). Põgusad uurimused läänemeresoome dialektoloogia ja monofonoloogia vallas on pilti muutnud.

144

11

LÄÄNEMERESOOME FONOLOOGIA

SISSEJUHATUSEKS Järgnevalt vaadeldakse nelja läänemeresoome keele - liivi, eesti, vadja ja vepsa fonoloogia põhiprobleeme. Nende keelte fonoloogiat on nii või teisiti varemgi käsitletud: liivi fonoloogiat Marilyn Vihman (1971), Lauri Posti (1973a), Tiit-Rein Viitso (1975a), eesti fonoloogiat Robert T. Hanns (1960), Tiit-Rein Viitso (1962), Valmen Hallap (1963), Mati Hint (1974), vadjaja vepsa fonoloogiat Tiit-Rein Viitso (vastavalt 1961ja1968). Neile ja muilegi käsitlustele on üldiselt omane kas lähtumine mitte päris otstarbekaks osutunud teoreetilistest eeldustest (siin hoidutakse varasemate seisukohtade ülevaatamisest) või siis rahuldumine üheainsa mõeldava lahenduse esitamisega mitmeselt lahenduvale probleemile või piirdumine üksikküsimusega (üksikküsimuste osas on olulisimaid Mati Hindi (1973: 31-32) leid, et rõhud eesti liitsõnades võivad kajastada liitsõnade moodustamisviisi, Valter Tauli (1973) üldlahendus eesti välteprobleemile, silbi- ja segmendikvantiteedi selge eristamine Eero Vihmani (1974) poolt, aga ka Ilse Lehiste (1970: 45) protest sõnalõpuliste konsonantide geminaatideks tõlgendamise vastu). Niisiis on põhiprobleemide vaatlemine vajalik, ja ilmselt tuleb selle juurde naasta tulevikuski. Olgu märgitud, et ühe keele fonoloogia põhiprobleemideks loetakse siin probleeme, mis on seotud ühe või teise keelenähtuse olemuse mitmeti tõlgendamisega. Sageli on üks tõlgendus ajalooliselt primaarne, teine (teised) uuenduslik(ud), kusjuures enamasti puudutab mitmeti tõlgendamise võimalus tervet üksuste rühma. Siin vaadeldakse ainult neid keeli, millega autoril on olnud isiklikke lingvistilisi kokkupuuteid. Näib, et isegi emakeele võõnnurrete fonoloogia kirjeldamiseks on nende isiklik lingvistiline tundmine ülimalt soovitav. Seepärast pole püütud tuntust kaugemale minna. Iga keelt puudutav osa on autonoomne, st ei eelda teisi keeli käsitlevate osade tundmist.

LIIVI KEEL: IDALIIVI Liivi fonoloogia põhiprobleemideks on kvantiteedi- ja tooniprobleemid; neist sõltuvad suurel määral mitmete üksuste ja/või järjendite tõlgendused.

1.

Kvantiteedija tooni transkribeerimine

Liivi kvantiteedi ja tooni kohta arvestatavad foneetilised uuringud puuduvad. Senistest piisab siiski tõestamaks, et pikkades rõhulistes silpides, kus vokaal on pikk või kus lühikesele silbilisele vokaalile järgneb kas sonorant või poollühikesest pikem foneetiline vokaal (selle vokaali fonoloogiline staatus vajab veel selgitamist), on vastandatud kaks tooni, millest ühte iseloomustab nn stodi ehk katlce ehk larüngalisatsiooni olemasolu. Katke seisneb intensiivsuse, aga ka põhisageduse ajutises ebastabiilseks muutumises kõrilihaste pingutuse tulemusena; eriti intensiivne pingutus annab larüngaalklusiili. Liivi keele foneetilises transkriptsioonis on katke tähistamiseks tavaliselt kasutatud katlcemärki >, harvem katlcetooni märki v. Esimest märgitakse silbilise vokaali järel, teist silbilise vokaali kohal. Kuigi teine tähistusviis on olemuslikult õigem, on esimene pädevam ja trükitehniliselt alati realiseeritav (poolkaare > võib ohutult asendada apostroofiga '). Seepärast kasutatakse siingi esimest viisi. Pandagu tähele, et pika vokaali puhul, näiteks 147

sõnas pii.'däz 'puhas', leiab katke (emfaasi korral larüngaalklusiil) aset vokaali keskel, mitte järel; "täpsem" kirjutusviis pu>udäz (? pu>udäz, ? pu>udäz), pu>udäz on aga tülikam ja ikkagi omamoodi küsitav. Lühikese vokaali puhul, näiteks sõnades sa>m 'samm', a>a 'õlg -a; abi'; te>i 'tegi', on järgnev konsonant või vokaal tegelikult pikk,-täpsemalt sa>m, a>a, te>l. Kuigi minu mulje järgi on selline silbilõpuline konsonant või vokaal isegi pikem kui tavaliselt pikaks märgitav konsonant või tavaliselt poolpikaks märgitav vokaal katketoonita silbi lõpul, nt sõnades tarn 'tamme (gsg) ', te i 'täi', siin transkriptsiooni mugawse huvides kestuse märkimist katke puhul ei muudeta. Seevastu on transkriptsiooni muudetud - taas mugawse huvides - järgmistel juhtudel: l) diftongi või triftongi algul kirjutatakse ülilühikeste / ja " asemel poollühikesed l ja ü, niisiis le, le>, üo, üo>, leu, le>u, üoi, üo>i; 2) tugevaastmelise katketa konsonantühendi alguskomponent märgitakse poolpikaks, nt andä 'anda', mitte täispikaks; 3) helitu obstruent vokaali ees nõrgas astmes või pika vokaalainese või sonorandi järel märgitakse poolpikaks üksikobstruendiks (Lauri Posti eeskujul), nt maial 'maitse', sgtä 'saata', rgntaz 'raamat'; mugavam kirjutusviis ei tarvitse, loomulikult, olla õigem kui tavaline.

2.

Kvantiteedija tooni funktsioon

Nii kvantiteedimallide kui ka toonide olulisimaks omaduseks on osalemine regulaarsetes paradigmaatilistes vaheldustes, täpsemalt astmevahelduses. Puhtsünkroonilisel pinnal võib idaliivi murdes eristada (l) lühikese vokaalainesega rõhulise silbi ja poolpika vokaaliga rõhuta silbiga nõrgaastmeliste mallide vaheldumist rõhulise silbi vokaalile järgneva pikema konsonantainesega tugevaastmeliste mallidega, kus nii rõhulise kui ka rõhuta silbi vokaalaines on lühikesed, ning (2) pika vokaalainesega rõhulise silbiga nõrgaastmeliste mallide vaheldumist lühikese vokaalainese, kuid pikema järgneva konsonantainesega tugevaastmeliste mallidega. Seejuures loetakse siin lühikeseks vokaalaineseks lühikesi monoftonge ning poollühikese algusosisega diftonge ja triftonge. Pikaks vokaalaineseks loetakse pikki monoftonge ning poolpika alguskomponendiga diftonge ja triftonge. Eristades nõrgaastmeliste mallide osas pika vokaalainesega rõhulise silbiga (W) ning lühikese vokaalainesega rõhulise silbiga (V) malle ning tugevaastmeliste mallide osas katkega (K) ning katketa (T) malle, võib noomenite osas nentida järgmisi vaheldustüüpe: npl

nsg

gsg

psg

ilsg

W

W

W

T

T

V

V

V

T

T

v

v

v

K

K

w

T

T

w

T

v v w v v

K K T T K

K K T T K

w v

K K T T K

148

T T K

npl

~ riindaD sukim OksaD tarao süodao vqrdäo kiedao mlenlo käduo liindäo tupUD jeluo

nsg

~ riinda suka Oksa tara süoda vgr:i kleiti me>r ke>ii lano tufi je>/

gsg

ps~

~ ~ riinda randä suka sukkä Oksa oksa ta>rrä tara süoda süo>dda vgrD vgrta kleuo kteia mle>r mferda kä>o käia lano /anda tuppa tufi je>/ j e>Ila

ilsg

~ randä sukka oksä ta>rra süo>ddä vgi-dä kleudä mle>rra 1cä>ddä /anda tuppä je>llä

