Kemom Chʼabʼal. Ukabʼ junabʼ. Utakʼalibʼal tijonem. Kʼicheʼ. Segundo grado primaria. Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

  • Author / Uploaded
  • coll.

Table of contents :
PortadaCuaderno2ok'iche'
Pag-iniciales2o Cuaderno k'iche
2o Cuaderno k'iche 2014

Citation preview

Kemom Ch’ab’al Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

K’iche’ Segundo grado primaria

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik Nub’i’ are’:

Catalogación de la fuente Proyecto de Desarrollo Santiago - PRODESSA.

Mi cuaderno para pensar y resolver - Kemom Ch’ab’al -Segundo grado primaria Programa de lectoescritura eficaz con enfoque de valores. Primera edición. Guatemala, 2013. 176 p. ISBN en trámite. Temas: Comprensión lectora, equidad de género, paz y derechos humanos, bilingüismo e interculturalidad, pensamiento lógico, comunicación y lenguaje.

Autoridades Ministeriales Cynthia Carolina del Águila Mendizábal Ministra de Educación Evelyn Amado de Segura Viceministra Técnica de Educación Alfredo Gustavo García Archila Viceministro Administrativo de Educación Gutberto Nicolás Leiva Alvarez Viceministro de Educación Bilingüe e Intercultural Eligio Sic Ixpancoc Viceministro de Diseño y Verificación de la Calidad Educativa Evelyn Verena Ortiz Herrera de Rodríguez Directora General de Gestión de Calidad Educativa –DIGECADEOscar René Saquil Bol Director General de Educación Bilingüe Intercultural –DIGEBI-

Federico Roncal Martínez y Edgar García Tax Codirección Proyecto de Desarrollo Santiago -PRODESSA Erwin Salazar De León - Coordinador del Área de Proyectos Educativos Equipo de producción y coordinación

Equipo Técnico de DIGEBI

Federico Roncal Martínez Erwin Salazar De León Coordinación de la producción

Edgar Daniel Morales Héctor de León Alonzo Paula Veliz Ilustración

Daniel Caciá Álvarez Silvia Montepeque Mediación pedagógica

Diana Zepeda Gaitán Gustavo Xoyón Diseño gráfico

Kajb’e Cayetano Rosales Coordinador del departamento de materiales educativos bilingües interculturales

Edgar García Tax María Beatriz Par Sapón Revisión y traducción al idioma K’iche’

Lisbeth Etelvina Son Simón Revisión y adaptación de artes finales

Federico Roncal Martínez

Revisión y asesoría pedagógica

Luis Fernando Paredes Pereira Subdirector de desarrollo educativo bilingüe intercultural

Este libro fue elaborado por PRODESSA con el apoyo financiero del PACE- GIZ.

2

¿Cómo es tu cuaderno y cómo utilizarlo? A cada lectura le corresponde una serie de ejercicios. Búscalos en tu cuaderno para pensar y resolver.

Los identificarás leyendo el título y observando las ilustraciones.

Libro de lectura

Mi cuaderno para pensar y resolver

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

3

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

En tu cuaderno para pensar y resolver encontrarás lo siguiente: 1. Carátula Aquí puedes identificar:

Título

Ilustración

2. Hoja Antes de leer Aquí encontrarás: Un divertido ejercicio que debes realizar antes de leer, con la ayuda de tu maestra o maestro. Al realizarlo te prepararás para comprender mejor lo que dice la lectura. Algunas veces encontrarás los espacios numerados para responder las preguntas que irás encontrando durante la lectura. 4

Tipo de lectura

3. Ejercicios para pensar y resolver Aquí encontrarás: Preguntas y actividades divertidas acerca de la lectura. Intenta resolverlas sin ayuda, así tendrás la oportunidad de comprobar si comprendiste lo que acabas de leer y podrás expresar tus opiniones.

Además, al final tienes espacio para dibujar y escribir.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

5

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Upam

Ajilab’al

6

Ub’i’

Jas uwach

uxaq wuj

1.

Chi rij taq ri kete’t

Chololem

9

2.

Are k’u chanim ¿Jas che kojetz’an wi?

Tzijonem k’ulmatajem

15

3.

Ri una’ojib’al ri ati’t

Q’oloj

21

4.

Ri alaj ch’o ri sib’alaj nim uchuq’ab’ rachi’l tuqa’r

Q’oloj

27

5.

Ri a Kalux ri q’eq alaj kar

Q’oloj

33

6.

Ri xib’in rib’ ri ajq’ij

Tzijonem

39

7.

Ri B’anal uwi’ kuchi’l

Tzijonem k’ulmatajem

45

8.

Ri uwachulew rech wachib’al

Q’oloj

51

9.

Ri k’a’n alaj k’oy

Q’oloj

57

10.

Ri xir rachi’l ri ati’t sak’

Tzijonem

63

11.

Ri ali Liwa ri putzku’yinaq am

Alaj tzijonem

69

12.

¡Joje’wa’oq!

Chololem eta’manem

75

13.

El pequeño héroe

Anécdota

81

14.

Yo te tengo a ti y tú me tienes a mí

Narración

87

Ajilab’al

Ub’i’

Jas uwach

uxaq wuj

15.

¡Maj jas karil wi ri ka’yb’al!

Tzijonem

95

16.

Ordeno historias

Historieta

101

17.

Ri tzukunem

Q’oloj

107

18.

Ni un beso a la fuerza

Poema

113

19.

Ri Awajib’ kek’oji’ pa koral

Q’oloj

119

20.

Haciendo magia con el barro

Instructivo

125

21.

Dos buenas amigas

22.

Ri a Tato rachi’l ri ati’t taq kar

23.

Ri k’oxol ri elaq’al na’oj

24.

Fábula

131

Q’oloj

137

K’ulmatajem

143

En la aldea nueve todo se mueve

Cuento

149

22.

Ri kib’antajem un alaxik aj iximulew

B’antajem

153

26.

Ri ati’tab’ taq ak’, ri ama’ ak’ rachi’l ri ixjut

Tzijonem

159

27.

Ri ajxojolob’ rachi’l ri e keb’ elaq’omab’

Q’oloj

165

28.

Adivinanzas

Adivinanzas

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

171 7

k’iche’

8

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Chololem

Chi rij taq ri kete’t

Chololem: Are utzijoxik jun jastaq ri k’o ucholajil.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

9

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Kab’an juj juch’ chi uxe’ ri jastaq k’o kete’t chi kech. Ch’ich’ kajib’ uketet

Ch’ich’keb’ uketet

Ch’ich’ keb’in chi ja’ Ja

Tem

Ch’at

B’inem Ri taq ketet kekoj che

Jachike lo ri kutzijoj we tzijonem.

