Notkers des Deutschen Werke: Ersten Bandes zweites Heft. Boethius De Consolatione Philosophiae III [1 ed.] 9783110484274, 9783110484267

Table of contents :
(126) Incipit Liber Tertius. [A 109]

Citation preview

NOTKERS DES DEUTSCHEN WERKE NACH D E N

HANDSCHRIFTEN

NEU HERAUSGEGEBEN VON

E. H. SEHRT UND TAYLOR STARCK *

E R S T E N BANDES Z W E I T E S H E F T BOETHIUS DE C O N S O L A T I O N E P H I L O S O P H I A E III

MAX N I E M E Y E R VERLAG / H A L L E / S A A L E 1 9

5

3

Alle Rechte, auch das der Übersetzung in fremde Sprachen, vorbehalten Copyright by Max Niemeyer Verlag, Halle (Saale), 1933 Printed in Germany

Altdeutsche Textbibliothek, begründet von H. P a u l f. herausgegeben von G. B a e s e c k e nr. 33 Brack von C. Schulze & Co., G. m. b. H., Oräfenhalnichea

(126) INCIPIT LIBER TERTIUS. [A 109] 1.

5

10

15

zo

Iam finiuerat illa cantum. Sì lie daz sang ûz. Cum me auidum audiendi . stupentemque . arrectis adhuc auribus . carminis mulcedo defixerat. Nóh tô téta mih târa-lôsên . diu sûozi des sänges . sólih nîet. ûnde sólih uuiinder uuâs mih is. Itaque paulo post inquam. Târa-nâh über éina uuîla châd ih. 0 summum solamen lassorum animorvm. Sûnderîg trôst tero trûregôn. Quantum me refouisti uel pondéré sententiarvm. uel etiam iocunditate canendi. Uuìo filo du mih ketân habest pâz mâgenten . mit téro uuâgi dînero rèdo . ióh mit téro lûstsâmi dînes sânges. Adeo . ut iam non arbitrer me post hçc imparem non esse ictibus fortunç. Tâz habest tu sô filo . dâz ih mih sâr ànauuértes neuuélle uuânen îeht intuuîchen. dîen slégen dero fortune . ih inthâbe sie uuóla. Itaque remedia quç dicebas paulo esse acriora . non modo non perhorresco . sed auidus audiendi uehementer efflagito. Ünde diu stréngeren lâchen . dînero rèdo . neskiho ih nîeht. unde gérno gehôro ih siu . linde éiscôn siv. Tum illa. Sensi inquit. cum tacitus . attentusque rapiébas uerba nostra. Uuóla châd s i . uuârd 6 nîeht 11 filo 12 mâgenden 1 TERTIUS:; 15 ioTtune übergeschr. und tune auf Rasur, or ligiert, am Rande e eingebratzt, ebenso neben Z. 17 Dâz 17 enthâbe 22 sië inquit 23 rapiébas : audiebas X. Notkers Boethiua-Übersetzung.

III.

10

138 ih tés tô geuuâr . dô dû suîgendo gnôto lósetòst minerò uuórto.. Et eum habitvm tuç mentis . uel exspectaui . uel quod est uerius . if sa perfeci. Ûnde dés péit ih . unz tîn mûot sólih uuurte. âlde dâz uuâ5 rera ist. sólez mâchôta ih iz. Talia quippe sunt quç restant. ut degustata quidem mordeant. interius autern recepta . dulcescant. Tiu nóh fóre sint. tiu SÎNT / sólih . (127) tâz siu zéndenl. só du irò chôrôst. ûnde âber inuerslûndeniu sûoze gedunchent. Sed quod tu te dicis 10 auidum audiendi . quanto ardore flagrares . si agnosceres . quo te aggrediamur ducere. Âber dâz tû chîst kérno gehôrtîst. au . uuîo érnest tir is uuâre . uuîo dû brunnîst. ube du uuissîst. uuara ih tih pegunnen hâbo ze léitenne. Quonam inquam ? Uuâra dóh châd 15 ih? Ad ueram inquitfelicitatem. Zederouuârûnsâlig / héite. châd si. Quam tuus quoque animus somniat. Tânnân óuh tir tróumet. in dînemo mûote. Sed occupato uisu ad imagines . ipsam il[A 110]Zam intueri non potest. Âber an dâz pilde uuârtendo . nemâg iz sìa 20 sélbûn nîeht keséhen. Ûnz tû dénchest an dia uuérlt-sâlda . ûnz ténchest tu an dâz pilde . dero uuârûn sâldo . nâls an sìa sélbûn. Tum ego. Fac obsecro . et quç illa uera sit. sine cunctatione demonstra. In gótes èra châd ih . tûo dâz. unde óuge mir dia uuârvn / 25 âne tuâla. Faciam inquit illa . tui causa libenter. Nû tûon ih tâz châd si. gémo umbe dîna minna. Sed quç causa tibi notior est. eam prius conabor uerbis designare. atque informare. Ih uuile dir âber êr fóre gemâlên . dia uuérlt-sâlda . diu dir chundera 30 ist. Ut ea perspecta . cum flexeris oculos in contra12 gehôrtîst 25 tuuâla

16 sâlig/héite ^

quoque fehlt

24 uuârvn

18 ad imagines : temporalium rerum R "uuérltsâlda" ; haec félicitas imago verae beatitudinis est X. 27 causa : falsa félicitas X.

139 riam partent,. agnoscere possis specimen uerç beatitudinis. Táz tu dàra-nâh . sô du disa dùrh-chîesêst. hína-uuártendo . éna dés-te báz pechénnêst. únde dû geséhêst. uuáz târ-âna geskéidenes ist.

5 2. CUR MORAM FACIAT . RATIONEM REDDITURA EST. Qui uólet severe ingenuum agrum. libérât prius arua radioibus. Tér gûoten âcher sâhen uuile . dér (128) errûmet in êr des unchrûtes. Falce resecat rubos . 10 et filicem . ut eat grauis ceres noua fruge. Fârn unde hîefeltra nimet er dâna . mit tero riute-ségenso . dâz imo dés-te bézera chórn uuâhse an demo niuriute. Labor apivm mage dulcior est. si malus sapor prius ora edat. Taz hónang ist óuh tés-te sûozera. ube 15 der munt pefóre îeht pitteres kechôrôta. Gratius astra nitent. ubi nothus desinit dare imbriferos sonos. tJnde glâtôr skînent tie stérnen danne . sô die régen-uuinda geligent. Ut lucifer pepulerit tenebras . agit. i. producit pulchra dies . i. sol. roseos equos. Ûnde 20 sô der tâgo-stérno dia nâht hina-uertrîbet. sô óuget tiu sunna iro rôten rós . sô chûmet sî rîtendo dâr-ûfe. Tu quoque tuens falsa bona . incipe prius retrahere colla iugo . uera dehinc subierint animum. Sô tuo óuh tû . lukke sâldâ [A 111] ze êrest chîesendo . 25 chóro dih téro inthéften . sô chôment tie uuâren dir in m û o t . anderesuuîo nespûot is tir. 3 hina uuärtendo 4 tar 4na 6 EST:; 8 statt radicibus haben alle lat. Hss. fruticibus 9 in 11 hiefelträ 15 kechörota 21 dar üfe 24 tu nach u Anfang eines o 1 ingenuum : bonum R. 10 Ceres : metonimicos pro frumento R; e a t : crescat R. 13 labor apium : perífrasis mellis R (mel X). 18 agiti. ducit X. 19 dies i. sol R.

10*

140 3. OMNES AD BEATITUDINEM TENDERE . QUAMUIS NON RECTO TRAMITE. Tum defixo 'paulolum uisu. et uelut recepta in augustam sedem . su§ mentis . sic coepit. Sî dô liizzel 6 ze érdo séhentiu. unde sâmoso in iro mûote demo chéiserlichen gestâtôntiu . fîeng si sus âna. Omnis cura mortalium . quam exercet labor multiplicium studiorurn . diuerso quidem calle procedit. Misselichen uuég hâbent keuângen âllero ménniskôn sôrgâ . dîe 10 sôrgâ in récchet. unde réizet. mânigfâltiu ringa. ûnde mânigfâltêr flîz. Sed tarnen nititur peruenire ad unum finem beatitudinis. Sîe râmênt toh alle ze (129) éinero stéte . uuânda sie alle râmênt ze / dero sâlighéite. Id autem bonum est. quo quis adepto . nihil 15 ulterius desiderare queat. Ûnde dâz ist tâz k û o t . ube iz îoman guûnnet. sô ér iz kuûnnet. tâz er nîehtes furder gegérôn nemâg. Quod quidem est summum omnium bonorum . et continens intra se cuncta bona. Tâz ist âlles kûotes taz fôrderôsta . ûnde âl 20 gûot hinder imo behâbende. Cui si quid abforet . summum esse non posset. Prâste ima îeht. sô neuuâre iz fol nîelit. Quoniam relinqueretur extrinsecus . quod posset optari. Uuânda âne dâz . nob tânne uuâre . dés man gérôn mâhti. Tâz ist argumentum a parte. 25 Târ éines téiles pristet. târ neist iz âllez nîeht. 4. DIFFINITIO. Liquet igitur esse beatitudinem . statum bonorum omnium congregatione perfectum. Pediu ist offen. säldä uuesen ¿lies küotes follün. Uuile du cheden 30 alles kuotes follün stata . däz ist taz selba. Hanc uti diximus . diuerso tramite mortales omnes conantur 2 TRAMITE:; 4 angustam vgl. Naumann, 8. 72 5 sehendiu. 6 chöiserlichen geatätondiu. 10 mänigfaltiu ringa ^ 21 imo 27 DIFFINITIO:; 30 tdz] taz vgl. AnzfdA. 9, 328 und ZfdPh. 14, 145

31 am Rande e

141 adipisci. Tîa sâlighéit âlso ih chad . îlent alle ménnisken guunnen. Ze déro îlent sie alle . after misselichên uuégen. Est enirn cupiditas ueri boni . naturaliter inserta . mentibus hominum. Tâz ist fóne diu . 6 uuânda ménniskôn mûot ist natûrlicho [A 112] des uuâren gûotes kér. Sed deuius error abdudt ad falsa. Aber diu missenómeni. des uuéges . ferléitet sie ze demo lukken. (130) 5. DIUITIE. Quorum quidem alii credentes . summum bonum esse nihilo indigere . élaborant ut diuitiis affluant. Téro sûmeliche ringent . tâz sie riche uuérdên. auânda §ie dâz âhtônt âllero bézesta . dâz in nîehtes turtt nesi.