T T T T K T K

T K

w

T

T T T K

v v

w

v

w

v v

T K T K

v

w

w v

w

v

w w

T K

T

tlerräo vci'mäo kirräo riiekäo kä>bräo algist pu>nnist vgrgäo tu>/o

v

T T K

w

v

T K

tlera vgi'im klraz riktiz käbrtiz algi pu>nni vgrgä tu>r

tlera tlerrä vgiinä vgi'imt kirrä klrast riickä rikast kä>brä käbrast aigi~ aigi~t puniz punist vgrgä v~rta tu>/ tulda

tlerrä ~'. "" vgt1ma kirrä rikkä 1cä>brä aigi~ä

punizä vgrgä tu>llä

(Näidete tähendused esitamisjärjekorras; 'pilv', 'rand', 'sukk', 'oks', 'aed (aiaga piiratud ala)', 'sõda', 'õrs', 'köis', 'meri', 'käsi', 'loik', 'tupp', 'maja', 'terve', 'võti', 'kirves', 'rikas', 'nobe', 'aegne', 'punane', 'võrk', 'tuli'.) Verbide osas võib nentida järgmisi vaheldustüüpe: 3sg

3pl

w

w

w

impn T

inf T

v v v

v v

v v

T

T

K

K

K T

K T T K

K T T K

w

w

v v

T K

imp

T T K

3sg

3pl

imp

p{jlas anda s

py/abäo andahäo vgtabäo v~tas j elas jelabäo panas pa>nbäo tündäs tundäbäo akus akkäbäo kadus Jca>ddäbäo

p{j/a anda vgta j ela pa>n tuno

impn paf'l antf.11

veil'l j;>flll

pa>n tuno

ak

ak

Jca>o

Jca>o

inf

pailä andä vgttä je>llä panda tulidä akkä ka>ddä

(Näidete tähendused esitamisjärjekorras: 'paluda', 'anda', 'võtta', 'elada; töötada', 'panna', 'tunda', 'püüda; hakata', 'kaduda'.) Et vaid tugevaastmelistes vormides ilmneb katke, meenutavad mõneti astmevaheldust juhud, kus pikka vokaali, ühel juhul ka lühikest vokaali sisaldav silp vaheldub pikka vokaali sisaldava katkega silbiga; selliselt vahelduvad kõik l 0 algselt ühesilbilise vokaaltüvega noomenit ning kaks verbi: npl

nsg

gsg

psg

w

w

w

w

3sg

3pl

imp

impn

w

w

w

w

K

K

v

v

ilsg K inf K K

npl

nsg

gsg

psg

ilsg

m{jo

mjj

m{j

m{jdä

3sg

3pl

imp

impn

näs /lJ>s

nlibäo nä /a>bäo Ii

my>zä 'maa' inf na>dä 'näha' Jli>dä 'minna'

nä li

Kuna astmevahelduse puhul on nõrgaastmelised vormid alati vähemalt kahesilbilised ning tugevaastmelistes vormides rõhulise silbi vokaalaines alati lühike, ei ole astmevahelduse mõiste laiendamine neile vaheldustele otstarbekas.

Siin on esitatud on a- või ä-tüveliste verbide keeluvonnide lühi- ehk allegrokujud. Tavalisem ja eelistatum On lõpukaota täiskujude, Vastavalt pai/ä, andä, Vfttä,je 'l/ä kasutamine.

[IJ

149

3. Kvantiteedi võimalikud fonologiseeringud Liivi kvantiteediprobleemide lahendus peab võimaldama astmevahelduses osalevate kvantiteedimallide otstarbekaima käsitlemise, sest kahtlemata on astmevaheldusel keskne osa nii fonoloogias kui morfoloogias. Kui liivi astmevaheldusnähtused lahutada (l) üksikja geminaatkonsonandi vahelduseks, (2) pika ja lühikese vokaalainese (sealhulgas vastavalt pika- ja lühialguliste diftongide ja triftongide) vahelduseks, (3) katketa ja katkega silpide vahelduseks ning (4) lühi- ja pikaalguliste konsonantühendite vahelduseks, siis võib kvantiteedi jälgimisel esialgu peatähelepanu keskendada üksik- ja geminaatkonsonandi vaheldustele. Selleks esitatakse näited kõigist ühe- ja kahesilbilistest kvantiteedimallidest ühenditega monoftong + helitu obstruent (sari l°), monoftong + heliline obstruent (2°), monoftong + sonorant (3°), monoftong + poolvokaal (4a0, 4b°) ning diftong + helitu obstruent (5°), diftong+ heliline obstruent (6°), diftong+ sonorant (7°), diftong+ poolvokaal (8a0, 8b°), vt tabelid l ja 2.

3.1. Monoftongidja madalduvad diftongid Nagu nähtub tabeleist 1-2, ei olene üksik- ning geminaatkonsonantide esinemus oluliselt sellest, kas eelneb monoftong või e- või o-lõpuline diftong. Veelgi enam, võib nentida ühelt poolt lühikeste monoftongide ning lühialguliste diftongide le ja üo ning teiselt poolt pikkade monoftongide ja pikaalguliste diftongide ie ja üo (katketa silbis) ning i'e ja u'o (katkega silbis) distributsioonilist sarnasust. Öeldu ei kehti i- ja u-lõpuliste diftongide kohta, mistõttu neid vaadeldakse eraldi.

Tabel l 10

leita•

kitt

kitti

i'iä6 20

pida8 12

pi'ddä9

sldä Pdä 14 30

/ci/dl6

i'o15 kiilä1 1 ki'llä1 9

ki7a lr1'lä23

küja31 kü'jä32 4b0 sova34

kõva39 l{j'va4 1

150

lciP 8 Jci>fO

ki7'l2

21

4a0 ruja2s

si'DIO sfo 13

ki....,P4

kuijä2' ru'ifiä,.... ru'jjä29

'. ·27 ,....? 1cu'-2a l leu l) ka.'i30 kü'i33

kouvi1 5 so'uwi11

koüv-koü36 so'u38 grgv40 /{j>v42

8 7 5 6 4 3 2 küta! põleta! kütta, põletada; kitti, kitt, öelda, ütle! üht; ühingut, seltsi, ühing, selts,15 pea! hoia! 14 13 12 11 10 ühe (gsg), (ils~), fidada, hoida, sõe (gsg), peetud, hoitud, süüd (psg), süüd (nRI), ühte 25 4 3 22 21 20 19 18 17 1 haige, ~ant, • (psg), ~anti kiil, külva! kõla, (ei) (psg), küla küla, külvata, küll, 3 2 31 29 3 28 27 26 kuhi, 34 kepp, kuivada; kuiva (psg), kuiva! kuidas, haiget, °kahju (nsg), kuiv, · kuhja (psg), 42 41 40 39 37 35 kaevata; kaevu (psg), 36kaev, keppi; suitsu (psg), Jssuits, kaeva! kraav, 1ava (psg), 1ava (ngsg) 1

9

Tabel 2

5°

6°

pleia

1

piettii

kiei1

kie?

spi>etä6

spi>ei1

vledti8 vle>DIO sles 13 mi>eD 15

12

lteda ti'edä 14 7°

tlera 16

tlerrä 17 tle>"ä 19

süoif' 8

küoija26

küot21

tlera21 mi>erä23 8a0

ple?