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

2

10

Pa taq ri tzijob’elil we ne’ k’ulmatajem e winaq ri ketzijoxik, xuquje’ taq awaj, ri k’o kik’ulmam. K’o jun ri qas are’ katzijox uwach are wa’ ri qas uk’u’x ri tzijob’elil. Kariqitajik are kaqato’: jachinaq ri qas katzijox uwach.

¿Jachin ri nim ub’anik?

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chawila’ taq ri wachib’al, chatz’ib’aj rajilab’al are kacholaj taq ri jastaq jacha ri kek’ulmatajik pa taq ri ketet, k’o jun ak’utb’al.

1 Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

11

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach chi kijujunal ri cholaj tzij, chab’ana’ jun juch’ chuxukut we tzij we ne’ man tzij taj, chawila’ ri jun k’utb’al: Qas tzij 1. Kexik’an ik ri ak’alab’ alitom, alab’om pa ri b’e.

Man tzij taj

X

2. Man xxik’an ta le ali Marisol rumal xuxi’j rib’. 3. Xe’opan ri utat unan le ali Marisol pa ri xik’anem. 4. K’ax una’oj le ali Julia. 5. Kokowinik xaq utukel kab’e pa tijob’al le ali Marisol C. Chasik’ij kiwach ri k’otb’al chi’aj k’a te k’u ri’ chatzalij kiwach, are’ kawil ri k’amb’al na’oj. 1. Jas xuna’ le ali Marisol pa ri xik’anem.

Xkikotik rumal xk’ojik kuk’ taq rachi’l. 2. Jachike kawaj kab’ij apan che le ali Marisol.

3. Are xk’is ri xik’anem, chachomaj jas xub’an le ali Marisol

12

D. Xjach jun kisipanik chi kech konojel, chi ak’alab’ alab’om, alitom. Are wa’ ri sipanik: • Oxib’ tz’ib’ab’al re che’. • Keb’ wuj rech wachib’al. • Kajib’potz’ k’i taq kiwach. • Jun etal q’ij. • Jun chim. Chab’ana’ kiwachib’al

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

13

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 14

Tzijonem k’ulmatajem

Are k’u chanim ¿Jas che kojetz’an wi?

Tzijonem k’ulmatajem: Are taq jun winaq kutzijoj jun k’ulmatajem, we ne’ jas xuriq jun q’ij. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

15

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chasik’ij uwach ri kib’i’ we nik’aj taq etz’anem. alaj taq ch’ich’

bisiklet

ala’s

Rikil

alaj taq laq

etz’an potz’

B’inib’al

b’olich

sayo’p

potz’

xik’anem

Che’atz’ib’aj jawi’ kachomaj chi ke’ok wi. ¿jas taq kiwach etz’anem keb’an kumal alaj taq alitomab’?

¿Jas taq kiwach etz’anem keb’an kumal alaj taq alab’omab’?

¿Jas taq kiwach etz’anem keb’an kumal alaj taq alitomab’ rachi’l alaj alab’omab’?

¿Jas kachomaj at chi kutzijoj chi qech we jun Tzijonem k’ulmatajem?

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

16

Pa we jun tzijonem k’ulmatajem e k’o k’i uwinaqil kab’an kech, ¿e jachin taq?

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chaka’yej ri wachib’al k’a te k’u ri’ chaya’ ri rajilab’al ri kuk’ut ri ucholajem ri xk’ulmataj chi kijujunal ri kak’ut pa ri wachib’al pa ri sik’inem. Are chawila’ ri k’amb’al na’oj.

Pa taq ri tzijonem kek’ulmataj taq jastaq. Cholajem ub’i’ ri utzijoxik ri kak’ulmatajik.

1 Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

17

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach ri tz’aqat chomanik k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. Chaka’yej ri k’amb’al na’oj. 1. ¿Jas che ri ali Che’p rachi’l ri a Xwan alinaq xe’wajilik are taq xekil ri e kachkab’? a. Rumal chi ma kakaj taj ketz’an kuk’ are’, xkowaj kib’. b. Rumal chi kakaj chi keto’ chuchomaxik jas kaketz’ab’ej. c. Rumal chi xkixi’w kib’ rumal ri’ xe’alimaj ub’ik. 2. ¿Jas che xech’o’jin ri alaj taq ak’alab’? a. Rumal chi ri ak’alab’ ma kakaj taj kaketz’ab’ej ri etz’anem kakib’ij ri alaj taq alitomab’? b. Rumal chi xekosik rumal xa’ jun etz’anem xkib’ano. c. Rumal chi ri alaj taq alab’omab’ xkitaqchi’j ri alaj taq alitomab’ rech kakib’an ri alaj taq ch’ich’. 3. ¿Jas xk’ulmataj kuk’ ri alaj taq ak’alab’ are taq ri ajtij Lex xtzijon kuk’? a. Xek’ixik rumal chi kakaj kaketz’ab’ej ala’s kuk’ ri alaj taq alitomab’. b. Xkichomaj chi maj kub’ano we kaketz’ab’ej ala’s kuk’ ri alaj taq alitomab’. c. Xkichomaj chi ma keb’etz’an ta kuk’ ri alaj taq alitomab’. C. Chatz’aqatisaj ri cholajem. ¿jas taq uwach wachib’al keteri’k? Chawila’ ri k’amb’al na’oj.

18

D. Chatz’aqatisaj ri tz’aqat na’oj kuk’ taq ri b’anoj e k’o pa ri kajxukut. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj. Xkiworo Chi konojel Ruk’ jun klawix

xkiya’o

xkib’an

xkiq’axaj

xkib’ano

ri alaj taq kich’ich’. wi ri tz’apb’al lime’t choqoje’

ri lime’t. jun alaj che’ pa taq ri jul. Chuchi’ taq

wi ri tz’apb’al lime’t.

E. Ri kachomaj. 1. ¿Kab’ij at chi ri alaj taq alab’om utz keketz’ab’ej taq ri ketz’anem alaj taq alitomab’?

¿Jas che?

2. ¿Kab’ij at chi ri alaj taq alitomab’ utz kaketz’ab’ej taq ri ketz’anem alaj taq alab’omab’?

¿Jas che?