10

15

6. HONORES. Alii uero iudicantes bonum . quod sit dignissimum ueneratione . adeptis honoribus . nituntur reuerendi esse suis ciuibus. Sùmeliche uuànende daz èruuirdigi giiot si . ilent sie era guunnen . däz sie ànt-sàzìg sin irò gebüren.

20

7. POTENTIA. Sunt qui constituant summum bonum esse in summa potentia. So sint tìe . die mahtigi uuànent uuésen bézestun. Hi uel regnare ipsi uolunt . uel conantur adherere regnantibus. Tie uuéllen sélben uuérden 25 geuualtìg . aide geuuàltigèn io mite-sin. 8. CLARITAS. At quibus claritas Optimum quiddam uidetur . hi festinant propagare gloriosum nomen . uel actibus belli . 9 DIUITIE:; 12 uu6rden^14 HONORES:; 17 eruuürdigi 18 guunnen^ 21 Sunt nicht eingetragen 26 CLARITAS:;

142 uel pads. Tîen mâri bézest lîchêt . tie uuéllen íro námen gegûollicliôn . mit ételichên dîen listen . déro man héime bedárf . álde in hérige.

5

(131) 9. UOLUPTAS. Plurimi uero metiuntur fructum boni . gaudio . Içtitiaque. Sumeliche âhtônt ten bézesten uuûocher stân . an méndi . unde an fréuui. Hi putant felicissimum . uoluptate diffluere. Tîe âhtônt saliglîh . mit uuunnôn ze lébenne . ûnde dâr-inne ze suuûmmenne.

10

10. UNUM PROPTER ALIUD. Sunt etiam qui horum fines causasque alterutro permutent. Sô sint ouh tîe . dîe diz ûmbe énez . unde aber andere . dîe énez ûmbe diz minnônt . unde sô geuuéhselôt hâbent. Ut qui desiderant diuitias . 15 ob potentiam et uoluptates . uél qui petunt potentiam . seu causa peccuniç . seu proferendi nominis. Âlso iz tanne [A 113] uéret . sô ételiche forderônt rîhtûom . ûmbe geuuâlt . ünde limbe uuunna . linde andere dâragâgene forderônt keuuâlt . ûmbe rîhtûom . ünde 20 umbe mâri. OViit tiu ér fûrder uuile . dâz ist causa . dâra er uuile . dâz ist finis. Âlso mâg man ouh chéden . mit tiu er îeht méinet . tâz ist causa . dâz er âber méinet . tâz ist finis.

25

11. QUE HIS ACCEDUNT. In his igitur cçterisque talibus . uersatur intentio humanorum actvum . et uotorum. Ze disên . ûnde ze sâmolichên . râmêt tero ménniskôn tât . ûnde íro uuillo. Ueluti nobilitas . fauorque popularis . quç uidentur comparare quandam claritudinem. Âlso geédele 1 mârî lîchet. 4 UOLUPTAS:; 10 A L I U D : ; 18 uuunna. 19 dâra übergeschr. 22 méinet . dâz 24 ACCEDUNT:; 27 sâmelichên.

143 (132) tüot . ünde déro liuto lób . tiu ze mari tréffent. Uxor ac liberi. Ünde also chéna . ünde chint tüont. Qu$ petuntur gratia iocunditatis. Tiu man ümbe uuunna fórderót. Amicorum uero genus quod sanc5 tissimum est. non in fortuna numeratur . sed in uirtute. Uuio ist tiu uuunna dero friundo? Tiu neist téro slahto nieht . sì ist héilìg . pediu netriffet si nieht ze / lukkèn sàldón . nube ze uuàrèn . dara tugedhéit triffet. Reliquum uero assumitur uel causa potentig . 10 uel delectationis. Taz ih ànderro släMo nàmda . dàz uuirt al guünnen . ümbe geuuältes minna . ünde ümbe lüst-sämi. Iam uero promptum est . ut corporis bona . referantur ad superiora . Nu ist óuh täz offen . dàz tes lichamen biderbi . ze dien selben finuen triffet. 15 Robur enim magnitudoque uidentur prestare ualentiam. Uuända starchi . ünde micheli . kébent mähte. Pulchritudo atque uelocitas . celebritatem. Scóni ünde snèlli . gébent mari. Salubritas uoluptatem. Kesündeda gibet uuünna. Quibus omnibus liquet desiderari 20 solam beatitudinem. Téro ällero uuirt kegérót ümbe éina dia salighéit. 12. PROPOSITIO. Nam quod quisque petit pre ceteris . id iudicat esse summum bonum. Tés iogelichèr gnótòst kérót . 25 táz áhtót ér uuésen daz pézesta. [A 114] 13. ASSUMPTIO. Sed summum bonvm beatitudinem esse diffiniuimus. Uuír éigen áber geságet . táz sálighéit si daz pézesta. 1 diu 6 uüunna durch Zeichen umgestellt 26 ASSUMPTIO:;

14 biderbi ^ triffet ^ finuen 17 Scòni 22 PROPOSITIO:;

144 (133) 14. CONCLUSIO. Quare beatum esse iudicat quisque statum . quem, desiderai pre cçteris. Fóne diu . àhtôt îogelichêr dîa stata sâliga . dîa ér gnôtôst fôrderôt. 15. QUANTA SIT UIS SYLLOGISMI. Sillogismus netríuget . úbe er legitime getân ist. Sô ist er legitime getân . uuánda er in dialéctica tria membra háben sòl . táz téro zuéi sô geuuâriu sîn . dáz íro mánnolíh iéhen múge . linde siu éin-án10 derên sô hàfteên . dáz siu daz tritta geuuârên . ióh âne geiiht. Sô dáz nv / ist. Iacob uuás filius isaac . únde isaac filius abrahse. Táz sínt duo membra. Úbe man déro übet . sô iíhet man nòte des tritten . dáz abraham uuás paternus auus iacob. Fóne diu 15 ist óuh tiz offen ratio syllogismi . diu úns Mer begágenet ist. Táz îogelichêr gérnôst kuúnnet . táz áhtot ér summum bonum. Sô ist summum bonum beatitudo. Táz sínt zuéi membra. Tér déro iíhet . tér iíhet sínes úndánches tes trítten . táz tir chîfc. 20 Táz îogelichêr gérnôst kuúnnet. táz áhtot er beatitudinem. Tár-míte uuízín . dáz argumentum bestât . fóne éinemo membro . álde fóne zuéin. Fóne éinemo . sô dáz ist. Úbe iacob uuás filius filii abrahe . sô uuás er nepos abrahe. Táz éina membrum héizet 25 propositio. Fóne zuéin bestât iz . sô dáz ist. Úbe iacob uuás filius filii abrahe . sô uuás er nepos eius. Ér uuás óuh kuísso sô. Táz ist propositio . únde assumptio. Chít iz áber . iacob uuás filius filii abrahe . únde bedíu uuás er nepos eius . táz ist (134) tánne 30 propositio . únde cönclusio. Fóne diu ist argumentvm inperfectus syllogismus. Fólle / rúcchest tu iz 5

1 CONCLUSIOv 5 SYLLOGISMI:; abrahse Rasur von m und e später angehängt 16 guúnneí auf Basur 18 Dér

12 nach 14 daz

145 ad tria membra . so ist iz foller syllogismus.

igitur fere C s. quia forte plura sunt . propositam oculos formam human$ . i. fals§ felicitatis. Nv

Hohes ante

häbo [A 115] ih tir geouget filo näh . taz pilde dero men5 niskon säldön. Opes . honores . potentiam . gloriam . uoluptates. Ih meino rihtüom . era . geuuält . küollichi . uuünna. Qu$ quidem sola considerans epicurus . consequenter sibi constituit summvrn bonum . uoluptatem esse. Epicurus ter einer uuas tero philo-

10 sophorum . ünde der mit in gieng suochendo summum bonum . ter got neuuissa . noh spiritalia bona . echert an disiu quinque denchendo . uuolta er geslago uoluptatem haben ze summo bono. Eo quoä cetera omnia uideantur afferre iocunditatem animo. Fone 16 diu geslago . uuända eniu fieriu . so imo düohta . uuünna tüont temo müote . also uoluptas corpori tüot. Pediu uuända er . daz eniu fieriu . mit tirro einün begriffen vuürtin . ünde er an iro einün habeti fünden . däz er süohta. Epicuros grece chit latine 20 super porcos. Ten nämen gäben imo die ändere philosophi . uuända er uoluptati fölgendo . mit sinen sectatoribus porcis . kelicho lebeta. 1 ist

14 Fone

15 éniu

21 fólgèndo.