küojtibf}S

vfe>rO kler-2 i'efA

/cUoja2s pu>oja29 8b0

klevaD31 IievaD34 lcri'eväz15

8 7 6 5 4 vea! 9vedada, valeta! 2valetada, 3(ära) valeta! (lühivonn), keeta (inf), keeda! sülemit, sülem, 20 19 18 17 16 15 14 13 12 10 vee, 11 veetud, 1cia! sõöb, teha, mehed, tera (ngsg), tervct, võrgukivi, 26 tera (psg), vere, 25 24 23 22 21 terve, keerd: keera! rahu (ngpsg), tänav, kosuda, (kaalus) juurde võtta,34 koid (psg); koitu, 33 32 31 30 27 koit, 28 koi, 29põhja (psg), põhi, kevad, kõha (psg), kõha (ngsg), kaetud välistrepp, 35 vcnelane 1

3.1.1. Diftongide ühendilisus Kuna liivi keeles on e- jao-lõpulised diftongid ning monoftongid distributsiooniliselt analoogilised, langeb automaatselt ära küsimus pikkade monoftongide lugemisest kahe ühesuguse vokaalfoneemi järjendeiks. Oleks nimelt ülikummaline, kui tuleks nentida, et lühialgulist diftongi esindav ühend /ie/ käitub põhimõtteliselt teisiti kui /ee/. Tehnilise trikina oleks mõeldav küll lühialguliste diftongide alguskomponendi tõlgendamine konsonandiks. See on raskusteta teostatav l puhul, mis võiks esindada foneemi /j/. Kuid u puhul oleks ebarealistlik ainult selles positsioonis esineva /v/-st erineva foneemi /w/ postuleerimine; u tõlgendamine /v/-ks on vastunäidustatud, sest siis oleks konsonantfoneemi ja /o/ vahel asuv /v/ idaliivis erandlik selle poolest, et see hääldub seal kui u, muude vokaalide ees konsonandi järel aga kui v. Lisaks on tõenäoline, et idaliivi ja lääneliivi e- ja a-lõpulised diftongid saavad põhimõtteliselt ühesuguse fonoloogilise tõlgenduse, kuid kuna lääneliivis 151

vastab idaliivi ja keskliivi vg-le vüo-, vrd vüorabäz 'orav', siis sel puhul saadav /vv/ sõna algul on piisav vastuargument. Muide näib, et osal Sikrõgist pärinevail keeletarvitajatel esineb le ja fej järel, ntjlema 'ema' ,jfernäz 'hernes' :jlernäo (npl). Kui nii, siis ka see on kindel argument diftongialguliste i ja u konsonantfoneemilisuse ·vastu.C2J Nüüd tuleb selgitada, kas diftongid on omaette foneemid või esindavad vokaalfoneemide ühendeid. Ilmselt poleks madalduvate diftongide arv liiga suur monofoneemse tõlgenduse jaoks: diftongfoneemide arv ei ületaks nelja, vrd nt /E/, /OI, !EI, !OI. Seepärast on oluline ennekõike otsida diftongide monofoneemsusele võimalikke vastuargumente. Neid võivad pakkuda nähtavasti vaid diftongide paradigmaatilised vaheldused monoftongidega Ga triftongide vaheldused diftongidega). Neid vaheldusi on kahesuguseid. e-lõpuliste diftongide vaheldused on tingitud asjaolust, et liivis need diftongid (nagu lätiski) ei esine vahetult nüüdse või kunagise palataliseeritud konsonandi, i,j, i ees. Vrd järgmisi nimisõnu nsg, gsg, psg ja ppl vormis ning verbe inf, 3sg, ipf 3sg ja ppt vormis:

s,

ker sen

. miez /~/,

ve>ii nze>r /lesta iedä ti'edä

.

kfei sien /Peo mi'e vle>o mle>r 1le&ta ies n>es

.

.. .

kfeldä sientä li'etä miestä vleia mierda /ieitä ei te>i

.

kel'i seni l~d'i m~d'i

ve>iiii - ve>zzi mlerfd'i leiti ti'edäo

'keel' 'seen' 'leht' 'mees' 'vesi' 'meri' 'lest' 'jääda' 'teha'

Esitatud näidetest me>r kajastab diftongile mitteesinemist varasema palataliseeritud •rees. Vaatamata üksikutele sellistele vahelduse tekkepõhjuste kaojuhtudele (võib esineda ka vastupidist, vrd analoogvormi fed'i (Sikrõg) regulaarse ed'i kõrval tüvest ie 'öö'), jäävad keeletarvitajatele need vaheldused enamasti motiveerituiks. Ja isegi ajalooliselt võib siin vaevalt olla tegemist diftongfoneemide /EI ja /E/ muutumisega foneemideks /e/ ja /'e/ või siis /EI ja /E/ vältimisega palataliseeritud konsonantide, i, j ja i ees raskesti seletatavatel põhjustel. Loomulikum on oletada siin kas (l) l ja i ning samutij (vrdje>ddä 'ette' ja e>d'd'i 'esine') dissimilatiivset kadu: {[i] j} --+ 0 /_[e]{t' d' nr t§ zj i}, kus [i] = {I i} ja [e]= {e ee}, mis leidis aset peale esimese silbi [e] diftongistumist (see ei puudutanud tõenäoliselt [e]-d j järel), või siis (2) palataliseeritud konsonantide, j ja i dissimilatiivset, [e] diftongistumist takistavat mõju (diftongistumiselejärgnes le > je sõna algul). Pole teada falete, mis lubakSid otsustada, kumb diftongide vaheldumise seletus on õige. Esimese puhul tuleb oletada muutust •ä > e palataalses ümbruses l, i ja j kaost hiljem, vrdjei < *jäi 'jää' (selle tüve arengust vt Kettunen 1938a: 86; Posti 1942: 24), aga muutust •a> •e samas ümbruses kaost varem, vrd iedä 'jääda', kus ie < *e< *je < *ja ning sama paradigma vormi ei < *jäi, kus j- puudumine seletub reegliga. Teine seletus sunnib oletama *j kadu i ees, vrd 'iedä, kus ie < *jie < *je < *ja, ning vormi ei ebaloogilisust; ühtlasi on siin diftongistumine selgelt hiline nähtus. Kuid asjaolu, et mõlema lahen-

s,

s, z,

2

CJ Nähtuse levik on laiem ja see kajastub ka mõnede liivlaste kirjatekstides.

152

duse puhul ühelt poolt l ja i ning teiselt poolt j käituvad ühesuguselt, on piisav argument e-lõpuliste diftongide monofoneemsuse vastu. Kuigi induktsiooni järgi võib juba nentida ka a-lõpuliste diftongide mittemonofoneemsust, väärivad nende diftongide vaheldused sellistena tähelepanu. Liivis vaheldub a-lõpulistest diftongidest vaid ua, millele tugevas astmes p ja m järel vastab g (- g), vrd järgmisi nimisõnu nsg, gsg, psg ja ppl vonnis ning verbe inf, 3sg, ipf 3sg ja ppt vormis:

pilaga ' puis puri

p uaga ' puis puri

' mgistä pggä pgigä

muastas pualgäs puaigäs

,

' pgigä ' puisä puriä

,

nzuastiz pualgiz puaigiz

' pgigi puasidi puartidi

nzgistäD pg/GtäD

'poeg' 'poiss' 'hoor' 'mõista' 'põlata' 'poegida'