F. ¿Jachin chi kech ri utz ucholajem we jun tzijonem ri’? Ri alaj taq alitomab’ rachi’l ri alaj taq alab’omab’: a. Kakiya’ rutzil kiwach. Kakijach kib’. Ketzijonik. b. Ketzijonik. Kakijach kib’. Kakiya’ rutzil kiwach. c. Kakiya’ rutzil kiwach. Ketzijonik. Kakijach kib’.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

19

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 20

Q’oloj

Ri una’ojib’al ri ati’t

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

21

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Utz chab’ana’ chukaye’xik ri wachib’al

Chatz’ib’aj pa taq ri juch’ ri winaq ke’aka’yej:

Chak’utu’: ¿Jas kab’ij at chi tajin kub’an ri ati’t?

Tajin kutzijoj jun tzijonem. Tajin kuya’ pixab’ chi kech ri winaq. Tajin ke’uyaj ri alaj taq ak’alab’. 22

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem “Ri una’ojib’al ri ati’t” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalib’al uwach. 1. ¿Jas ri’ ri qas nim ub’anik katzijox rij pa we sik’inem? a. K’i ri reta’mab’al ri ati’t chi kij taq ri q’ayes. b. Sib’alaj na’ojinel ri ati’t rumal chi reta’m ronojel uwach jastaq. c. Ri ati’t reta’m uwach ri b’e. 2. ¿Jas che kub’ij chi are taq ri ati’t kuka’yej ri kaj, reta’m jampa’ kub’an jab’? a. Rumal chi ri ati’t reta’m rilik ri retal ri jab’. b. Rumal chi jun alaj chikop karapinik, kub’ij chech ri ati’t jampa’ kub’an jab’. c. Rumal chi pa ewal kub’ij chi kech ri sutz’ chi kakitzoqopij ulo ri jab’. 3. ¿Jas kab’ij at chi kub’an ri ati’t are taq kayowaj jun ri’mam? a. Kucha’ ri utzataq q’ayes rech kukunaj. b. Kub’ij chech ri nan chi kuya’ jun ukunub’al. c. Kumaj oq’ej.

4. ¿Jas ri’ ri qas utz kakib’an ri winaq e k’o pa tinamit are taq k’o jun k’ax chi kech? a. Usolik uwach ri k’ax xa pas kux ub’anik. b. Chi e nik’aj chik kesolow rech ri k’ax. c. Utzukuxik jun ati’t rachi’l utayik toq’ob’ chech rech kuya’ taq pixab’ rachi’l kuk’ut ri b’e. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

23

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chatz’ib’aj jas ub’anik ri ati’t. chaka’yej ri k’amb’al na’oj. Uwachib’al ri ati’t

¿Jas ub’anik?

Nima winaq

24

C. Chana’taj jachin taq chi kech ri ati’t rachi’l ri e man e k’o pa ri tinamit k’a te k’u ri’ chatz’ib’aj jub’iq’ chi kech ri aweta’m kakib’ano:

Ub’i’ ri ati’t

We jun ati’t are’:

1

2

3

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

25

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

D. Waral k’o jun ati’t nim ub’anik. Rajawaxik kab’an ri uwachib’al. Chasik’ij kiwach ri tz’aqat na’oj rech kaweta’maj jas ub’anik. Ri ati’t: 1. Setesik ri upalaj. 2. Kusutij ri pach’um uwi’ pa ujolom. 3. Ronojel mul katze’nik. 4. Utz karil chech ri uperaj ri k’o rax taq juch’rachi’l kaq, q’an raxroj. 5. Kab’in ruk’ jun ch’ami’y.

Chatz’ib’aj jun k’otoj chi’aj rech kab’an chech ri ati’t. Chana’taj chi ri are’ sib’alaj k’o una’ojib’al.

26

Q’oloj

Ri alaj ch’o ri sib’alaj nim uchuq’ab’ rachi’l tuqa’r

Q’oloj: Are jun tzijonem jawi’ ri uwinaqil we ne’ e winaq, we ne’ awajib’ ri kech’awik. Konojel taq ri q’oloj kub’ij jas kakib’an ri uwinaqil rech kakisol uwach jun k’ayewal. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

27

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chaya’ chupam jun setesik ri jas kachomaj at chi ri alaj ch’o katzijob’ex pa we q’oloj sib’alaj nim uchuq’ab’ rachi’l tuqa’r.

Chom

b’aq

Yowab’

Sib’alaj kawa’ik kuch’ek ri ch’a’oj Kelesax urikil

nim

puch’

Kuch’ek ta ri ch’a’oj Jun chik Chach’eka’ we nik’aj taq ch’o k’o kichuq’ab’ we ne’ e tuqa’r. Chatz’ib’aj pa ri k’olib’al kaya’ik.

¿Kawaj kaweta’maj jachin chi kech ri tzalijisan wachaj? ¡Chasik’ij uwach ri q’oloj!

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

28

¿Jachin ri winaqil kab’an rech pa we jun q’oloj

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. ¿Xachomaj k’ut we nik’aj taq na’oj? Chajuch’u’ kixe’ ri kakaj kakib’ij: 1. “K’a te k’u ri’ k’ut, ruk’ q’oxom chi k’u ruk’ ronojel uchuq’ab’” karaj kub’ij chi: a. Ri alaj ch’o k’o uchuq’ab’. b. Pisom ri alaj ch’o. 2. “Xub’ij ri saqb’ach are taq kab’irib’at che tew” karaj kubij chi: a. Kuraq uchi’ ri saqb’ach. b. Ri saqb’ach kab’irib’at che tew. 3. “Ri q’ij kapasow rumal ri q’aq’” karaj kub’ij chi: a. K’o q’aq’ chi rij ri q’ij. b. Chi ri q’ij kuna’o chi kajiq’ rumal ri q’aq’. 4. “Amaq’el wi kinuqar ruk’ ri uware” karaj kub’ij chi: a. Ri alaj ch’o kutij ri xan. b. Ri alaj ch’o kaxik’an chuwach ri xan. B. Chatz’aqatisaj wa’: Pa ri umajb’al ri q’oloj, ri alaj ch’o kuna’o chi tuqa’r rumal:

Are taq kak’is ri q’oloj, ri alaj ch’o xrilo chi ri are’ nim uchuq’ab’ rumal:

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

29

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. ¿Kana’taj chawe jachin ruk’ xch’aw wi ri alaj ch’o? Chanuk’u’ ruk’ jun juch’ ri ucholaj ri xeb’anataj wi ri b’anoj. Are chawila’ ri k’amb’al na’oj.

30

1

Ri nan sutz’ xub’ij chi rech ri alaj ch’o: ri kaqiq’ nim uchuq’ab’ chi nuwach in rumal chi kinusalab’aj.

2

Ri tat kaqiq’ xub’ij chi rech ri alaj ch’o: ri xan nim uchuq’ab’ chi nuwach in rumal chi kinuq’atej.