2 vgl. quia (alia) his similia conici possunt X . 11 qui perpetua ignoravit X vgl. "tér gót neuuissa nóh spiritalia bona". 16 solam appetens voluptatem, — cum in voluptate nullus labor sit R . 19 iste ergo totus libidini deditus est unde Epicurus dictus est quasi super porcos R ; Epicurei sunt — dicti ab Epicuro — quem etiam ipsi philosophi porcum nominaverunt, quasi volutans in coeno carnali, voluptatem corporis summum bonum asserans X .

146 16. NON IN FINE HOMINES ERRARE . SED IN ÜIAIET SUMMO BONO . NULLUM EX SUPRASCRIPTIS QUINQUE DEESSE. Sed ad hominum studia reuertor . quorum animus 6 repetit suum bonum . tametsi caligante memoria. Nû uuile ih aber châd si sagen . uués tîe liute flîzîg (135) sint . téro mûot îo nâh iro gûote sinnet . toh iz óuh ungehûhtîgo dâra-nâh sinne. Sed ignorât uelut ebrius . quo tramite reuertatur domum. Ünde iz aber neuuéiz 10 sâmo-so iz trunchen sî . uuélês sindes iz héim eruuinden suie. Îz sûochet tâz-tir ze sûochenne ist . iz negât tir âber réhto nâh nîeht. 17. OPES. Num enim uidentur errare hi. qui nituntur nihilo 15 indigere 1 Uuânest tu dîe irrôn in iro mûote . dîe gérno ûndûrftîg uuârîn ailes kûotes ? Néin sie. Atqui . non est aliud . quod çque possit perficere beatitudinem . quam copiosus status omnium bonorum. Ze uuâre . nîeht nemâg sô uuôla dia sâlighéit erfôllôn . 20 sô ailes kûotes knuht-sâm stâta. Nec egens alieni . sed sufficiens ipse sibi. Tiu frémedes ist ûndûrftîg . unde fone iro sélbero gnûoge hâbet. 18. HONOR. [A 116] Num itero labuntur hi . qui quod sit optimum . 25 id etiam putant dignissimum . cultv reuerentiç ? Îrrônt tîe uuânest . tîe daz pézesta âhtônt êruuirdigôsta ? Minime. Néin sie. Neque enim uile quiddam est . et 3 SRIPTIS DEESSE:; 13 OPES:; 15 mûote . die Bande e 26 êruuirdigôsta î

6 tie 8 dara nâh 23 HONOR:; 25 am

15 minime R {non errant X) "néin sie".

147 contemnendum . quod intentio fere omnium mortalium laborat adipisci. Täz nemähti nieht smähe sin . dära alle méimisken züo ilent. Sie ìlent ad summum bonum . dar sie däz findent. tàr häbent sie óuh fünden . 6 däz reuerentissimum ist. (136) 19. POTENTIA. An in bonis non est numeranda potentia ? Nesol man mahte guot ahton na ? Taz chit. nesol man guis sin mahte mit summo bono na % Quid igitur ? Uuio 10 dunchet tir ? Num estimandum est inbecillum . ac sine uiribus? quod constat esse prestantius omnibus rebus"1. Taz allero dingo forderosta ist . i. summum bonum . uuio sol daz chraftelos sin?

15

20. CLARITAS. An claritudo nikili pendendo, est ? Sòl mari manne luzzel gedünchen? Sed sequestravi nequit . quin omne quod excellentissimvm est . id etiam uideatur esse clarissimuml Aber uuio mag . sid täz note daz märesta ist . täz óuh taz forderosta ist?

20

21. UOLUPTAS. Nam quid attinet dicere beatitudinem non esse anxiam . tristémque . nee subiectam doloribus . molestiisque . quando in minimis quoque rebus id appetitur . quod delectet habere . fruique ? Uuäz türft ist sär . 25 däz ih summum bonum . ünde beatitudinem ze / dien 6 POTENTIA:; 8 Däz 19 màrista 20 UOLUPTAS:;

10 am Rande e

21 summum bonum X. 24 si in transitivis rebus qualiscumque est delectatio, quid mirum si in summo bono et vera beatitudine est etiam delectatio R.

148 sie sinnent . ailes ûngemâches fersâge . sîd sie ióh smaL.es tinges kérônt tiirh lûstsâmi ? An summo bono neist nehéinez fóllegliciiòr . danne lûst-sâmi. Atqui . hçc sunt . quç UÓIUNT j homines adipisci. Ane 5 zuîuel sint tiz tiu . déro ménnisken gérônt. Eaque de causa desiderant. diuitias . dignitates . regna . gloriam . uolup (137) tatesque . quod per hçc sibi credunt uenturam sufficientiam . reuerentiam . potentiam . célebritatem . Içtitiam. Ûnde fóne diu uuéllen sie rîhtûom . hêri. gelo uuâlt. kûollichi . lûst-sâmi . uuânda sie mit téro uuânent hâben . fôllûn . êra . mâhtigi . geuuâhtlichi . fréuui. Uuâz sólti in rîhtûom . sîe nehâbetîn fôllûn ? Uuâz sólti in hêrscâft . sî negâbe in êra ? Uuâz sólti in geuuâlt . [A 117] ér netâte sie mâhtîg ? Uuâz 15 sólti in gûollichi . âne umbe geuuâht-lichi ? Uuâz sólti in óuh uuunnâ . sîe nefréutîn den mân ? Bonum est igitur . quod tam diuersis studiis homines petunt. Tâz ist îo éin ding . éin gûot . târa-nâh ménnisken in sus mâniga uuîs ringent. In quo quanta sit uis 20 naturç . facile monstratur . curn varie licet sententig . dissidentesque . tamen consentiunt in diligendo fine boni. Târ-âna mâg man sâmfto chîesen. uuîo stârh tiu natura sì . tânne sô missehélle uuîsâ . ân demo ûzlâze gehéllent . tes kûotes . târa sie îlent? 25

22. DE NATURAE UI. Quantas rerum habenas . flectat natura potens . quibus legibus prouida . seruet inmensum orbem . stringatque . ligans singula inresoluto nexu . placet promere arguto cantu . lentis fidibus. Uuio geuuältigo 30 diu natura irò zóum chère . mit uuélero èo si beuuàroe disa uuérlt . linde uuio si dingolih pinde mit féstemo bände . däz uuile ih luto singen . an lide-uuéichèn séitón. Quamuis poeni leones . gestent pul2 ltìstsami? 32 lido uuéichên

14 sóltì 15 am Rande e 33 séiton.

25 UI:;

149 chra uincula . et datas escas caftent manibus . et soliti fati nerberà . metuant trucem magistrum. Toh tîe chûonen léuuen ail in chétennâ trâgên . linde dóh man (138) sie âzze âba hénde . fóre mânlâmi . ónde dóh sie 5 fóne geuuónèn slégen irò méister furhtên. Si cruor tinxerit horrida ora . redeunt resides olirti animi . et grani fremitu meminere sui. Kechórónt sie des plûotes . sô uuirt in sâr ûf . irò êrera grimmi . linde sâr behiigent sie sih . uuâz sie sint . criscramôndo in irò 10 uuìs. Laxant còlla solutis nodis. Primusque domitor lacer . i. laceratus . cruento dente . imbuit rabidas iras. Tés mézes prêchent sie die chétennâ . ónde gânt ten méister ze êrest âna . dér uuirt ter êresto frisking . linde in zânôndo . uuâhset in diu râzi. 23. ITEM. Ales quç canit garrula altis ramis . clauditur [A 118] antro caueç. tJnde dér fógel . dér-dir féret fóne bóume ze / bóume singendo . dér uuirt kefângen . linde in chéuia getân. Huic licet ministret cura ho20 minum ittita pocula melle . et largas dapes . Indens dulci studio. Toh man démo dâra-nâh tîenoe mit kehônagotên sâchôn . ünde mit âllero fôllûn . sô gnûoge tûont . ze tâgalti . unde ze spile. Si tamen saliens arto tecto . uiderit gratas umbras nemorvm . proterit 25 sparsas pedibus escas . siluas tantum mesta requirit . siluas dulci uoce susurrât. Übe er îo dóh ûzer dero chéuio ze hólz in/drinnen mûoz . târ er sînen lîeben 15

3 chünen 8 in erera 12 pröchent aus b korr. 15 I T E M : ; 17 dir] dar 21 tinoe 22 kehönagöten 23 tüont nach Kelle 276 verschrieben statt tue 7 sui : suae naturae R "uuâz sie sint". 11 i. laceratus R. 20 quia saepe infantum cura hoc faciat X vgl. "sô gnûoge tûont".

150 scáto sihet . sô ist imo diu vórdera fûora únmáre . in uuálde uuile er échert uuónen . in uuálde uuíle er zuizerôn. (139) 24. ITEM. Ualidis quondam, uiribus acta uirga . flectit pronum cacumen. Tes iúngen bóumes óbenáhtigi . uuírt óuh uuîlôn mit note níder-gezógen. Si hanc curuans dextra remisit . recto uertice spectat cçlum. Uuírt er ferlâzen . ér rilltet síh áber ûf ze tímele. 10

25. ITEM. Phoebus cadit in hesperias undas . sed rursus uertit currum secreto tramite . ad solitos ortus. Tiu súnna gát óuh ábendün uuéstert in sédel . sí chúmet áber mórgenón tóugenero férte uuídere ze íro ortu.