Et ida- ja keskliivis ila ei esine p, m ja v järel (v järel ei esinekaua ja u'a), siis praegune olukord on seletatav ühega järgmistest alternatiividest: (l) ii dissimilatiivse kaoga tugevas astmes: ü-+ 0 l {p m v}_V, mis leidis aset pärast [a] = {a o õ} diftongistumist esimeses silbis, kusjuures pole selge, kas muutus a-+g leidis aset enne või pärast ii kadu, või (2) muutusega, täpsemalt dissimilatsiooniga

a -+ g l {p m v}_, mis toimus enne [a] diftongistumist. Siingi pole teada fakte, mis võimaldaksid ühe või teise alternatiivi ajaloolise õigsuse tuvastamist. Veelgi enam: pole teada [a] diftongistumise täpsed tingimused. On rida lühikese a juhte, millest pole teada, kas need ei allunud diftongistumisele või on taasmonoftongistunud. On ka ilmseid hilislaene lühikese a-ga g positsioonis, vrdpada 'kalts': psg pa'ddä ning pg'ddä 'valutada' : 3sg pgdiis. Kuid kui ka kunagi esimeses silbis diftongistus iga [a], nii et eksisteerisid diftongfoneemid, siis vastandustest iia : a ja g : a ning jälgitavast kaost vahelduse zia : g puhul peaks igal ajal piisama diftongfoneemide /OI ja /Õ/ ümberfonologiseerimiseks (täpsemalt: lagunemiseks) eri foneemide ühendeiks.

u

3.1.2. Monoftongide ja madalduvate diftongide tõlgendamine Monoftongide ja madalduvate diftongide fonologiseerimisel tuleb arvestada, et ühesilbilise sõna lõpul võivad olla vastandatud lühike, katketa pikk ning katkega pikk monoftong, vrd li 'mine!' : sl 'süü' : rP 'rehi'. Analoogilist kolmeastmelist vastandust võib osasidiolektides kohata ka diftongide puhul, kusjuures lühialguline diftong võib sõna lõpul esineda vaid ühes sõnas (tavalisem on seal siiski lühike monoftong), vrd sle (- se) 'see' : sie 'selle; söö': mi'e 'mehe'. Esimesel pilgul võib arvata, et ühesilbilise sõna lõpul täheldatavad vastandused kajastavad kolme vokaalfoneemisarja - lühikeste, pikkade ja larüngaliseeritud vokaalfoneemide olemasolu, vrd /lii : /sl/ : /rf/ ning /sic/ : /sle/ : /mfe/. Selle tõlgenduse vastu on asjaolu, et "larüngaliseeritud" vokaalfoneemiga silbile järgnevas silbis ja üldse katkega silbile järgnevas silbis võivad esineda vaid vokaalid ä ja i, kusjuures i kuulub siis alati 153

mingisse sufiksisse. Et ä ja i esinemine ning e, a, u vältimine selles positsioonis pole seletatavad ei assimilatsiooni ega dissimilatsiooniga, vaid osutavad pigem tsentralisatsioonile, siis katke pikas vokaalaineses ja ka lühikese vokaalainese puhul on ülimalt tõenäoselt aktsentuatsiooninähtus. Kuigi on selge, et liivis ei ole kolme vokaalfoneemisarja, on vokaalfoneemide seostamiseks aktsendisüsteemiga nähtavasti kaks võimalust, mille reaalne kehtiws võib selguda alles konsonantismi ja kõrgenevate diftongide tõlgendamise vaatlemise järel. A. Katketa rõhulistes silpides esineb kerge aktsent /'/, mis on vastandatud katkeaktsendile rt, kusjuures katkeaktsent ühendab eneses dünaamilise rõhu ja katke ning markeerib pikki silpe, nt /l' i/ : /l 'Tl : /rvil. B. Lühikese vokaalainesega rõhulistes silpides esineb kerge aktsent/'/, pika vokaalainesega rõhulistes silpides aga kas raske aktsent /'/ või katkeaktsent r l, mida iseloomustab vastavalt katke puudumine või olemasolu. (Seejuures tuleb siiski võimalikuks pidada, et kerge aktsent pole seotud mitte niivõrd lühikese vokaalainese kui lühikese ehk kerge silbiga.)

3.2. Konsonandid Vaatleme kõigepealt üksik- ja geminaatkonsonantide, seejärel konsonantühendite tõlgendamise võimalusi.

3.2.1. Üksik- ja geminaatkonsonandid Vaatlusest jäävad esialgu kõrvale geminaadid vv, w, jj ja Jj, sest nende seos u- ja ilõpuliste diftongidega vajab ligemat selgitamist. Tabelitest l ja 2 ilmnevad järgmised olulised seaduspärasused: l) geminaadid esinevad ainult lühikese vokaalainese järel ja seejuures ühtlasi lühikese monoftongi ees; viimane asjaolu pole ehk päris absoluutne, sest Kettuse sõnaraamat (Kettunen 1938a: 257) esitab ka 'nurr-nurr', mida uuesti registreerida pole õnnestunudl31; 2) lühikese vokaalainese järel kahesilbilises sõnas esineb üksikkonsonant alati ja ainult poolpika vokaali ees ning mitte kunagi koos katkega; 3) sõna lõpul ei esine üheski positsioonis lühikese ja pika konsonandi vastandust. Viimasest asjaolust järeldub, et geminaatidel on kaks mõeldavat tõlgendust. C. Geminaadid esindavad fonoloogilisi geminaate (s.o kahe ühesuguse foneemi ühendid). Dt esindab ühendit /dt/ morfeemipiiril. Geminaadile vastav üksikkonsonant sõna lõpul esindab üksikfoneemi, seejuures leiab aset regulaarne geminaadi lihtsustumine CC-+CI _#. D. Geminaadid ja neile sõna lõpul vastavad üksikkonsonandid (need on transkriptsioonist olenematult tegelikult pikad, vrd jaotust l) esindavad pikki konsonantfoneeme, mis üldiselt on vastandatud lühikestele konsonantfoneemidele. Dt esindab foneemiühendit. Lahenduste C ja D õigsust saab selgitada alles pärast konsonantühendite tõlgendamise võimaluste selgitamist. Tõlgenduste õigsusest olenematult esindab katke katkeaktsenti r l. Pandagu veel tähele, et helilised obstruendid helitustuvad sõna lõpul ja helitu obstruendi ees (vrd pi>otäo ja vle>Dtäo tabeleis l ja 2). See tähendab, et obstruendid pole vastandatud mitte helilisuse/helituse alusel, vaid intensiivsuse alusel kui nõrgad ning tugevad. Seejuures võivad nii nõrgad kui tugevad obstruendid olla pikad.

nurrtl-nurra

3

CJ Hilisematel küsitlustel on nufrä osutunud siiski tuntud onomatopoeetiliseks sõnaks.

154

3.2.2. Konsonantühendid Et obstruentidest ühelt poolt klusiilid ning sibilandid ja teiselt poolt tugevad ja nõrgad käituvad erinevalt, eristame 22 kahe konsonandi sarja 9°-30° (vt näiteid tabeleis 3-5, kus sümboliga 0 näite ees osutatakse mitteüldkasutatavatele läti laenudele). Sarjadjärjestatakse järgneva skeemi järgi. Lõpposis sonorant poolvokaal nõrk tugev Algusosis klusiil sibilant klusiil sibilant 11° l OO 9° tugev klusiil 13° 12° sibilant 18° 17° 16° 15° 14° nõrkklusiil 21° 20° 19° sibilant 27° 26° 25° 24° 23° 22° sonorant 30° 29° 28° poolvokaal Tabeleist 3-5 ilmnevad mitmed olulised asjaolud. Sarja 27° esindavad vaid (vähesed) hilislaenud, ilmselt on poolvokaali esinemine konsonantühendi lõpposisena uus, perifeerne nähtus. Seejuures võib poolvokaalseks lõpposiseks olla ainult v, mitte agaj. Tähelepanuväärne on seegi, et peaaegu pole ühendeid, mis püsivalt algavad poolvokaaliga: erandi ses suhtes moodustavad ühendid, mis algavad pikale monoftongile järgneva v-ga, kusjuures vle järgnev konsonant alustab sufiksit. Sellisteks sufiksiteks on -käks (instrumentaali sufiks) sarjas 28°, -sa - -sl41 (inessiivi sufiks) sarjas 29° ning tuletussufiksid -li ja -limi. Asjaolu, et katke puhul võib ilmneda tabeleis mittekajastuv nn vaba variatsioon, nt kPukäks - ki>vkäks 'kiviga, kiviks', osutab võimalusele, et u- ja i-lõpulised diftongid ja triftongid võivad esindada foneemidega /v/ ja /j/ lõppevaid järjendeid ja ühtlasi osaleda nende foneemidega algavate konsonantühendite moodustamises.