3

Ri tat q’ij xub’ij chi rech ri alaj ch’o: ri nan sutz’ nim uchuq’ab’ chi nuwach in rumal chi kinuch’uqu.

4

Ri xan xub’ij chi reh ri alaj ch’o: at nim achuq’ab’ chi nuwach in rumal chi kinaqaro.

5

Ri saqb’ach xub’ij chi rech ri alaj ch’o: ri q’ij nim uchuq’ab’ chi nuwach in rumal chi kinuja’risaj.

D. Chatz’ib’aj wa’: ¿Jas ri ab’i’? ¿Jampa’ kana’o chi nim achuq’ab’?

¿Jampa’ kana’o chi at tuqa’r?

1.

1.

2.

2.

3.

3.

4.

4.

5.

5.

E. Chasik’ij wa’ k’a te k’u ri’ chatz’aqatisaj ri na’oj k’o chuxe’. “Jun kuchomaj chi tuqa’r chuwach ri jun chik, ri jun chik ri’ kuchomaj chi tuqa’r chi chuwach jun chik” In, in tuqa’r chuwach

are k’u ri in nim

nuchuq’ab’ chuwach

.

F. ¿Jachin chi kech ri utz ucholajem we jun k’ulmatajem ri’? a. Kaqaj ri q’ij. Kel ri q’ij. Kak’atan ri q’ij. b. Kel ri q’ij. Kak’atan ri q’ij. Kaqaj ri q’ij. c. Kak’atan ri q’ij. Kel ri q’ij. Kaqaj ri q’ij.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

31

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 32

Q’oloj

Ri a Kalux ri q’eq alaj kar

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

33

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chaka’yej ri a Kalux, k’a te k’u ri’ chatzalij kiwach ri k’otoj chi’aj.

1. ¿Jas kaka’yik?

2. ¿Jas kab’ij at chi kuna’o?

3. ¿jas che?

4. ¿Jas kab’ij at chi xuk’ulmaj?

34

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem “Ri a Kalux, ri q’eq alaj kar” K’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalib’al uwach. 1. ¿Jas che ri a Kalux k’o chi pa jun alaj cho? a. Rumal chi xtzaqisax kan rumal ri e laj taq uchaq’. b. Sib’alaj ixk’aqa’t ri a Kalux rumal ri’ xsachik. c. Sib’alaj jab’ xub’ano, rumal ri’ ri xkixol kib’ ri ja’. 2. ¿Jas che kab’ison ri a Kalux rachi’l kuna’o chi xaq utukel k’olik? a. Rumal chi ri utat rachi’l ri unan sib’alaj keraj. b. Rumal chi sib’alaj k’a’n. c. Rumal chi maj jachin reta’m uwach pa ri jun chi cho. 3. ¿Jas k’ax xk’ulmataj pa ri jun k’olib’al jawi’ xopan wi ri a Kalux? a. Xub’an jun kaqsut rumal ri’ xkixi’w kib’ ri alaj taq kar. b. Xopan jun nimalaj kar ri karaj ke’utij konojel ri kaq taq kar. c. Xopan jun nimalaj kar, ri karaj kutij konojel ri q’eq taq kar. 4. ¿Jas xb’an chech usolik ri k’ax? a. Xkimulik kib’ ri kar rachi’l xe’alimaj ub’ik. b. Xkowaj kib’ ri kar, ri jun kar chik xb’ek. c. Xkimulij kib’ ri kar k’a te k’u ri’ xkib’an jun nimalaj kar, ri xkowinik xuxib’ij ub’ik ri jun chik.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

35

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chatz’ib’aj jas xuna’ ri a Kalux pa ronojel ri tzijonem. A Kalux

¿Jas xuna’o?

¿Jas che?

Are taq xmajtaj ri tzijonem. Pa unik’ajal ri tzijonem. Pa uk’isb’al ri tzijonem. Pa uk’isb’al ri tzijonem. C. Chajulumaj jas kib’anik ri e kar e k’o pa ri alaj cho. ¿Jas ub’anik ri al Kalux?

¿Jas kujunamataj wi? ¿Jas kib’anik ri nik’aj chi kar?

D. ¿Jas che kachomaj at chi ri a Kalux xe’uto’ ri e nik’aj chi kar?

¿Jachin ruk’ kajulumaj wi awib’? A Kalux ¿Jas che?

36

RI nimalaj kar

Ri e nik’aj chi kar

E. Ikim apanoq kariq k’i taq wachib’al. Rajawaxik ke’anuk’u rech kab’an ri uwachib’al ri a Kalux. Rajawaxik chi kakoj konojel ri wachib’al.

F. Chasik’ij uwach rachi’l chatzalij kiwach ri k’otoj chi’aj, kab’ij ruk’ ri atzij. 1. ¿K’o k’u jun mul ana’om awib’ pacha’ ri a Kalux?

2. Chatz’ib’aj pa ka’ib’ tz’aqat chomanik, jas ri xk’ulmatajik:

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

37

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 38

Tzijonem

Ri xib’in rib’ ri ajq’ij

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

39

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿Aweta’m jas taq wa’ we q’ayes ri’? Chatz’ib’aj ri kib’i’ par i alaj juch’ k’o chuxe’ chi kijujunal taq.

¿Jas kab’ij at chi xuk’ulmaj?

40

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem “Ri xib’in rib’ ri ajq’ij” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalib’al uwach. 1. ¿Jas che tajin kekam ri e q’ayes? a. K’i q’ij chik chi man ke’ja’ax ta rumal ri ajq’ij. b. Keb’isonik rumal chi man utz ta kakil ri kib’anik. c. Keb’isonik rumal chi man utz ta kakil ri k’olib’al jawi’ xetik wi. 2. ¿Jas che ri ixim sib’alaj kasi’janik? a. Sib’alaj kaki’kot ri ixim rumal ri ub’anik. b. Sib’alaj chajinem kaya’ chech ri ixim rumal ri ajq’ij. c. Sib’alaj utz ri k’olib’al jawi’ tikital wi ri ixim. 3. ¿Jas xketa’maj ri nik’aj chi q’ayes are taq xkito jas xub’ij ri ixim? a. Chi sib’alaj utz we ta ke’ux ixim. b. Chi ri ajq’ijab’ are utz kakil ri ixim chi kiwach ri roxox. c. Rajawaxik chi, chi kijujunal keki’kot che ri kib’anik. 4. ¿Jas ri na’oj kuya’ kan ri ajq’ij? a. Chi ri alaj taq ak’alab’ keb’e cho taq kachoch rech kakiriq chi la’ jas kekowin chub’anik b. Chi ri alaj taq ak’alab’ sib’alaj keki’kot chech ri kib’anik rech kakiriq jas kekowin chub’anik. c. Chi ri alaj taq ak’alab’ ke’ux ixim, roxox we ne’ je’l taq che’ rech kakiriq jas ri kekowinik kakib’ano rech kakiriq ri kich’umilal. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