15

26. ITEM. Repetunt quçque proprios recursus . redituque suo singula gaudent. Âllero dingolîh habet sîna uuideruârt. unde sinnet îo dâra . dàra imo geslaht ist. Nec manet ulli traditus ordo . nisi quod iunxerit ortum 20 fini, stabilemque sui fecerit orbem. Noh nehéin ander ding nebestât in sînero natûrlichûn ôrdeno . âne dâz sîn énde gerértet ze sînero ûrrûnste . linde sih in ringes uuîs ketûot stâta haben. Fone diu haltet tâz 1 vordara füora före von anderer Hand übergeschr.; före unterstrichen; am Sande e 4,10, 15 ITEM:; 6 öbenahtigi. 8rectü 18 uuideru&rfc^-' 20 fini^-' 7 uuilon mit nöt 16 reditu : ut revertatur ad suam naturam R. 23 stabilis : servans suam naturam; ortus creaturarum et finis creator est R; cuncta a deo orta sunt et in ipso finiuntur praeter homines, qui saepe deviunt non servando naturam suam X.

151 ménnisken an sinero natura. übe er ze góte fóne dèmo er chäm . uuidere fünden chän. 27. QUOD ERROR INDE RETRAHIT . [A 119] QUO NATURA TENDIT. Vos quoque o terrena ammalia . licet tenui ima5 gine . somniatis tarnen uestrum principium. So tuont (140) óuh ir ménnisken . an so-uuìo éccheròdemo bilde iz si dóh keséhent ir io . sàmo-so durh tróum . iuuèr anagénne. Prima preuaricatio habet ménniskòn dàz 10 penómen . toh sie sùochèn irò principium . däz sie iz uuóla bechénnen nemùgen. Uerumque illum finem beatitudinis prospicitis . qualicumque cogitatione . licet minime perspicaci. Ünde uuartènt ir ale / réhto füre ze demo säligen üzläze . so-uuio ir iz mit ündürh / 15 sihtìgemo müote tuènt. Eoque ducit uos naturalis intentio ad uerum bonum . et multiplex error abducit uos ab eodem. Fóne diu . s. uuända diu natura stàrh ist . so léitet si iuuih ale-réhto ràmendo ad summum bonum . ünde uuända si geàuuàrtót ist . pediu misse20 léitet iuuih aber der irredo. 28. PROBANDUM DICIT ARGUMENTIS . AN PER HAEC QUINQUE . QUOD DESIDERATUR UALEAT ADIPISCI. Considera namque . an per ea quibus se putant 25 homines adepturos beatitudinem . ualeant peruenire ad 4 T E N D I T : ; 7 écherodemo 13, 18 àia réhto 16bonum ^ 20 MTSSELÉITQT auf Sets, VOTI léitet 23 ADIPISCI:; 5 terrena ammalia : homines qui terrena sectando digne ammalia vocamini R "ménnisken". 9 "tenui" autem propter Vitium primae praevaricationis ; desiderant enim homines bonum naturale, sed nesciunt illud quaerere rationabiliter R

152 destinatimi finem. Nv / chius tir . übe sie mit tien finuen . mit tìen sie truuuènt säldä guuinnen . dàra-chómen mugìn . dära sie ramènt. Si enim uel pecunia . uel honores . cgteraque . tale quid afferunt . cui 5 nihil bonorum, abesse uideatur . nos quoque fateamur . aliquos fieri felices . horum adeptione. Mügen diu so

getanen . so scäz ist . tinde èra . iomanne dés kehélfen . däz imo nehéines kùotes nebréste . so iéhèn dien dero salighéite . die déro dehéin guuinnen.

10 Quodsi neque id ualent efficere quod promittunt . bonisque pluribus careni . nonne liquido deprehenditur . (141) in eis falsa species beatitudinis ? Nemugen siu

aber geléisten daz siu gehéizent . ónde bristet in màniges kùotes . so sint siu óffeno lukkez pilde dero 15 salighéite. 29. PEIMA PROBATIO IN DIUITIIS. [A 120] Prirnum igitur te ipsum interrogo . qui paulo ante

diuitiis affluebas.

Nv ze êrest sage dû mir . dû mit-

t ü n d e s riebe uuâre. Inter illas abundantissimas opes . 20 numquamne confundit animum tuum anxietas concepta

ex quolibet iniuria ? Tô du rîchesto uuâre . geskâh tir îeht ângestliches . fône îomannes sculden . dâz t i n m û o t irti ? Atqui inquam . non queo me reminisci fuisse libero animo . quin aliquid Semper angerer. Ze

25 uuâre châd ih . ih neuuârt nîo dés ih kehuge . sô inbunden mines mûotes . ih neângesti urnbe éteuuâz. Nonne quia uel aberat . quod non uelles abesse . uel aderat . quod adesse noluisses ? Neuuâs t â z pediu

châd si . dâz tir ételiches lîebes mângta . tés tu dir 30 neuuôltîst méngen . aide dir léid hâbetôst . tâz tu hâben neuuôltîst ? Ita est inquam. Tâz ist also châd 16 DIUITIIS:;

24 angerer.,

26, 27, bonum, malum X, R "lîebes", "léid"

153 i t . lllius igitur desiderabas pfesentiam . huius absentiam. Tô gérotôst tû chad si . énes kâgenuuérti . disses âbuuérti. Confiteor inquam. Tés iiho ih châd ih. Eget uero inquit quisque . eo quod desiderat. Sô 5 ist aber man dürftig chàd si . dés er gérôt. Eget inquam. Turftîg châd ih. Qui uero eget aliquo . non est usquequaque sibi ipse sufficiens. Tér îehtes turftîg ist châd si . tér neist alles tinges nîeht cnûhtig. Minime inquam. Sô neist châd ih. Tâz ist argumen10 tum a parte. Quasi diceret. Non habet totum . cui (142) partes desunt. Tu itaque sustinebas inquit hanc insuffieientiam plenus opibus ? Lite dû châd si . dise dürfte . tô du hârto riche uuâre? Quidni inquam. Uuîo ânderes châd ih. Opes igitur . nequeunt facere 15 nihib indigentem . sufficientemque sibi. Übe diz sûs ist châd si . sô nemûgen ôt-uuâlâ nîomêr ûndûrftîgen getûon . nôh cnûhtîgen. Et hoc erat quod promittere uidebantur. Ünde dés kelîh täten sie dôh. 30. ITEM. 20 Atqui . hoc quoque máxime considerandum puto . quad pecunia nihil habeat suapte natura . ut his inuitis a quibus possidetur nequeat auferri. Táz ist óuh cnöto ze bedénchenne . táz ter scáz téro tú[A 121]gede án ímo sélbemo nieht nehábet . ín nemúge man 25 úndánches némen dien . déro er ist. Fateor inquam. Tés iího ih chád ih. Quidni Jateare? Zíu nesólti dü is iéhen chád si? Cum aliquis ualentior eripiat eam cottidie inuito? Tánne in tágoliches . io dér báz mág. / ándermo úndánches neme ? Unde enim forenses querido moni$? Uuánnán chóment ánderes . tie dinglichen chlágá? únde die dinglichen rüofta? Nisi quod repetuntur pecunia . erept§ nolentibus . uel ui . uél 2 geretöst 5 ••m&n-' Aber durch Zeichen umgestellt 19 ITEM:; 24 &n Akut aus Zirkumflex korr. 26 tu 29 undanches 30 die 31 rüoftä ? Notkers Boethiua-Überaetzung.

III.

XI

154 fraude? Âne dáz tîe mit note . aide mit úndriuuon genómenen scázza neuuéllentên . uuídere geéiscôt uuérdent ? Ita est inquam. Táz ist sô chád ih. Egebit igitur inquit quisque petito extrinsecus presidio . quo 5 suam pecuniam tueatur. Fóne diu ist chád si . mánnolih túrftíg ánderes mánnes hélfo . sinen scáz ze gehéienne . únde ze iruuérrenne. Quis id inquam neget? Uuér chád ih mág tés kelóugenen? Atqui . (143) non egeret eo. s. presidio. nisi possideret pecuniam. 10 quam posset amittere. Nu neuuâre ímo déro hélfo nehéin dúrft chád si . úbe er dén scáz nehábeti . dén er fúrhtet ferlíesen. Dubitari inquam nequit. Nehéin zuíuel neíst tés chád ih. In contrarium igitur relapsa est res. Úbe diz sús ist chád si . sô ist taz 15 tíng miíderuuártígo bechêret. Nam opes quç putabantur facere suffidentes sibi . indigentes potius faciunt Ih mémo dâr-âna . uuánda der alieno presidio. rîhtûom dér sie gnúhtíge tûon sólta. íro sélbero hálb . tér tûot sie dúrftíge ánderro hélfo. Táz ist 20 argumentum ab euentu. Sámo sî châde. Quia diuites euenit egere . ideo diuitie sunt causa egestatis. 31. ITEM. Quis autem modus est. quo pellatur diuitiis indigentia? Ze uuelero uuis mügen dänne dürfte über25 uuünden uuerden mit rihtüome ? Num enim diuites esurire nequeunt ? Num sitire non possunt? Nemäg tie riehen nieht hungeren [A 122] noh türsten na? Num membra pecuniosorum . non sentiunt frigus hibernum? Neinfindent tero richon lide des frostes nieht 30 na ? Sed adest inquies opulentis. quo famem satient. quo sitirn frigusque depellant. So habent sie geziug chist 2 sc&zzä uuideruuartigo

15 ting von Piper aus tin verbessert 22 ITEM:;

9 s. praesidio R (Tr). 16 ut per se sine aliorum auxilio ditarentur X "íro sélbero hâlb".