Tabel3 90

100

piika'

2

piilcä sgjkäz4 Ptkäks'

oksä1

o!Csa6

syks ty>lcs 11

krüksi' 11°

1caira 12

oks8 10

lcail'fP ljjtli 14

12°

mustä 16

musta 15 18

siist pu>sf0

siistä pu>stä 19 13°

siislä22 pl'Slä23

lmst 11 18

pullil-'

l4l Tabeleis kajastuvat silbilise- ja konsonantse käändelõpuga ehk kahe- ja ühesilbiliste inessiivi- ja

elatiivivonnide vaheldumist võib vaadelda kui täis- ja lühivonnide (a11egrovonnide) vaheldumist. Ühesilbilise tüve puhul on idaliivis eelistatud täisvonni, lääneliivis on üldine lühivonn. Kahesilbiliste tüvede puhul on idaliivis sagedasemate lühivonnide kõrval kasutatud ka täisvonne.

155

Näidete tõlked: 1pikk, 1pikka, 3kitku!, 4saabas, 5seltsiga; 6oks, 7oksa (psg), 8karu, 9norsata, ' 0saaks, 11 tahaks; 11katel, 13 katelt, 14kirikuline; 15must, 16musta (psg),· 17kustkohast, 18suust, 19puhastada, 20 puhasta!, 11 puskida, 11suurustada, 13säilida.

Tabel4 ä>st'l

ä>s(ä 1

14°

piiDkäks3 pu>ata4 u>ruä'

15°

vlru6

vlruä6 Pruä7 16°

Pru7

mudzus8 lldzint'ä'' ta>dz; 11

mu>diä9

mu>Dz 10

/a>gdä 13

17° 14

piigdäD pu>gdäD 15 18°

käbraz 16 ebrikf 18 va>grä 19

kä>brä 17

19°

vä>ztä20

20°

/ci>zdäD11 krlzdäcl-2

21°

vlZmä24 t{j>fmä25 Näidete tõlked: 1aidata, 1aita!, 3puudega, 4puhuda; 5udus, 6viies (insg), 7ühes; 8sasib, 9sasida, 10sasi!, 11 võrrelda, 11tähtis; 13 lage (adj), 14poodud, 15puhutud; 16kännas, 17känna, 18ämblik; 19väherda; 10 väsitada; 11 küsitud; 12põll; 13asemed, 14viisime, ~5 tahtsime.

Konsonantühendite tõlgendainisel on problemaatiline vaid tugevas astmes lühikesele vokaalainesele järgneva konsonantühendi algusosise tõlgendamine. Aprioorselt tulevad arvesse kolm tõlgendust. E. Lühikesele vokaalainesele järgneva konsonantühendi algusosis tugeva astme puhul esindab kahe ühesuguse konsonantfoneemi ühendit. F. Lühikesele vokaalainesele järgneva konsonantühendi algusosis tugeva astme puhul esindab üksikfoneemi. G. Lühikesele vokaalainesele järgneva konsonantühendi algusosis tugeva astme puhul esindab pikka konsonantfoneemi, kusjuures viimane vastandub enamasti lühikesele.

156

Tabel S kariä'

22°

a>rtä2

kiirtas5 ta>nii/ 23°

kariä9

mu>rsä 10

andä 14

pa>ndäD 15

siirSiP ki/ISiP 24°

kandiJD 18 va>rgiJD2o

t~lza 0

26°

a>rr

sürs 12 ky>fs' 3

kari"

mu>rs' 0

kanD 16

tu>[D 17

k{jnDl9 t{/nD21 t~izä22

25°

kare mgti'6 ta>ni8

,„„„4

;>/zä23

varz-

;>/z23

25

ta>rzä26

llma31 ja>/mi1i32

ota>rz21 iimä28

zaivä33

27° 28°

iivkäks31 i!?vkäks38

29°

ijvsä39

i>lmäf9

irm 30

zaiv35

s{/vsä40 30°

{jvlimi41 s{j>vlimi42

8 7 Näidete tõlked: 1karta, 21ammutada, 3(ära) karda!, 4Jammuta!; 5kardab, 6värvi!. tähendada. (ei) 16 15 14 13 12 9 11 10 tähenda; kraasida. mures, (ei) kraasi, suures; 30-kalalises pundis; anda, pandud; känd, 26 27 17 tulcd (npl), 18kännud; 19kaanc (gsg); 20orjad; 21 tahtnud; 22nüri; 23üles; 24vars, 25 nüri, 1obada, (ci) 34 31 3 32 28 29 30 loba; maailma (ps~), kõrgemalc, kõrgema), „ hinn, maailm, toomahk; ~salvi (psg), tina (psg), 35 salv, 36tina; 3 • 38haavaga; 39• 40haavas; 41 • 4-haavatud.

Tõlgendus F on ilmselt tihedalt seotud geminaatide tõlgendusega D: tõlgendus F oleks mõttetu, kui pikad konsonantfoneemid, s.o pooled konsonantfoneemid, ei esine konsonantühendeis, tõlgendus D aga kas kutsub tekkides esile tõlgenduse G või kuulub ümbertõlgendamisele, sest pikkade konsonantide distributsioon on piiratud (nad ei esine konsonantfoneemide naabruses) ning nad pole lühikestele konsonantfoneemidele üheski positsioonis otseselt vastandatud. Tõlgendused E ja F seostuvad tõlgendusega C.

157

3.2.3. Pika vokaalainese ja konsonantide tõlgendamise õigsus Pika vokaalainese, geminaatide ja konsonantühendite eri tõlgenduste õigsus on selgitatav, vaadeldes mõeldavaid kombinatsioone tõlgendustest (l) A või B, (2) C või D, (3) E, F või G. Lihtsuse mõttes vaatleme kõiki neid tõlgenduste A ja B raames: mõlemad tõlgendused lubavad lühikeste ja pikkade vokaalfoneemide olemasolu, kuid erinevad võimalike aktsentide arvu poolest. Ülal nenditi, et tõlgendusega C seostuvad tõlgendused E ja F ning tõlgendusega D tõlgendus G. See vähendab vaadeldavate kombinatsioonide arvu kuuele. AI (kombinatsioon ACE). Tugevaastmelistele vormidele on iseloomulik fonoloogiline geminaat lühikese vokaalainese ja foneemi vahel; ühesilbilise sõna lõpul vastab geminaadile üksikkonsonant. A2 (ACF). Osale tugevaastmelistele vormidele on iseloomulik fonoloogiline geminaat vokaalide vahelises asendis. Nõrgaastmelistele vormidele on iseloomulik pikk vokaalfoneem kergeaktsendilise sõna esimeses või teises silbis. A3 (ADG). Tugevaastmelistele vormidele on iseloomulik lühikesele vokaalainesele järgnev pikk konsonantfoneem. B l (BCE). Tugevaastmelistele vormidele on iseloomulik raske või katkeaktsent lühikese vokaalainese juures, kusjuures lühikesele vokaalainesele järgneb geminaat foneemi ees või üksikkonsonant sõna lõpul. B2 (BCF). Tugevaastmelistele vormidele on iseloomulik raske või katkeaktsent lühikese vokaalainese juures, kusjuures lühikese vokaalainese järel on kas konsonantühend või siis vokaalfoneemile eelnev fonoloogiline geminaat või sõnalõpuline üksikkonsonant. B3 (BDG). Tugevaastmelistele vormidele on iseloomulik raske või katkeaktsent lühikese vokaalainese juures, millele järgneb pikk konsonantfoneem. Ülevaatlikkuse huvides olgu esitatud üldised vaheldusmallid järgmiste sümbolite abil: V - vokaal, T - tugev obstruent, B - nõrk obstruent, R - sonorant, C - ligemalt määratlemata konsonant. Horisontaalkriips sümboli peal tähistab pikkust. Ümarsulgudes esitatav sümbol pole malli seisukohalt obligatoorne. Loogelised sulud { } ühendavad mallis samas positsioonis esineda võivaid sümboleid. Siis piisab lahenduste Al-3 ja Bl-3 raames nelja astme- ja aktsendivaheldustüübi eristamisest; geminaatidega lahendustes moodustavad geminaatide vaheldused erinevate konsonantide ühendite vaheldustest erinevad alatüübid.