41

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Jacha’ ri e q’ayes, at choqoje’ katkowinik kariq ri utzilal k’o chawech choqoje’ katki’kot rumal. Rumal ri’ chatz’aqatisaj we kata’ chawech: Ri nub’i’ are’

In (alaj ali – alaj ala)

Chab’ana’ ri awachib’al

In (In K’iche’ winaq)

42

Ri nuch’umilal are’:

C. ¿Kana’taj k’ut jas ri xk’ulmataj pa ri Tzijonem? Chanuk’u’ ruk’ jun juch’ ka’ te k’u ri’ chab’ij ri cholaj xek’ulmataj wi ri jastaq. Chaka’yej ri k’amb’al na’oj:

Nab’e xk’ulmataj wa’:

K’a te k’u ri’ ri q’ayes xkib’ij wa’:

Are k’u ri ixim xub’ij:

Chi uk’isb’al ri ajq’ij xub’ij:

Chaloq’aj ri ab’anik. ¡Xopan ri q’ij chi kab’an wa’! At k’o waral rech kalab’ana’ ri at taqom uloq ri kab’ix ch’umilal chech. Jun ajq’ij xb’e cho rachoch k’a te k’u ri’ xub’ij: -¡Jas tajin kak’ulmatajik! Man utz ta kaqil ri qab’antajik.

- Kinux ixim, kinya’ ronojel ri nuchuq’ab’ rech kinb’ano.

D. Chatz’aqatisaj ri cholaj. ¿Jas chik kateri’k? 1. Alaj ala – alaj ala – alaj ali- alaj ali- alaj ala- ___________ - alaj ali – alaj ali 2. ixim - kape - ixim - kape - _________ - kape 3. je’l che’- chaj - roxox – je’l che’- _____________ - roxox

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

43

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 44

Tzijonem k’ulmatajem

Ri B’anal uwi’ kuchi’l

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

45

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...

Ub’inisaxik moto Uyuq’ik chij Ulejik wa Uchajixik ab’ix Kitijoxik ak’alab’ Kikunaxik winaq ri e yowab’. Kemonik Ub’anik uwi’ kuchi’l Uwokik jun ja

¿Jachin kab’ij at chi are’ ri b’anal uwi’ kuchi’l? 46

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem “Ri b’anal uwi’ kuchi’l” k’a te k’u ri’ chab’ana’ wa’: ¿Jas kakib’an pa ri umajb’al ri ¿Jas kakib’an pa ri uk’isem ri tzijonem? tzijonem? Ri nan: Ri nan:

Ri e alk’wa’lixel:

Ri e alk’wa’lixel:

Ri tat:

Ri tat:

Ri e winaq rech ri tinamit:

Ri e winaq rech ri tinamit:

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

47

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach we nik’aj taq k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalib’al uwach. 1. ¿Jachin ri’ ri winaqil qas kab’an rech pa we jun tzijonem? a. Ri nan b. Ri tat c. Ri xib’al. 2. ¿Jas kachomaj at chi xuchomaj ri nan are taq xumaj chak chech ub’anik uwi’ kuchi’l? a. Chanim chi kinch’ek k’i pwaq utz kine’wakatoq. b. Chanim chi kinch’ek k’i pwaq utz ri kik’aslemal kinya’chi kech ri wal. c. Chanim chi kinchakun chech ub’anik uwi’ kuchi’l kinyoq’ wa’ kumal ri winaq. 3. ¿Jas kachomaj at chi xkichomaj ri e alk’wa’lixel are taq xkilo chi ri kinan kachakun chech ub’anik uwi’ kuchi’l? a. Katzaq ulo ri nunan pa ri ch’ich’ rumal chi ri’ ri ri’ xaq xwi’ kichak achijab’. b. Man kakowin ta ri nunan kub’an ri chak kub’an ri nutat. c. Sib’alaj mayib’al ri nunan rumal chi utz kub’an chech ri chak kub’an nab’e ri nutat. 4. ¿Jas che ri winaq rech ri tinamit xuya’ sib’alaj uchak ri nan kub’an uwi’ kuchi’l? a. Rumal chi kub’an k’ax kik’u’x chi maj uchak rech kuya’ kiwa ri e ral. b. Rumal chi xkib’ij choqoje’ xkilo chi ri are’ sib’alaj sak’aj chub’anik ri chak. c. Rumal chi maj chi jun winaq ri kab’anow ri chak ri’.

48

C. Che’ana’taj ri e winaqil e k’o pa we jun tzijonem k’a te k’u ri’ chatz’aqatisaj ri kajxukut ruk’ ri kata’ chawech. Are chawila’ ri k’amb’al na’oj Winaqil ¿Jampa’ xuna’o we ne’ xkina’o chi keb’isonik?

¿Jampa’ xuna’o, we ne’ xkina’o chi k’ax kik’u’x?

¿Jas che nim ub’anik?

Nan

Are taq xkam ri rachajil rumal sib’alaj karaj. Alk’wa’lixel

Ri e winaq rech ri tinamit

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

49

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

D. Chana’taj ri ixoq, we ne’ ixoqib’ e k’o pa ri ja k’olb’al. Chatz’ib’aj jas ri kakib’ano choqoje’ jas ri qas nim ub’anik chawech at. B’i’aj

¿Jas kub’ano?

¿Jasche nim ub’anik?

1

2

3 E. Ri nan kub’inib’ej ri b’e ronojel q’ij. Chato’ chub’anik: 1. Kel cho rachoch. 2. Kaq’ax chuwach ri tijob’al rachi’l kub’an ri uxul. 3. Kopan pa ri wa’katib’al. 4. Kaq’ax chuwach ri tyox.

50

5. Kab’in ub’ik rech kopan pa k’ayb’al. 6. Katzalij pa ri ub’e. 7. Kopan cho rachoch.

Q’oloj

Ri uwachulew rech wachib’al

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

51

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chaka’yej ri wachib’al

¿Jas kawilo?

¿Jas taq uwach wachib’al aweta’m kiwach?

¿Jas kachomaj at, jas kaka’y ri atinamit we ta ronojel ri k’o chupam b’anom ruk’ oxch’u’k, setesik rachi’l kajxukut? ¡Chab’ana’ mpe’ ri uwachib’al!