155

fcu . mit tiu sie gebüozen den hünger . ünde den dürst. ióh ten fróst. Sed hoc modo consolari quidem potest indigentia diuitiis . auf erri penitus non potest. Ze/déro uuis chido aber ih . mag téro durfto ételih tròst uuér6 den . mit rihtüome . nah füre-nomes läba uuérden. Nam si h$c hians semper . atque aliquid poscens . expletur opibus. maneat necesse est (144) qu$ possit expleri. Übe indigentia io gìèt. ünde io gérót. ünde mit sächon erscóben uuirt. so uuérèt si nòte io ze dero 1° filili. Sìd tiu filili sìa netìligót. so uuàzer fiur tùot. ünde sì échert stillet. so ist si io . so nezegàt si. Uuürte si mit opibus fertìligót. so neuuàre si. Argumentum a minori ad maius. Minus est enim reprimere quam extinguere. Iß

32. ITEM. Taceo quod natura minimum . quad auariti$ nihil satis est. Ih uuile dés fersuìgèn . daz tero nature lüzzel gnv/oget. ünde dero fréchi nìonèr àna gnùoge neist. Fames ünde sitis . ünde nuditas . màchónt màn20 nolichen egenvm. Tia indigentiam mügen opes kebüozen . an dien unfréchén. Tie aber fréh sint . uuända in niehtes follün nedünchet. pediu sint sie io arm . ünde io dürftig. Quare si opes nec summouere possunt indigentiam . et ips$ suam faciunt. i. aMuni . 25 quid est quod credatis eas prestare sufficientiam? Fóne diu sage dü mir chäd si. übe rihtüom dürfte fertiligon nemag . ünde er ióh türfte machót. uuélicha gnüht mag er danne gében . uuànent ir ? Argumentum a contrariis. Quasi diceret. Opes que indigentiam gignunt. quomodo sufficientiam que eis contraria est [A 123] gignant? 15 ITEM:; 21 unfréchén. 4 ételih unde 24 ipse 31 gignantw radiert

23 àrm^-

6 nam si : indigentia R. 21, 22 inopiae parva desunt, avaritiae cuncta; vel natura parvo contenta est, avaritiae nihil satis est R (Tr).

11*

156 33. AUARO INUTILES E S S E DIUITIAS. Quamuis auarus diues fluente gurgite auri . cogat non expleturas opes. Tôh ter frécho mân . sâmo rîche uuôrtenêr . sâmo-so imo zûo-rinne daz côld . sînen 5 scâz (145) tés imo nîomêr fôllûn nedunchet. kehûfoe. Oneretque colla bacis rubri litoris . Onde er gelâde sînen hais mit tîen gimmôn des rôten mères. Et scindât opima rura centeno boue. Onde er mit cênzeg flûogen ze âchere gânge . in birîgemo lande. Nec cura 10 mordax deserit sup&rstitem. Ombe daz negebristet imo nîo sôrgûn lébendemo. Et defunctum non comitantur leues opes. Nôh ûmbe dâz nefôlgênt imo nîeht tôtemo . sîne lîeht-lichen sâchâ. 34. SECUNDA IN DIGNITATIBUS. Sed dignitates reddunt honorabilem . reuerendumque . cui prouenerint? Tèmo aber die hêrskéfte zûogeslingent. mâchônt tîe dén êrhâften . linde antsâzîgen ? Num ea uis est magistratibus . ut mentibus utentium insérant uirtutes . depellant uitia? Îst tânne diu 20 chrâft an dien âmbâbten. dâz sie dien âmbaht-mânnen tugede gébên . âchuste némên ? Atqui . non soient fugare nequitiam . sed potius illustrare. Triuuo . sin nesint nîeht sitig . tes mannes ubeli ze tîligônne . nübe ze ôffenônne. Quo fit ut indignemur sepe eas 25 contigisse nequissimis kominibus. Tânnân geskihet ticcho . dâz uuir siu zurnên ze hânden chómen uuésen dien zâgostên. Unde catullus nonium licet sedentem 16

1 DIUITIAS:; gen î 27 IJnde

14 DIGNITATIBUS:;

17 ântsazî-

6 bacis : gemmis X . 18 utentium : qui habent magistratum X . 27 Catullus nobilis et Veronensis fuit poeta; Nonius consul Gallus fuit, Gothorum fautor (vgl. 157, 19), qui invadente Theoderico — consul factus est. Illum itaque Catullus strumam vocavit — R ; struma : vitium in gutture X "gutter"

157

in curvili . tamen strumam appellai. Fóne diu uuârd tâz catullus nonium gutter hìez . dóh er an demo hêrstûole sâze. Catullus uuâs ueronensis poeta . no/bilis . pediu uuàs imo nonius unuuérd . tér fóne gallia 5 ze roma chómenèr. mit gothorvm suffragio [A 124] ze consulatu gestéig. Uidesne quantvm dedecus malis adiciant dignitates? Nesihest tu dâr-âna na .uuaz unêrôn âmbaht (146) linde uuirde gébên dien óbelèn ? Atqui . minus patebit eorum indignitas . si nullis hono10 ribus inclarescant. Ze triuuôn irò ûnuuirde skìnent tés toh minnera . ube sie nehéin âmbaht-êra nemâret. 35. ITEM. Tu quoque num tandem, tot periculis adduci potuisti . ut cum decorato putares gerere magistratum . 15 cum in eo respiceres mentem nequissimi scurr$ et delatoris? Màhtón sàr dih ànabringen dehéine frèisa . dàz tu consulatum mit decorato hinderstàn uuóltist. tén du uuissóst skirnen . linde méldare ? Tisèr decoratus uuàs fautor gothorum. pe/diu uuàs er méldare dero 20 ciuivm. Uuànda er óuh tàr-mite spilomànnes kebàrda hàbeta . fóne diu neuuólta er sin collega nieht uuérden in consulatv . toh iz ter chùning uuólti. Tàz uuàs imo frèisa uuider den chùning. Non enim possumus ob honores . reuerentia dignos indicare . quos 25 ipsis honoribus iudicamus indignos. Uuir nemugen tìe nieht àhtón èrhàfti uuirdìge . umbe irò àmbaht . tie uuir sélbes tes àmbahtes àhtoèn unuuirdige. At si quem uideres preditum sapientia. num posses putare 1 abiciant

8 uneròn e am Rande

vgl. 8.169, 20und Psalm 105, 28 Rande

17 uuóltist.

11 zu tés tóh

12 ITEM:;

19 méldare

23 enì/erìi am Zeilenschlusse ausradiert

14earn 22 uuólti.

26 érhafti die

14 Decoratus — in consulatu turpiter vivens, qui Hispaniam petens Gothos invitavit; scurrae sunt ioculatores pantomimi B.

158 eum non (lignum . uel reuerentia . uel ea sapientia . qua est preditus? Tén du âber sâhîst uuîsen . mâhtîst tû dén âhtôn unuuirdîgen êrhâfti. ûnde sélbes sînes uuîstûomes ? Minime. Néin dû. Inest enim uirtuti 6 propria dignitas. Tüged habet an iro sélbûn éigene uuirde. Quam protinus transfundit in eos . quibus adiuncta fuerit. Tîe si sâr dîen gibet. tîen si gelâzen ist. Quod quia populäres honores nequeunt facere. liquet eos non habere propriam dignitatis pulchritudi10 (147 )nem. Uuânda dâz tie uuérlt-êrâ nîeht ketûon nemügen . pediu skînet. tâz [A 125] sie nehéina scôni nehâbent éigenero uuirde. Ân demo fine skînet tiu causa. Übe popularis dignitas uuâre causa reuerentie . souuér danne dignitatem hâbeti. démo ne16 brâste nîeht reuerentie. Pediu héizet tâz argumentum a fine. In quo illud est animaduertendum magis. Târ ân déro stéte uuirt tés cnôto uuâra ze tûonne . s. uués causa dero ùbelôn dignitas sî. sîd si reuerentie causa neist. 20

36. PROPOSITIO. Nam si eo abiectior est quisque . quo magis a pluribus contemnitur. Úbe mânnolîh sô ueruuórfenero ist. sô er îo fóne mânigorên ferchóren uuirt.

37. ASSUMPTIO. Cum dignitas nequeat improbos . facere reueren25 dos . s. quamuis notos. So láng taz ámbáht erháfte getüon nemág . tie úbelen . tóh iz sie tüe chúnde. 4 du. 10 tiu 17 cnóto auf Rasur 24 ASSUMPTIO:;

ketüen am Rande e 20 PROPOSITIO : ;

14 hábeti. 22 mánnolih

13 unde dignitates habentibus reverentiam possint praestare X ; sapiens vir vel sapientia vel dignitate vel reverenti» quam habet dignus est R (Y Tr).