AI.

·v

{:}v

'VTV 'VRV

·v

A2.

·v

{!}v

'VTV 'VRV

·v

AJ.

'VBCV

"'VBBC(V)

'VTTV - 'VT 'VRRV - 'VR

'VTCV 'VRCV

'VTTC(V) 'VRRC(V)

·v~!}v -·v{!}

'VBCV

"'VBC(V)

'VTTV - 'VT 'VRRV - 'VR

'VTCV 'VRCV

'VTC(V) 'VRC(V)

"V

"V

·v r:2>}v ·vrtC)}cv> 'VT(C)V 'VR(C)V

·v

158

·v {::}v -·v{:}

'VT(C)(V) 'VR(C)(V)

"V

Bl.

·v{!} v ·v ~!}v -·v{!} 'VTV 'VRV

·v

B2.

·v~}v 'VTV 'VRV

·v

B3.

'VTTV - 'VT 'VRRV - 'VR "V

·v {::}v -·v{:} 'VTTV - 'VT 'VRRV - 'VR "V

·v f ic>}v ·v {BiC)} 'VT(C)V 'VR(C)V

·v

'VBCV

"VBBC(V )

'VTCV 'VRCV

'VTTC(V) 'VRRC(V )

'VBCV

"VBC(V)

'VTCV 'VRCV

'VTC(V) 'VRC(V)

(V)

'VT(C)(V ) 'VT(C)(V ) "V

3.2.3.1. Et lahendused Al-3 ja Bl-3 omistavad reaalselt erinevatele foneetilistele mallidele erineva fonologiseeringu, on need kõik formaalselt korrektsed. Lahenduste reaalsus oleneb nende konkreetsetest omadustest, eriti eelistest ja puudustest alternatiivsete lahendustega võrreldes. Lahendusel Al on kaks nõrka kohta. Esiteks, geminaatide fikseerimine konsonantühendeis ühesilbilistes sõnades, nt iäbbt'/ (sari 14j, /k'ittk/ (9j on tingitud mitmesilbiliste sõnade analoogiast, mitte aga lihtsamate konsonantühendite olemasolust ühesilbilistes sõnades. See puudus oleks kõrvaldatav jaotuses 3.1.1 tõlgenduse C puhul esitatud geminaatide lihtsustamise tingimuste keerukamaks muutmise teel. Kuid, teiseks, geminaatide postuleerimine konsonantühendeis üldse on vajalik vaid kahe- ja enamasilbiliste nõrga- ja tugevaastmeliste mallide 'VTCV ja 'VTTCV eristamiseks. Et lahendus B l erineb lahendusest Al vaid selles, et kõigil pikkadel silpidel (s.o silpidel, mille lõpul pole ei lühike vokaalaines ega lühike või poollühike konsonant) on raske või katkeaktsent, siis lahenduses B l fonoloogiliste geminaatide postuleerimine dubleerib rasket ja katkeaktsenti lühikese vokaalainesega sõnades. Niisiis on lahendustel Al ja Bl kummalgi tõsiseid puudusi. Kui aga arvestada onomatopöad nurra-nurra (vt 3.2.1), siis osutub, et see on võimalik lahenduse Bl, kuid mitte Al korral. Et nurra-nurra kaasamine oleks võimalik, tuleb lühikese vokaalainesega nõrgaastmeliste vormide teises silbis postuleerida pikka vokaalfoneemi. Kuid siis võib ennem reaalsusele pretendeerida lahendus A2, kus konsonantühendid ei alga kunagi geminaadiga. Kuigi lahendus A2 on ilmselt parem lahendusest AI, tuleb pidada kahtlaseks, et nõrk aste obstruendialguliste konsonantühenditega vormides ja lühike geminaat sõnas nufrafturra on tingitud just teise silbi pikast vokaalfoneemist. Sest lääne- ja keskliivis, kus astmevaheldus ja mallide arv sarjades 1°-30° on ligilähedaselt samasugune, on teise silbi vokaal normaalselt lühike, mitte aga nõrgas astmes poolpikk. See tähendab, et lahendus A2 ei ole üldliiviline ning loeb tõenäoselt tingitud nähtuse tingivaks. Lahendus B2 erineb lahendusest B l selles, et siin ei dubleeri rasket ja katkeaktsenti konsonantühendi algul geminaat, lahendusest A2 aga selle poolest, et obstruendialgulise konsonantühendiga vormides nõrk aste ning lühike geminaat sõnas nurra-nufra on tingitud kergest aktsendist, mitte aga teise silbi vokaali omadustest. Lisaks saab lahenduse B2 159