52

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas kutzijob’ej we jun sik’inem? a. Kech ri kajxukut alaxik. b. Rech ri kitinamit ri oxch’u’k. c. Rech ri juch’ wachib’al. 2. ¿Jas che kab’ixik chi ri e setesa’q sib’alaj keki’kotik? a. Rumal chi kekoj pacha’ potz’. b. Rumal chi kekowinik keb’alkatijik. c. Rumal chi sib’alaj kayakataj kitze’. 3. ¿Jas na’oj kakiya’ kan chaqech we nik’aj taq wachib’al?

a. Ta ne’ oj jalajoj kojkowinik utz kaqak’am b’i qib’.



b. We oj jalajoj, ma utz taj kaqak’am b’i qib’.



c. Xaq xwi’ kojetz’an kuk’ winaq rech ri qapuq.

B. Chatz’aqatisaj ri kicholajem wachib’al. Are chaka’yej ri wachib’al.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

53

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. Chaka’yej ri atijob’al. Chariqa’ kiwach ri jastaq ri e b’anatal ruk’ juch’ wachib’al k’a te k’u ri’ che’atz’ib’aj. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.

Wenta’n



Jastaq kajxukut kib’anik

• Jastaq setesik kib’anik

• • •

• • • •

54

Jastaq oxjuch’ kib’anik

D. Chab’ana’ we nik’aj taq wachib’al are chakojo’ wi wachib’al kab’ix chawe. Jun k’ache’laj ruk’ setesa’q rachi’l kajxukut.

Ri awachkab’ ali rachi’l ala ruk’ setesa’q rachi’l oxch’u’k wachib’al.

E. We nik’aj taq ak’alab’ ri’ kakib’ij chi ma kakik’am ta b’i kib’ rumal e jalajoj cha’ ¿Jas kab’ij at chi utz kakib’ano?

Chajuch’u’ uxe’ jun chi kech ri tzalijisan wachaj. a. Chi kijujunal ke’etz’anik. b. Utzukuxik jun etz’anem ri utz kakil konojel. ¿Jas chi jun kachomaj at chi utz kakib’ano? Chatz’ib’aj jun na’oj.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

55

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 56

Q’oloj

Ri k’a’n alaj k’oy

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

57

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chaka’yej ri wachib’al ¿Janipa’ e laj taq k’oy e k’olik?

¿E Janipa’ kuk’a’m inkine’y?

¿E Janipa’ tajin kewarik?

¿E Janipa’ tajin kech’o’jinik?

¿E Janipa’ tajin ke’etz’anik?

Chak’utu’ ¿jachin ri k’a’n alaj k’oy?

Chasutij ri tzij ri kejunamataj ruk’ k’a’n. Sib’alaj k’a’n

Royowal oyowal

K’a’n

Kaki’kotik

¿Kawaj kaweta’maj jas che k’a’n we alaj k’oy?

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

58

¿Quién es el personaje principal de este cuento?

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem uwach wuj “Ri k’a’n alaj k’oy” k’a te k’u ri’ xajuch’u’ uxe’ ri tzij ri kutz’aqatisaj ri chomanik. 1. Ri alaj taq k’oy ronojel ri q’ij, a. Kech’oplin ch’at chi ch’at. b. Kech’oplin uq’ab’ che’ chi uq’ab’ che’.

2. Ri k’a’n alaj k’oy, a. Alinaq kape royowal. b. Kajiq’ alinaq.

3. Man utz ta karilo chi ri rachkab’, a. Sib’alaj kakiraq kichi’. b. Sib’alaj ke’oq’ik.

4. Ri alaj k’oy xumayo, a. Jas kub’an ri q’ij kalimaj ub’ik. b. Jas kub’an ri q’ij are taq kaqajik. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

59

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chachomaj k’a te k’u ri’ chatzalijisaj uwach ruk’ jun X. are chaka’yej ri k’amb’al na’oj. ¿Jachin xb’in rech wa’?

Ri tat

Ri alaj k’oy

X

Xa’ yakatajinaq woyowal. Ri oyowal xa’ chi k’o wi. Chatuxlab’a k’i mul. ¿Kab’ij at chi we kinb’an ri kab’ij chwe kel ri woyowal? Xinta’ ta ne’ chi kech ri wachkab’ chi kakiraq ta kichi’.

C. Chatz’aqatisaj ri tz’aqat chomanik kuk’ ri tzij e k’o apanoq.

Rech

Xtzalij

-

ruk’

-

jun

kuta’ kuyb’al umak chech

inkine’y che.

Ri’ ri jun aq’ab’ ri’

60

sib’alaj

ri ralaxik.

Xb’e ruk’ ri ranab’ k’a te k’u ri’ Xuya’

-

utz xwarik.

D. Chab’ana’ uwachib’al ¿Jas kab’an chi awilik awib’? Are taq k’o awoyowal

Are taq katki’kotik

Are taq katb’isonik

E. Chatz’ib’aj: ¿Jas taq chomanik utz kawelesaj chi rij we jun q’oloj rech kab’ano are taq yakatajinaq awoyowal?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

61

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 62

Tzijonem

Ri xir rachi’l ri ati’t sak’

Tzijonem E alaj taq tzijonem jawi’ ri e winaqil e awajib’ ri kech’awik. Kuya’ kan jun na’oj chaqech ub’i’ k’utunem.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

63

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿Aweta’m uwach we jun awaj ri’? ¿La jun xir, we ne’ jun sak’?

K’isem setesik

Upam

Raqan suk’umam rech kach’oplinik Uxik’

Uxikin

Nab’e uwach uk’u’x

uq’ab’

¿Jas kab’ij at chi kapatanij chech ri nik’aj nima’q taq raqan? ¿Jas kab’ij at chi kapatanij chech ri uxikin? ¿Jas kab’ij at chi kapatanij chech ri nima’q taq uxik’? ¿Jas kak’ulmatajik are taq kawaj kachapo?

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

¿E jachin taq ri winaqil kab’an kech pa we jun Tzijonem?

64

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem uwach wuj k’a te k’u ri’ chatz’aqatisaj wa’. Winaqil:

¿E jachin taq? Ri xir

rachi’l

¿Jas xkib’an nab’e?

¿K’a te k’u ri’ jas xkib’ano?