159 38. CONCLUSIO. Quos ostentai pluribus despectiores facit. Tàz iz sie óuget . àn diu tùot iz sìe fure èrhàfte uersihtige. Tàr skinet . tàz tien ubelèn irò dignitas ist causa 5 despectionis. Uerum non inpune. Nàls àber in gniuz. Is uuirt irò gedànchót. Reddunt namque improbi parerti wicem dignitatibus . quas conmaculant sua con(148) tagione. Uuànda sàmolicha unèra tùont sie dàra-gàgene dien àmbàhten . tiu sie besmìzent mit irò 10 ubeli. 39. ITEM. Atque . s. audi . ut cognoscas non posse contingere uerarn illam reuerentiam per has umbratiles dignitates. Ûnde là mih tir mêr sâgen . dâz tu bechénnêst ne15 héina uuâra êrhâfti chómen fóne disên lûkkên hêrskéften. Si qui functus multiplici consulatu . forte deuenerit in barbaras nationes . honorne faciet uenerandum barbaris? Tér ióh ticcho consul uuirdet . feruuâllôt tér ódeuuano fèrro under énderske liute . 20 tûot in danne dâr êrhâften sin héimiska èra ? Atqui . si hoc munus . i. reuerentia naturale foret dignitatibus . quoquo gentium, . i. ubique terrarum . nullomodo cessaret ab offitio suo. Uuâre diu êrhâfti anabûrtîg tien âmbahten . sô negesuiche si in [A 126] nîonêr. Sicut 25 ignis ubique terrarvm . numquam tamen calere desistit. Also daz fiur nîonêr âne sîna hizza neist. Sed quoniarn id eis . s. offitium dignitatis non adnectit propria uis . sedfallax opinio hominum . uanescunt ilico . cum 1 CONCLUSIO:; 14 sâgen ^ 15 êrhâftî

11 ITEM:; 13 ûmbratiles 16 hêrskeften. vgl. ZfdPh. 14, 291

2 ostentat: notos facit vgl. S. 158, 26 "quamvis notos". 12 vgl. accipe, collige X . 21 munus : venerationis R "i. reverentia". 22 i. ubique terrarum R. 27 8. officium dignitatis X .

160 ad eos uenerint . qui non estimant eas esse dignitates. Uuánda áber in día èra nîeht negíbet irò sélbero túged . núbe lùkkêr uuân dero ménniskôn . die sie êrôn uuírdige àhtônt . fóne diu ingânt sie in sâr . sô 6 sie ze dîen chôment . tîe die êrâ fúre nîeht nehábent. Sed hoc apud exteras nationes. Nv / geskíhet táz únder frémedên. (149) 40. ITEM. Inter eos uero apud quos ortç sunt . num perpetuo 10 perdurant? Únder dîen sie ióh fóne êrest uuúrten . sínt sie mit tîen stâte? Atqui pretura olim magna potestas . nunc inane nomen. Táz chúnne dár-ána . dáz pretura íu uuás éin míchel geuuált . únde iz nú ist échert úppíg námo. Et grauis sarcina senatorii 15 census. Únde héuig árbéit . tero herrón scázzes. Sub augusto uuás tero senatorum numeras mille . únde íro census . tén sie iârlichen infáhen sóltón . tés uuás só suetonius ságet octingentorvm milium summa. Úbe pretores ten scáz récchen sóltón . dáz 20 nemáhta âne árbéite nîeht sîn. Si quis quondam curasset annonam popúli . magnus habebatur . nunc ea prefectura quid abiectius? Tér óuh tes púrglíutes fruondo íu flégen sólta . dér uuás máhtíg . uuélih ámbaht ist áber nú smáhera? Únz án augustum só 25 gnûogta romanis tero frûondo ze demo iâre . diu áfter italia únde sicilia gesámenót uuárd . só fóne imo egyptus uuárd redacta in prouintiam . dáz chít in flíht/lánt . tó gesázta er in dánnán abundantiam . ad septem menses. Tér uuás nòte máhtíg . tér só mí30 cheles tinges flág. 9 sunt. dignitates . 10 perdurant. 14 úpíg 18 mili« aus a radiert 22 purglíutes 25 iare^" 28 dô 24 Romanus olim populus solitus fuit annuatim mittere ad fertiliores regiones singulis annis, maxime ad Africain et Siciliani R. 29 Is vero, qui frumentis venditis undique praefuisset, máximo habebatur honore R.

161

41. DE COMITIIS. Fóne liuio . únde fóne ánderen historiéis uuízen uuír . dáz tie ámbaht-sézzedá ze romo hiezen [A 127] comitia . a comendo . únde sélben diu ámbaht hiezen 5 magistratus . únde dignitates. Tero ámbahto uuás nàh tien expulsis regibus consulatus taz hérósta . temo (150) fólgeta legataria dignitas . uuánda dáz ten consulem ánagieng ze tüonne . táz frúmeta sin legatus. Álso reges trüogen in capite coronam . álde diadema . 10 so trüogen cónsules tár-fúre fasces in capite . dáz uuáren insignia maiestatis . táz chit zierda . únde bechénnedá dero mágen-chréfte. Álso uuír in demo hüs héizén mágen-sül. dia méistün sül. íh méino . díu den first tréget . so hiez tíu chráft tero consulvm . álde 15 dero regum . álde dero dictatorum . mágen-chráft . uuánda si diu méista uuás. Tie déro maiestati regum . álde consulum uuider-hòrig uuáren . únde sie dár-úmbe fóre ín úbertéilet uuúrten . die hábetón flúht ze dien líuten áfter dero rümiskun éo . dáz sie ín dero 20 fréisón húlfín. Tíu flúht hìez prouocatio. Sò áber dánnán díccho eruuüohsen maxime dissensiones . tie dissensiones ze uerzérenne . sáztón sie dictatorem . tés maiestas sólih uuáre . dáz nioman dés nehábeti prouocationem ad populum . dáz imo fóre dèmo ertéilet 25 uuúrte. Tèmo fólgeta io magister militum . únde dén uuéleta ér imo sélbo . álso der cónsul teta sinen legatum. Náh ín uuáren tribuni plebis . keuuáltigosten . téro uuáren uuilón zuéne . uuilón ióh zène . únde díccho uuúrten die so creati . dáz sie hábetin consu30 larem potestatem . dáz chit similem consulibus. Tie hiezen fóne díu tribuni plebis . uuánda sie iudicia plebis úber síh námen. Tára-náh uuáren pretores . únde censores . únde questores. Pretores fúre-füoren den consulem . in exercitu . únde ríhtón imo sin pre35 torium . íh méino sin tentorium . tár ér ínne sáz ad 3 ámbaht sezzedà zeromo hiezen zeromo / comitia 11 dáz 19 éo^" 20 Díu 21 die 26 imo sélbo^f also

162 iudicandum et contionandum . táz chít ze ríhtenne . únde ze sprächönne. Tánnán hiez er pretor a preeundo . quasi preitor. Censores uuíelten frono-scázzes . tér in erario (151) gehalten uuás . fóne dív [A 128] hiezen 5 sie a censu censores. Questores uuáren des scázzes fórderara . dicti tamquam quesitores. Tára-náh uuáren prefecti. dáz chit flégara . die úber mísselichíu negotia uuáren. Só uuáren ediles . tie dero edium hüotón . únde die besáhen. Duumuiri únde triumuiri 10 hiezen die úber fráuali díngotón. Fóne diu zíhet suetonius augustum . dáz er acerrimus uuáre in suo triumuiratu. Fúre duumuiros únde triumuiros . uuúrten sid presides. Decemuiratus uuárd échert éinést kesézzet . to romani fúre dúos cónsules decemuiros 15 chúren . dáz sie éinzén fasces trüogin . únde éinzén áfter hérto dero reipublice flágin. Procónsules uuáren in loco consulum. Pontífices flágen dero religionis. Imperatores . duces . comités . sínt chúnt.

42. DE ORDINE CIUIUM ROMANORUM. Târ-mite tóug ze bechénnenne . dâz romani ciues keskéiden uuâren . in patres . linde in plebem. Tero patrum uuâren très ordines. Ter hêrôsto ordo uuâs clarissimorum. Fóne diu lésên uuir in passione Sebastiani sancti. Clarissimis cottidie uiris marcelliano 25 et marco suadebat seculi blandimenta respuere. Ânderiu uuâs illustrium. Ân déro uuâs boetius. Pédiu chît tér titulus tisses pûoches. Anicii . manlii . seuerini illustris uiri. Tiu dritta uuâs exspectabilium. Âlso beata agatha fóne irò sélbûn châd. Ingenua 30 sum . et exspectabilis genere. Plebis uuâren zuô ordines . equestris . ûnde pedestris. Tér uuâs eques . tér decem milia mâhta geziugôn déro suârôn fén20

3 ter 12 düüuiros

6 fórderàra. 21 u u â r e n ^

9 hûtôn. 11 e am Bande 30/31 o r d i n e s ^

163 dingo . die sestertia hîezen. Tie minnera hâbetôn . (152) dîe mûosôn gân. Sô zît uuâs âmbaht ze sézzenne . sô sâztôn siu die patres . per suffragia plebis. Iro gelûbeda . linde iro béta . dâz uuâren suffragia. Tîe 5 föne anderen bürgen dâra-chômene uuâren . tîe hâbetôn dîa sélbûn êa . âne dâz sie nîeht nemâhtôn ferre suffragia. Tânnân skînet . tâz tîe-dar hîezen patres . unde senatores . iôh âne âmbaht michela dignitatem [A 129] hâbetôn. 10

43. ITEM. Ut enim paub ante diximus . quod nihil habet proprii decoris . opinione utentium . nunc splendorem acdpit . nunc amittit. Also ih tàr-fóre gréhto chad . dignitas tiu nieht éigenero zìerdo nehäbet . tiu guuin15 net sia . ünde ferliuset sia . so die uuànent. téro si ist. 44. CONCLUSIO. Si igitur dignitates nequeunt facere reuerendos. Suspensio. Si ultro sordescunt contagione improborum. Et hic. Si desinunt splendere mutatione temporum. Et 20 hic. Si uilescunt estimatione gentium. Et hic. Quid est quod habeant in se expetend§ pulchritudinis . nedum . i. ne dicarn . aliis prestent? Depositio. Übe herskefte erhäfte getüon nemügen . übe sie iöh honet tero güotelösön übeli . ünde übe sie fore alti ferblichent . täz 25 chit slingen gestänt . ünde übe sie fone ferren liuten fersmahet uuerdent . uuaz häbent sie dänne an in lüst-samero scöni ? ih nedarf cheden . uuaz sie iro anderen geben. I hiezen. 24 älti

Spätres^-

27 scöni

15 sia ^ so

23/24 güotelöson

28 geben.