puhul võimalikuks raske ja katkeaktsendi järgmise ühisomaduse sõnastamine: kui aktsendisilbis pole pikka vokaalfoneemi, siis raske ja katkeaktsent pikendavad foneetiliselt esimest sama silbi vokaalidele järgnevat konsonantfoneemi. Lahendusel B2 pole nähtavasti puudusi. Lahenduse A3 puhul tingib tugeva astme aktsendisilbi vokaali(de)le järgnev pikk konsonantfoneem. Kuigi lahendusel pole sisemisi puudusi, pole nurra-nufra selle puhul võimalik; et see oleks võimalik, tuleks teises silbis postuleerida pikka vokaalfoneemi. Niisiis ei või lahendus A3 olla parandatudki kujul üldliiviline. Lahendus B3 erineb lahendusest B2 ennekõike selle poolest, et raske- ja katkeaktsent ei pikenda siin aktsendisilbi konsonantfoneemi lühikes(t)e vokaali(de) järel, vaid raske või katkeaktsendiga silbis esineb alati pikk vokaal- või konsonantfoneem. Selle lahenduse puhul on nurra-nurra täiesti võimalik. Neis idiolektides, kus see esineb, ei määra pika konsonantfoneemi esinemine lühikese vokaalainese järel veel mingil määral aktsendi valikut. Lahendus B3 on ilmsete puudusteta ja seega eelistatavarn kui A3. Niisiis võivad vaid lahendused B2 ja B3 pretendeerida reaalsusele ja veel üldliivilisusele. Lahenduse B2 puhul leiab osas paradigmades tugevaastmeliste vormide raames aset üksik- ja geminaatkonsonantide vaheldumine, vrd /v"ag/ 'vagu' : psg /v"aggõ/ : ppl /v"ag9i/, (/s'uka/ 'sukk' :) psg /s'ukkõ/ : ppl /s'ukt'i/. Lahenduse B3 puhul on konsonantfoneemide arv küll poole väiksem kui B2 puhul, kuid pika ja lühikese konsonantfoneemi vastandusele kaasneb reeglina aktsendivastandus (ainsaks erandiks võib olla nurra-nurra puhul ilmnev vastandustüüp /k'ura/ 'vasak': /n'u'fä/). Kuigi lahenduse B3 puhul on konsonantfoneemide arv väiksem, võib pidada tõlgenduse B3 asendumist tõlgendusega B2 tõenäosemaks kui tõlgenduse B2 asendumist tõlgendusega B3, sest lahenduses B2 on aktsendid seotud suurel määral esimese silbi ehitusega, lahenduse B3 puhul aga kindlate foneemitüüpidega. See tõenäosus ei tähenda aga seda, et kui B3 kuskil kujutas või kujutab enesest reaalsust, siis selle asendumine lahendusega B2 peab kindlasti toimuma. Teiselt poolt aga lahenduse B2 suurem tõenäosus sunnib lahenduse B3 ajaloolist võimalikkust kontrollima. Selleks tuleb rekonstrueerida liivi astmevahelduse kujunemiskäik. 3.2.3.2. Liivi astmevahelduse kujunemiskäigu rekonstrueerimine ei hõlma üksnes nüüdiskeele astmevahelduste rekonstrueerimist, vaid ka selliste muutuste rekonstrueerimise, mis lõid ühtedes tüvedes astmevahelduseks eeldused, kuid hõlmasid teised tüved kogu paradigma ulatuses, nii et neis mingit vaheldust pole võimalik täheldada. Et liivi astmevaheldus leiab aset vaid ajalooliselt lühikese vokaalainese puhul (kõik läänemeresoome keeled tõendavad, et pikk vokaalaines sonorandi või praeguse või kunagise u ja i ees nõrgas astmes on sekundaarne}, siis esimeste astmevaheldusele viitavate muutuste toimumisajal pidi eristatama lühikesi ja pikki vokaalfoneeme, kuid mitte lühikesi ja pikki konsonantfoneeme. Muutuseks, mis pani alguse vaheldustele, pidi olema lühikese vokaalainesega kinnise silbi kergenemine pika või sõnalõpulise teise silbi ees, mis oli esialgu vaid kombinatoome, hiljem aga juba obligatoorne nn morfeemistruktuuritingimus. Eelnevalt pidi aga toimunud olema aktsendivastanduse kui sellise teke, mille tulemusel pikad rõhusilbid, välja arvatud ehk lühikesele vokaalainesele järgneva nõrga obstruendiga pikad silbid, said raske aktsendi. Erinevalt eesti murretest oli liivis aktsendivahelduse tekkeajaks toimunud rida olulisi muutusi, sealhulgas *i ja •u lõpukadu, samuti •e ja •o lõpukadu (võimalik, et enne lõpukadu toimusid muutused •e > *i ja •o > •u sõna lõpul; võib-olla hõlmas muutus •o > •u kõik •o juhud järgsilpides), *i sisekadu rõhutus silbis tugeva klusiili ja sonorandi vahel. Astmevaheldus ei kujunenud korraga, vaid järguti. Sellepärast erinevad kerge ja raske aktsendi seosed kerge ja katkeaktsendi seostest eri muutmis- ja tuletusparadigmades. Liivi astmevahelduse kujunemiskäik on kirjeldatav 160

järgmiste järjestikuste muutustega. Seejuures märgib allindeks sümboli järel vastava klassi foneemide minimaalset, ülaindeks maksimaalset või ainuvõimalikku koosesinemiste arvu selles asendis, kui arv on oluline; sümbolid V ja V tähistavad vastavalt tingimata lühikest ja tingimata pikka vokaalainest.

f !#}

e~v • 2 -+ • t- \>'c'v'

MI.

'

M2.

v -+V l

M3.

ä -+ 5

M4.

v -+ V /_Rue~ l e=# Ra

RaRa l Ra= Ra

l

MS. ea -+ 0 l ·v~_ea ea = ea

M6.

{!}-+ {:!} ~~-{~'c:v'} -+ "/_~{:}{~}

M7. • MS.

' -+ ' /_V

Esitatud muutustest kujutab M l enesest raske ja kerge aktsendi vahelduse teket, kusjuures liivis muutus kergeaktsendiliseks ka lahtise lõppsilbiga kahesilbiline sõna (nt •/s'ukka/ > •/s'ukka/ 'sukk', */k'alma/ > */k'alma/ 'kalm'; raske aktsent säilis lühikese vokaalainesega pikas silbis vaid ühesilbilises sõnas või kolmesilbilises lahtise teise silbiga sõnas. M2 ja M4 kujutavad enesest lühikese vokaalfoneemi pikenemist kinnises kerge aktsendiga silbis sonorandi ees. See pikenemine on toimunud kahes järgus, algul geminaadi ees, nt •/v'illa/ > •/v'Illa/ 'vill', */k'arra/ > */k'ärra/ 'karv', vrd M2 (selleks muutuseks oli toimunud •v ja *j assimileerumine eelneva sonorandiga, s.o •/v> •11, •lj> •['[', •rv > •rr, *rj > *fr), hiljem aga ülejäänud sonorandialguliste konsonantühendite ees, nt */k'alma/ > */k'älma/, vrd M4. Et pikenemine toimus kahes järgus, osutab see, et geminaadi ees tekkinud *ä lahialiseerus idaliivis koos algupärase, algläänemeresoome *äga, vrd M3, kuna ülejäänud ühendite ees tekkinud *ä ei labialiseerunud. (M. Vihmani ( 1971: S6-S7) järgi leidis aset üksainus lühikese vokaali pikenemine, kuid kaks *ä labialiseerumist, neist esimene kaotas algupärase *ä enne lühikese vokaali pikenemist, teine tabas degeminatsiooni tagajärjel üksiksonorandi ette jäänud *ä-d.) MS seisneb degeminatsioonis aktsendisilbi piiril nõrgas astmes, nt •/s'ukka/ > •/s'ukä/, •/v'Illa/ > •/v'Ila/. (Võimalik, et ligikaudu. samal ajal toimus degeminatsioon pika vokaalainese järel raske ja katkeaktsendi puhul ning järgsilbi vokaali järel.) M6 on geminatsioon, mis on muutuste MI ja MS poolt esile kutsutud geminaatide astmevahelduse pöördnähtus: M6 tulemusena hakkasid algupärased üksikkonsonandid vahelduma geminaatidega, kusjuures algupärased ja hilisgeminaadid esinevad samades paradigmavormides, kuid erineva aktsendiga. M7 muutis küll aktsendi hilisgeminaadiga Ga hilisgeminaadiga paradigmaatiliselt seotud konsonantühendiga) sõnades, kuid jättis alles aktsendierinevuse. MS tagajärjel sulandus sekundaarse pika vokaalainesega silpide aktsent algupärase pika vokaalainesega silpide 161