¿Jas xkib’an chuk’isb’al?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

65

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas tajin kakib’an ri xir rachi’l ri sak’? a. Ketz’an chech ri naj ch’oplinem pa taq ab’ix. b. Kech’oplinik rech kakik’ut chib’il kib’ chi jun are sib’alaj utz chuwach ri jun chik. c. Jun tajin karowaj rib’ chuwach ri jun chik. 2. ¿Jas che kab’ixik chi “Xaq k’a te’ ma xkil ta chi kib’ choqoje’ ma xkita’ ta chi kib’”? a. Rumal chi ri ati’t sak’ xyakataj royowal, man xetz’an ta chik. b. Rumal chi xkowaj kib’ chib’il kib’ rech man kakil ta chi kib’. c. Rumal chi sib’alaj xech’oplinik, xenajin jun chi rech jun, chi k’u ma xkil taj. 3. ¿Jas che ri xir, sib’alaj xki’kotik are taq xrilo chi xqeb’ ri sak’ are taq chaq’ab’ chik? a. Rumal chi xrilo chi ma are ta ri am ri tajin kaqeb’ik. b. Rumal chi uk’amom ub’i jun aj, rech kusipaj chech. c. Rumal chi xrilo chi are’ naj kach’oplinik. 4. ¿Jas ruk’ kaqajunamaj wi we jun tzijonem? a. Ruk’ taq ri etz’anem rech ch’oplinem pa ri estadyo. b. Kuk’ taq ri ak’alab’ ri ketz’an chi rilik jachin qas utz. c. Kuk’ taq ri kich’oplinem ri ixtutz’ rachi’l ri ixpeq pa taq nima’. 5. ¿Jachin chi kech ri utzalaj cholaj chech we jun cholajem? Ri ati’t sak’ rachi’l ri xir: a. Xkiya’ rutzil kiwach. Xeb’etz’anik. Xkijach kib’. b. Xkijach kib’. Xkiya’ rutzil kiwach. Xeb’etz’anik. c. Xeb’etz’anik. Xkiya’ rutzil kiwach. Xkijach kib’. 66

C. Chatz’aqatisaj ri cholaj tzij, are kana’taj ri kib’i’ ri alaj taq ak’alab’ rech ri atijob’al aweta’m kiwach. Are che’aka’yej ri k’amb’al na’oj.

1. Ali Klawdya 2.

Ali Glorya

are’

k’o uchuq’ab’ rachi’l

A Che’p

are’

k’o uchuq’ab’

are’

ma kakan taj rachi’l

A Mario

are’

ma kakan taj

3.

are’

nim raqan

rachi’l

are’

nim raqan

4.

sib’alaj

kawa’ik

rachi’l

sib’alaj

kawa’ik

5.

are’

nim una’oj

rachi’l

are’

nim una’oj

6.

are’

tzeb’al

rachi’l

are’

tzeb’al

7.

are’

kutijoj rib’

rachi’l

are’

kutijoj rib’

8.

are’

alaj

rachi’l

are’

alaj

9.

are’

kakanik

rachi’l

are’

kakanik

10.

sib’alaj

katzijonik

rachi’l

sib’alaj

katzijonik

D. ¿Jas ab’anik at?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

67

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 68

Alaj tzijonem

Ri ali Liwa ri putzku’yinaq am

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

69

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿Jas aweta’m che nuk’aslemal?

1. 2. 3. 4. ¿Jas kab’ij at chi kuna’ jun am ri man reta’m taj kakemonik?

70

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chana’taj ri sik’inem “Ri ali Liwa ri putzku’yinaq am” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ ri utzalaj tzalib’al uwach. 1. ¿Jas che ri ali Liwa, karelesaj kik’ix ri e ralaxik? a. Man kakowin taj kakemonik. b. Man kakowin taj kusik’ij uwach wuj. c. Man kakowin taj kat’iso’manik. 2. ¿Jas ub’anik ri ali Liwa? a. Naq saq’or rumal chi man karaj taj kareta’maj kakemonik. b. Naq sak’aj rumal chi kutzukuj ri ub’eyal kareta’maj kakemonik. c. Royowal rumal chi ri ralaxik kakitaqchi’j che kemonik.

3. ¿Jachin ruk’ kajulumaj wi ri ali Liwa? a. Kuk’ ri winaq ri sib’alaj kakikoj kichuq’ab’ chi reta’maxik ub’anik ri jastaq. b. Kuk’ ri winaq ri man utz ta kakilo kakib’an utz chech ri jastaq. c. Kuk’ ri winaq ri utz kakil chech ri pisb’al aqanaj ri jalajoj keka’yik.

4. ¿Jas che pa uk’isb’al ri tzijonem ri e nik’aj chi awajib’ sib’alaj kemayowik? a. Rumal chi ri ali Liwa xukir ri pisb’al aqanaj ri jalajoj kaka’yik. b. Rumal chi ri ali Liwa xb’in puwi’ jun kolob’. c. Rumal chi ri ali Liwa xub’an jun je’lalaj ukem. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

71

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Che’aka’yej ri wachib’al, k’a te k’u ri’ chacholajij jacha’ ri xek’ulmatajik.

C. Chatz’aqatisaj we jun wachib’al rech k’ax - soloj uwach. ¿Jas ri k’ax uriqom ri ali Liwa?

¿Jas xub’an chusolik rij?

¿Jas ta xk’ulmatajik we ta ri ali Liwa man xusol ta rij ri k’ax uriqom?

72

D. Ri ali Liwa, ri putzku’yinaq am, xrilo chi k’o jun ukowinem ¡Kakowinik utz kakemonik! Are k’u ri at ¿Jas katkowinik kab’ano? ¡Jewa’ ri’ nub’anik in!

Sib’alaj in sak’aj chub’anik wa’:

• • • • • • •

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

73

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

E. Ri ali Liwa karaj kato’ chub’anik ri ukem. Are’ katerene’j ri ucholaj tajin kukoj ri b’atz’ ¿Jachin chi kech kakojik? Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.

1. Raxroj - kaq - q’an – raxroj – kaq – q’an – raxroj – kaq 2. Rax - q’an – raxroj – rax – q’an 3. Kaq - q’an – raxroj – kaq – q’an – raxroj – kaq 4. rax -q’an – raxroj – rax –

- raxroj

5. saq – kaq – q’eq – saq -

- q’eq

74

Chololem eta’manem

¡Joje’wa’oq!

Chololem eta’manem Are taq ri tz’ib’anel kutzijoj jun b’antajem, ma k’ax ta ub’anik, chi rij jun na’oj kanik’ox rij. Ri kutzijoj utz kab’an chi jun mul.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

75

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¡Chach’eka’ jas kakitijo! Chawila’ ri k’amb’al na’oj.

Uxe’ che’

Utz chab’ana’ chuka’yexik ri wachib’al. Chanim chatzalijisaj uwach: ¿Jas kawilo?

Chak’utwachij chi at k’o chi la’. ¿Jas taq uwach jastaq kato? ¿Jas kab’ij at chi kana’o?