II dignitas X, utentrum : qui habent dignitates R. 22 ne dicas X (Sangall. 844).

164

(153) 45. ITEM. Quamuis nero seuientis luxuria. i. plenus seuitig . et luxuria . cornerei se superbus tirio ostro . et niueis lapillis. Toh tér grímmo únde dér zúrlústigo nero 6 síh úbermüotlicho gáreti . mit tero tíurestün púrpurün . únde mit scónèn gímmón. Inuisus tarnen omnibus uigebat. Ér uuás io dòli tien sinèn állén léidsám . náls éruuirdig. Sed improbus dabat quondam, uerendis patribus indecores emules. Ér spéndota io 10 dòli álso úbeler dien èruuirdigèn herrón únzímige hèr/skéfte. Únzímige . uuánda sie fóne úbelero hénde chámen. Quis igitur putet beatos illos honores . quos miseri tribuunt? Uuér sòl dánne uuánen . die èra uuésen sálige . tie die uuénegen gébent? Argumen16 tum a contrariis . ut sunt beatitudo et miserie. 46. TERTIA IN POTESTATIBUS. An uero regna . et familiaritas regum ualet efficere potentem? Mag chuningo geuuâlt . ünde dâz man ze in habet kesuâshéit . mâhtîge getûon? Quidni? 20 Ziu nemâg chîst [A 130] tu? Quando félicitas eorum perpetuo perdurât? Sîd tie chûninga nîoman âba nestôzet . ünde in iro sâlighéit fôlle-gât ? Atqui . uetustas piena est exemplorum . piena etiam presens §tas . qui reges mutauerint felicitatem calamitate. Uuir éigen 25 dés mânigiu bilde . fóne âltên . ióh fóne niuuên zîten . uuîo mânige chûninga nâh sâldôn ze hârme châmen. 0 preclara potèntia . quç ne ad conseruationem. quidem 15 e

6 g&reti.

8 leidsäm^-"

9 uerentis e

am Bande 19 kesuasheit. 23 e t ^ s ^ Akzentzeichen auf dem, e; jüngerer Zirkumflex (?) 27 quidem fehlt

am Rande

25 ziten. 26 s&ldon

3 tirio ostro : purpura R. 6 omnibus : matrem et sororem stupravit R, vgl. "tien sinen ällen". 11 ideo quia de tarn iniquo datae sunt X.

165 sui satis efficax inuenitur. Éin märe geuuält ist créhto dér nü . dér nóh sih sélben halten nemàg. Quodsi h$c (154) regnorum potestas . auctor est beatitudinis . nonne si qua parte defuerit. minuat felicitatem . inportet mise-

5 riam? Übe chüninges keuuält . sàlighéit màchót . uuàr ist si danne nü . sid tés nót ist . souuàr irò bréste . dàz ter brésto minneroe dia sàlighéit . ùnde infuore dia uuèneghéit? Sed quamuis late tendantur humana imperia . necesse est plures gentes relinqui . 10 quibus regum quisque non imperet. P r é i t è n sih óuh

fèrro diu irdisken riche . nóh tànne sint io mànige diete . déro éin chuning souuélèr geuualtigósto ist . nìeht neuuàltet. Qua itero parte desinit potestas fOstiem beatos . hoc subintrat impotentia . qu$ faeit mise-

15 ros. Tär diu màht àba-gàt . tiu sälige tüot . tär gät tiu umnäht züo . diu uuènege tüot. Täz ist argument u m a contrariis. Hoc igitur modo necesse est inesse regibus maiorem portionem miseriIn disa uuìs ist

n ò t . täz chit. hinnän ist nót tien chüningen mèr äna20 ligen uuèneghéite . dänne sàlighéite. Tyrannus expertus periculorum su$ sortis . i. dignitatis . simulauit metus regni . terrore gladii pendentis supra uerticem. Dioni-

sius tér binumitlicho uuielt sicilie . ünde bediu sines keuuältes frèisa bechända . der mäz tie forhtün . die 25 ér ümbe sin rìche dóleta . ze dien fórhtón . dés óbe hóubete hängenten suértes. Ér hängta iz [A 131] 10 imperet 15 &ba gàt tiu 16 zu. 23 dér pinumftlicho 24 tie] tia r am Rande 26 hàngènten hàncta 21 i. dignitatis R. 23 Dionysius quidam tyrannus totam Siciliani fraude et dolo invasit R (Dionysius tyrannus Siciliam dolo subjugaverat sibi X). 26 quadam autem die quendam amicorum suorum interrogavit, si esset felix ? Qui ait : quidni ? Ille iussit. . . gladium acutiasimum tenuissimo filo ligatum supra verticem eius suspendi et interrogavit eum, si videretur sibi beatus esse. Qui respondit nullo

166 temo úber hóubet pe éinemo smálemo fádeme . tér ze imo chád . táz er sálig uuáre-. únde frágeta ín . uuio sálig píst tu nü? Uuio sálig mág ih sin chád ér . únz íh tíz suért fúrhto ? Álso sálig pin ih chád 5 dionisius . tés sélben fúrhtendo. Qu§ est igitur h$c jjotestas . qu$ nequit expeliere morsus sollicitudinum . qu§ nequit uitare acúleos formidinum? Uuáz keuuálto mág táz sin . díu mánne nieht penémen nemág . in (155) nebìzèn sórgun. únde in negértèn fórhtün ? Atqui 10 uellesT I ipsi uixisse securi . sed nequeunt. Nü uuóltin sie dóh kérno lében síchuro . sie nemúgen áber. Dehinc de potestate gloriantur. Únde ruoment sie síh tóh íro geuuáltes. An tu potentem censes . quem uideas nelle quod non possit efficere? Áhtóst tu dén 16 geuuáltigen . dér dáz ketüon nemág . táz er uuíle? Potentem censes qui ambit latus satellite? Áhtóst tü sàlìgen . dér io dia sitün úmbestéllet . mít tien chnéhten? Qui plus ipse metuit . quos terret. Tér die int-sizzet. tien er égót ? Qui ut potens esse uideatur. in 20 seruientium manu situm est. In des mánno hánden dáz stát . táz er geuuáltig si. Nam quid ego disseram de familiaribus regum . cum ipsa regna demonstrem . plena tant§ imbecillitatis? Uuáz tárf íh ságen fóne dien gesuásón dero chúningo . uuio uuéih tie sin . 25 sid íh sélben die chúninga geóuget hábo sò uuéiche ? Quos quidem regia potestas . sepe incolomis . sepe autem lapsa prosternit. Tie chúningo geuuált int-sézzet. millón únz er gréht íst . uuilón so er beuállet. Só der chúning peuállet. só beuállent sine gesuàsen . ófto 17 síttün

27 Tie

28 íst ^ u u i l o n

29 gesuàsen

modo se beatum esse, qui aestimaret casu gladii cito se moriturum. Cui Dionysius inquit : qualem tu nunc habes timorem, talem ego nunc assidue patior R. 22 ipsa regna : reges qui habent regna R "sélben die chuninga". 29 interitus regis interitus solet esse principum R.

167 beuéllet ôuh ér sie sélbo. Sô uilo sint ouh sîe uuéicheren. Nero coegit senecam familiarem . preceptoremque suurn ad arbitrium eligendç mortis. Also dâr-âna skînet . tâz nero sînen gesuâsen . unde sînen méister 5 senecam . genôta ze déro uuéli des tôdes. Tô in sînes tôdes lusta . dô téta er imo dâz sâmo-so ze êrôn . dâz er in liez uuéllen den tôd. Târa-nâh kuân er dén medicum . dér imo blûot lîez in demo bâde . ûnz imo sô [A 132] ûnmâhta . dâz er dés keéndôta. 10 Papinianum diu potentem inter aulicos . obiecit antoninus gladiis militum. Âlso gebôt antoninus . cogno(156) mento pius . duodecimus ab augusto . dâz papinianum dâr in houe lângo geuuâltîgen . sîne hére-chnéhta sluogen. Atqui . uterque uoluerunt renuntiare 15 potentiç suç. Tîe béide uuôltôn sih kérno ûzôn . iro geuuâltes . ûnz sie gesunde uuâren. Quorum seneca etiam opes suas conatus est tradere neroni . seque conferre in otium. Seneca uuôlta iôh sîn gûot âl gében neroni. unde héime sizzen mûozîg. Sed dum moles ipsa 20 trahit ruituros . neuter effecit quod uoluit. Âber sô iz îo féret . tâz tie sîgenten iro suâri nider-zihet . pediu neiruuânt iro neuuéderêr . nôh in nespûota dés sie uuôltôn. Sîe uuâren ûberlâden . dâz erfâlta sie. Quç est igitur ista potentia . quam pertimescunt habentes? 25 Uuîolîh ist tânne dér geuuâlt . tén dîe furhtent téro ér ist ? Quam nec cum habere uelis . tutus sis . et cum cupias deponere . non possis uitare? Tén dû hâbendo unsichure bist . ube dû in hâben uuile . ûnde ube dû 5 genôtta 7 êron 8 bóde. Zirkumflex aus AJkut? 9 kéndôta. 18 conferre] ferre. 25 Uuîolih tén] dén 5 Nero imperator fingebat se quasi magistrum ita illum timere veluti in pueritia unde nacta occasione mandavit ei, ut sibi genus mortis eligeret eo quod nollet eum vivere R. — zu 8 venam utriusque bracchii fecit indici R. 11 Antoninus : imperator X . 18 ut rei familiaris tantum praeesset R, vgl. "héime".