aktsendisse, nt */k'älma/ > */k'älma/, */v'Ila/ > */v'Ila/. M7 ja MS pole laiitiliselt järjestatud, st pole kindel, kumb neist leidis aset varem. Siin esitatud astmevahelduse kujunemiskäigu rekonstruktsioon on sisuliselt lahenduse B2 rekonstruktsioon. Seejuures on viimaseks muutuseks, mis pidi toimuma selle lahenduse raames, M6: selle muutuse järel on a-, i- ja u-tüvedes üldine üksik- ja geminaatkonsonantide vaheldus, mis on ühtlasi lahtise ja kinnise silbi vaheldus. Kuigi M7 ja MS on formuleeritavad ka lahenduse B3 raames, on üksik- ja geminaatkonsonandi vaheldus kui lahtise ja kinnise silbi vaheldus keeletarvitajatele oma sageduse tõttu ilmselt niivõrd "intuitiivne", et lahendus B3 ei ole kuidagi võinud kujuneda tegelikkuseks. Muuseas osutab M6, et siin Posti eeskujul rakendatav helitute obstruentide translaibeerimisviis (vt l.l), nt suka 'sukk' sukka asemel, on fonoloogiliselt ja ajalooliselt parimini põhjendatud. Tuleb märkida, et lahendusele B2 on lähedane Posti (1973a) fonologiseering. Postil on aktsentide asemel intonatsioonid. Seejuures vastab intonatsioon l ehk tõusev intonatsioon siinsele raskele aktsendile, intonatsioon 2 ehk katkeintonatsioon siinsele katkeaktsendile. Kergele aktsendile vastavat "intonatsiooni" pole - vastavatel juhtudel jääb sõna intonatsioonita, st intonatsioonid on Posti lahenduses markeerivad üksused. Lisaks eristab Posti langevat intonatsiooni ehk intonatsiooni 3, nt liitsõnades pernai 'perenaine'. Minu väga esialgsed andmed ei luba sõnaintonatsiooni ega silbitooni sugugi nii lihtsalt tõusvaks ja langevaks lugeda: see oleneb siiski suurel määral lauseintonatsioonist ja -rõhust. Sama kinnitab asjaolu, et M. Vihman (1971: 345-352, 2Sl-2S6) ei saawtanud tooni uurimisel selgeid tulemusi mujal kui vaid katke osas. Posti langev intonatsioon kajastab aga katkeaktsendi erikuju liitsõna ühesilbilises osasõnas.

4. i- ja u-lõpulised diftongidja triftongid Idaliivis onjärgmised i- ja u-lõpulised diftongid ja triftongid (järjestus algusosistejärgi): i: e: ä:

g:

~i

g:

gi ai ui oi iJi uoi

a: u:

o: õ: uo: ie:

õi gi

.iu

. ei . ei

. .

.

üoi

i>u

äu ~

ä>u g>u

e>i g>i

w.

gi ai ui oi

iu

ai

üoi

a>i u>i

üo>i

iPi õ>i iPi u>oi

au

aü

a>u

ou

OÜ

o>u

leu

le>u

Kilolkas ja Vaidel esinevad õi, (Ji ja iPi asemel reeglina õi, oi ja õ>i. Mustänummel ja isikuti lätipärasusena mujalgi esinevad gi ja gl asemel oi ja oi. Sellega oi-diftongide esinemine idaliivis piirdubki. Diftongid au, aü, a>u või äu, äü, ä>u esinevad ou, oü, o>u asemel Vaidel. Triftongid on kujunenud e- ja a-alguliste diftongide alguskomponentide diftongistumise teel, osalt ja *h kao ja metateesi tulemusel. Diftongilõpulise i ja u staatuse (lihtsuse mõttes võib triftongid enamasti vaatlusest kõrvale jätta) määrab nende käitumine astmevahelduslikes paradigmades.

162

4.1. Vahelduv lühike diftong katkega silbis Paljudel juhtudel käituvad i ja u katkega silbis nagu geminaatide juurde kuuluvad, seejuures võib i järel olla lühike (s.o poollühikese algusosisega) geminaat Jj ning u järel lühike geminaat w. Lühikesed geminaadidfj ja w esinevad ainult selles asendis ning peale nende on teada vaid lühilee geminaat rr ühesainsas sõnas. Veendumaks samasuses geminaatidega vrd järgmisi paradigmakatkendeid, kus noomeneist esitatakse ngsg, ngpl ja psg ning verbidest inf, 3sg ja ppt:

/aja lo va g>uv-g>u Jri>uv-Jri>u a"jjä s~>uwä

g>uwä

lajao lovao eVUD kivio ajas sgvas gvus

/a>i}jä - la"jjä /o>uwä g>uwä ki'uwä-ki>vvä a>itäD sg>uiäo

'lahja, kõhn' 'voodi' 'õhv' 'kivi' 'ajada' 'sügada' 'voolata'

padao ka/ao veluo piniD sadas kadus valas kulus

pa>ddä ka,llä vg>/[ä pi'nnä

'pada' 'kala' 'puuk (müt)' 'koer' 'sadada' 'kaduda' 'valada' 'kuluda'

ning

pada kala vg>/

pi'n sa>ddä ka,ddä va>llä lcu>llä

w

•

va>/täo

Ilmselt on jj, ;Jj, vv, uw kõik viidavad muutuse M6 (vt 3.2.3.2) tulemusena kujunenud geminaatidele. ;Jj ja uw osutavad, et on olemas tugev tendents geminaatide jj ja vv algusosa vokaalistumiseks. Et aga geminaadid on jäänud geminaatideks ja võivad vokaalset algusosa mitte evida, võib seda vokaalistumist pidada mittefonoloogiliseks. Sellistel juhtudel, nagu a>iiäo ja s~>uiäo pole i ja u staatus selgitatav arvestamata muid i- ja u-lõpuliste diftongide ja konsonantide järjendeid. Kuid väärib tähelepanu liivlaste kalduws kirjutada a>iiäo j abil, aga sõna va>ii 'vahe' : npl va>iiäo i abil. On muidugi võimalik, et j kirjutamine on tingitud paradigmasisesest analoogiast, millel pole foneetilist katet. Kuid teiselt poolt võib selline paradigmaatiline seos viia ka selliste sõnade nagu a>itäo ja va>itäo erinevale hääldamisele; liiatigi esineb harva v-liste sõnade osas vonne, nagu sg>viäo, kuna aga nt rg>ui 'aia või tara rõhtlatt' : npl rg>uiäo pole vist kunagi hääldatud v-ga (kuid veel E. N. Setälä transkriptsioonis on sellistet'puhkudel v). Ilmselt vajab i jaj eristamise küsimus sellistel puhkudel instrumentaalset kontrollimist. Sellistel vaheldustel nagu nt

alga lalga malgciz küo>ia jo>ua

algao lalgao nza>igäo küolglo joügiiD

a>igä /a>igä malgast laio>igä jo>ugä

'äär, kallas' 'lai' 'maias' 'laev' 'jõgi'

163

pole analoogi tüvedes, kus g ees on konsonant. Üldse on katke ja selle puudumise vaheldumine lühikesele vokaalainesele järgneva ilmse konsonantühendiga sõnades üliharuldane, piirdudes kahe tüvega, vrd s~bra

s~brlw

s~>brä

kiibrtlz

kii>briJD

kiibrtist

'sõber; 'kännas'

Neist esimene on ilmne estonism (vrd Kettunen 1938a: 359), mis on asendanud idaliivi lekseemi s~>bbärz; teine on liivi uuendus, mil pole otsest läänemeresoome aluspõhja, vrd aga eesti sõna kiifmtlz, mis võib olnud teatavaks eeskujuks. l - i jätkab a-tüvedes mingil moel konsonanti ~ varasemast ühendist *gj. l - i ja ü - u esinemine i- ja u-tüvedes on mingil moel seotud tüvevokaali kvaliteediga. Viimast seost aitavad selgitadajo>ua-paradigma vasted Ira murdes, vrd v

jo>ia

•

joigiD

jo>igä

jOgUD

jo>ggä.

ja lääneliivis, vrd nsgjo>ia gsgjo>a

Lääneliivi näitab, et i või u ilmumine esimesse silpi algas nominatiivist, sest jo>ia < < ~ogi, vrd veel ve>iz < •vezi 'vesi', kus diftong ei vaheldu nõrgas astmes diftongiga. Idaliivi u- (itäD ja va>itäD diftongid häälduvad erinevalt või s~"vtäD ja r~>utäD häälduvad üles v-ga, teine u-ga, on võimalikud kas tõlgendus H, kusjuures sufiksite ees on morfoloogiline piir/-/, või tõlgendus J.

164

4.2. Vahelduv lühike diftong katketa silbis Lühike diftong katketa silbis vaheldub kas pika dift