168 neuuile . fône imo nemâht ? An presidio sunt amid . quos non uirtus sed fortuna conciliât? Uuérdent tir is tie friunt ze gûote . dû nesîst unsichure . die âllero dicchôst fône tugede nechôment . nube fône sâldôn? 6 Sed quern félicitas fecit amicum . infortunium faciet inimicum? Sunder dés netrûe dû . uuânda dén diu sâlda mâchôta friunt . tén mâchôt sâr unsâlda fient. Quç uero pestis efficatior . ad nocendum . quam familiaris inimicus? Uuélih suht ist tanne scâdohâftera . dânne 10 der gesuâso fient? 47. QUAE SIT UERA P0TENTIA. Qui se uolet esse potentem . ille dornet feroces ánimos . nec colla uicta libídine summittat . foedis habenis. (157) Tér geuuáltig uuélle sin . dér duuínge sin géila 15 müot. nóh neláze nieht sinen háls úberuuúnden uuérden fóne gelúste . úndertánen sinemo scámelichemo brídele. Táz chít . ér nehénge sinén gelüsten. Etenim licet indica longe tellvs [A 133] tremiscat tua iura . et seruiat ultima tile. Uuánda dóh tinen geuuált tiu 20 üzerosten lánt fúrhtén . so india ist óstert . únde tile nórdeit. Tamen non posse pellere otras curas . et fugare miseras querelas . non est potentia. Táz tu io nieht úberuuínden nemáht scádoháfte gíredá . únde uuénegliche chlágá . táz chit tie súndá . die ze chlá25 gönne sínt . táz sínt únináhte . dáz tüot tíh úngeuuáltigen. 48. QUARTA IN GLORIA. Gloria uero quam fallax sepe . quam turpis est. Aber diu güollichi . uuio lúkke diu ófto ist . únde 3 tie] tie 6 den 12/13 ánimos^" 14 géilla 24 eúndá die

13 summittat^*

20 per Indiani intellegitur totus oriens R, in orientali parte X "óstert". 20/21 ultima est insularum in occidente —

169 uuîo scântlîh. Scântlîh pediu . uuânda si lukke ist. Unde non iniuria exclamai tragicus. Föne diu mâg pâldo rûofen dér tragicus poeta apud grecos. 0 gloria gloria milibus mortalium nihil aliud facta nisi aurium

5 doxa doxa miriisi de broton vden gagosen ei oton inflatio magna.

oggosas megan. Iâ gûolliclii gûollichi . dûsent ménniskôn nîeht anderes uuörteniu . âne michel héui dero ôrôn. Taz lob kehôrent tiu ôren gérno . bediu in10 dûont siu sih târa-gâgene. Plures enim abstulerunt sepe magnum, nomenfalsis uulgi opinionibus. Mânige guûnnen ôfto michelen nâmen fone lukkemo liumende . des liutes. Quo quid turpius excogitari potest ? Uuâz mâg tanne lôsera sîn . aide erdénchet uuérden ? Nam 15 (158) qui falso predicantur . suis ipsi necesse est laudibus erubescant. Tie man lobôt mit ûnréhte . tîe scâmênt sih note iro lobes. Quç si etiam meritis conquisitç sint . quid tarnen adiecerint conscientiç sapientis? Übe ouh liumenda mit réhte guûnnen uuérdent. uuâz uuéiz 20 tânne der uuîso mân . dés töh mêr tûgede hinder imo ? Qui non metitur bonum suum populari rumore . sed ueritate conscientiç. Tér sîne frêhte nîeht neâhtôt after liumende . nûbe âfter geuuizenero uuârhéite. Quodsi pulchrum uidetur propagasse hoc ipsum nomen . 1 Scântlih 5 miriia idebroton v den 7 oggosaa hat einen Haken nach unten, wie ein g (vgl. Eurip. Androm. 319 : 3> ôà£a ôo£a fivQÎoioi ôij ßqoT&v ovôèv yeyœoiv öyxov âyxaxJaç fiéyav bei Notker verderbt und falsch übersetzt-, vgl. Naumann 8. 74) 10 tara gâgene 16 löbot 18 täm e am Rande 24 e am Rande R, vgl. "nördert". 23 atras : inutiles X (Sangall. 844) "scâdohâfte". 3 tragiei poetae tragoedias scribentes . . quod graece ergo tragos dicitur X , vgl. "poeta apud grecos". 4 0 gloria gloria milibus mortalium nihil aliud facta nisi aurium inflatio magna, so nur in X (ähnlich R). Notkers Boethhu-ÜbersetzuDg.

III.

12

170 eonsequens est ut non iudicetur extendisse foedum. Túnchet óuh mánne scöne geuuít-préiton sinen námen . so gezímet mióla . dáz er ménniskón nedúnche tönen námen bréiten . núbe uuárháfto guollichen. Sed 6 cum necesse sit uti paulo ante disserui . plures gentes esse . ad quas nequeat fama unius hominis peruenire . fit ut quem tu estimas esse gloriosum . próxima [A 134] parte terrarvm uideatur inglorius. Tánne áber not si . so íh fóre ságeta . mánige líute uuésen . ze dien 10 eines mánnes líument fólle-chómen nemág . tánnán geskíhet . tén dü áhtost küollichen . táz tér si úmbehúget . in ándermo lánde. Inter h$c uero populärem gratiam . nec dignam quidem puto commemoratione. Tár-míte neáhtón íh sár nieht tero líuto lób tés uuér15 dez . táz íh is keuuáne. Qu§ nec indicio prouenit . nec umquam firma perdurat. Táz fóne chiesenne sár nechúmet . nóh síh fásto nefólle-hábet. 49. ITEM. Iam uero quam sit inane . quam futile nomen no20 bilitatis . quis non uideat? Áber dér námo des keéde(159) les . tés síh cnuoge guollichónt . uuio úppig únde uuio fersíhtig neíst tér ? Fv/tile héizet táz úngehába fáz . táz zeléchen . álde eruuórten ist. Tèmo ist kelih . tér ze imo sélbemo los ist . únde dóh uuíle 25 héizen édeling. Qu$ si refertur ad claritudinem . aliena est. Tér námo déshálb nieht keméinet nedárf uuérden . 4 güollichen . 23 l&z aus s harr, e am Rande

26 nieht

22 futile dicitur vas quoddam in aacris Vestae positum superius latum inferius acuminatum, quod ideo tale erat, ut si forte ad terram poneretur, quicquid liquoris haberet in terram funderetur R; ex hoc ergo dicitur homo futilis qui commissa retinere non potest R (futiles dicuntur homines qui tacendo celare necqueunt sed magia effundunt — X).

171 ze mari. uuànda er ze éinemo àndermo triffet. Uidetur

namque nobilitas esse quidam laus . ueniens de mentis

parentum. Also an dirro diffinitione skinet . tàz nobilitas ist chómen lób . fóne dero fórderón uuirden.

5 Quodsi predicatio facit claritudinem . itti necesse est clari sint . qui predicantur. Sìd taz lób mari tùot . so

sint tie fórderen mare . déro daz lób ist. Quare non

efficit te splendidum . aliena claritudo . si non habes

tuam. Pediu nemàchót tih skìnbàren . ànderro mari . 10 ube du dina nehàbest. Quodsi quid est bonum in nobilitate . id esse arbitror solum . ut uideatur imposita necessitudo nobilibus . ne degenerent a uirtute maiorum. Tàz éina àhtón ih échert kuot . uuésen àn demo édele . ube is ieht kuot 1st . tàz tien édelingen dés 15 nót tiìnche . nàh tien fórderón ze slàhenne . an irò tugede. 50. UNAM CUNCTIS ORIGINEM ESSE.

Omne genus hominum surgit in tetris . ah simili

ortu. Fóne gelichemo urspringe . chàmen alle mén20 nisken in érdo. Unus enim rervm pater est . unus cuncta ministrai. Allero creaturarum 1st éin fàter . [A 135] éinèr fliget irò àllero. Ille dedit radios phoebo . dedit et cornua lun§. Ér téta skìnen dia siinnùn . hórnèn den mànen. Ille etiam dedit homines terris . 25 (160) et sydera c$lo. Ér scuof tie ménnisken in érdo . stérnen in himele. Hic clausit animos membris . petitos celsa sede. Ér betéta dia sèla in dien liden . fóne himele hàra-nider gefrumeta. Mortales igitur cunctos edit nobile germen. Pediu hàbet alle ménnisken ge30 récchet édelèr chimo . uuànda sie fóne himele burtìg 14 édelingen 30 chimo

15 zeslàhenne .