Pa we jun sik’inem katwa’kat pa ri k’ache’laj ¡Chakojo’ ronojel ri ana’b’al! 76

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chatz’ib’aj jub’iq’ ri xasik’ij uwach, chi rij ri alaj taq awajib’.

Ri kuk

Ri q’uq’

Ri alaj taq kej

Ri alaj masat

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

77

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas che chi ri kinan kitat we alaj taq ak’alab’ keb’ekik’am ub’i pa b’inem pa taq k’ache’laj? a. Rumal chi kakaj kakik’ut chi kiwach chi rajawaxik kajawax ri uwachulew. b. Rumal chi kakaj kakitzuq taq ri awajib’ keriqitaj pa ri k’ache’laj. c. Rumal chi kakaj kekichap nik’aj taq kuk rachi’l alaj taq k’oy. 2. ¿Jas kakib’an ri alaj taq ak’alab’ are taq keb’antaj ulo pa ri k’ache’laj? a. Kewarik rumal chi kekos che ri b’inem. b. Kakib’an jun wachib’al rachi’l ketz’ib’an chi rij ri xkilo. c. Kakisach ri kakilo choqoje’ kakil telebisyon. 3. ¿Jas che we jun sik’inem ub’i’ ¡“Joje’wa’oq!”? a. Rumal chi ri kinan kitat ri alaj taq ak’alab’ keb’ekitzuq pa ri k’ache’laj. b. Rumal chi konojel keb’ekitzuqu’ ri awajib’ pa k’ache’laj. c. Rumal chi katzijon chi rij ri kakitij ri alaj taq awajib’. C. Chajunamaj kiwach we nik’aj taq awajib’. B’i’aj

¿Jas kakitijo?

Sotz’ Ib’oy Tz’i’ ¿Jas kejunamataj wi? ¿Jas kejalataj wi? 78

¿Jas kib’anik?

D. Chab’ana’ uwachib’alri kab’ano are taq katb’e pa wa’katem pa ri k’ache’laj we ne’ pa jun wa’katib’al. • ¿Jachin kuk’ katb’e wi? • ¿Jas katijo?

• ¿Jas kab’ano? • ¿Jas kana’o?

E. ¿Jas kachomaj chi kij taq ri ak’alab’ ri maj kakitijo?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

79

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 80

Anécdota

El pequeño

héroe

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

81

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer...

¿Sabes qué? Un héroe es una persona hombre o mujer, que hace cosas extraordinarias. Salva la vida de otras personas, rescata niños o niñas en peligro y más. Los héroes o heroínas son muy valientes.

Escribe el nombre de algunos héroes o heroínas que conozcas, fíjate en el ejemplo

Mi tía Juana,

Cuéntale a tus compañeras o compañeros ¿Por qué son héroes o heroínas? ¿Quién crees que es el pequeño héroe de esta anécdota?

¿Por qué?

Durante la lectura 1

82

¿Quién es el personaje principal de esta anécdota?

Para pensar y resolver A. ¿Recuerdas cómo es Jaime? Une las palabras para formar oraciones. Fíjate en el ejemplo. valiente

listo

es

Jaime

héroe

delgado

pequeño

1. Escribe una de las oraciones que formaste, observa el ejemplo.

Jaime es valiente.

B. Lee las palabras del recuadro y completa las oraciones puerta - pequeño - importantes delgado - burlar- lluvia - personas 1. Jaime era 2. Pronto abrió la

y

por eso, pudo entrar. y todos y todas pudieron

resguardarse de la

.

3. Desde ese día, nadie se volvió a 4. Somos

de Jaime.

y por eso merecemos respeto. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

83

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. Lee las oraciones y subraya la que es correcta. Observa el ejemplo. a. Se burlaban de Jaime porque era pequeño. b. Se burlaban de Jaime porque era gordo. a. Jaime estaba en la escuela y hacía mucho calor. b. Jaime estaba en la escuela y empezó a llover. a. La maestra llevó a los niños y niñas a una iglesia. b. La maestra llevó a los niños y niñas a otra escuela. a. Jaime entró por la ventana y se quedó encerrado. b. Jaime entró por la ventana y abrió la puerta. a. A Jaime lo empujaban porque era pequeño y delgado. b. A Jaime lo empujaban porque no respetaba a los demás. D. Dibuja cómo se sentía Jaime. Al principio ¿Por qué?

Al final ¿Por qué?

84

E. Lee las preguntas y responde: 1. ¿Por qué la maestra se llevó a los niños y niñas a la iglesia?

2. ¿Por qué los niños y niñas nunca más volvieron a burlarse de Jaime?

F. ¿Cuál es el orden correcto de la siguiente secuencia? a. Cae la lluvia. Se moja mi ropa. Seco mi ropa. b. Se moja mi ropa. Cae la lluvia. Seco mi ropa. c. Se moja mi ropa. Seco mi ropa. Cae la lluvia. G. Seguramente conoces a alguien de quien se burlan. Contesta estas preguntas. ¿Cómo se llama?

¿De qué se burlan? ¿Cómo te sientes tú? ¿Cómo crees que se siente el o ella?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

85

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?

Escribo algo sobre la lectura

Si quieres, al finalizar puedes pintar los dibujos de los ejercicios. 86

Narración

Yo te tengo a ti y tú me tienes a mí

Narración Es cuando contamos algo que ha sucedido, que hemos soñado o imaginamos.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

87

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer... Dibuja en el espacio a las personas de tu familia.

¿Qué hacen?

¿De qué tratará esta lectura?

88

Para pensar y resolver A. Recuerda la lectura “Yo te tengo a ti y tú me tienes a mí” y subraya la mejor respuesta: 1. ¿Qué otro nombre le pondrías a esta lectura?

a. Mi papá y yo.



b. Mi papá hace la sopa.



c. Yo ayudo a mi papá cuando quiero.

2. ¿Cómo dirías que es el papá de este niño?

a. Enojado y gritón.



b. Cariñoso y alegre.



c. Aburrido y haragán.

3. ¿Cómo crees que se siente este niño?

a. Feliz porque su papá le compra todo lo que a él se le da la gana.



b. Feliz porque su papá le demuestra cariño y juega con él.



c. Feliz porque su papá le compró un paraguas y un caballito.

4. ¿Por qué el niño dice “yo lo tengo a él”?

a. Porque tiene dinero para comprar comida.



b. Porque su papá trabaja duro.



c. Porque sabe que su papá lo cuida y lo quiere. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

89

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Lee las preguntas y responde con tus propias palabras. 1. ¿Cuántas personas forman la familia de este niño?

2. ¿Por qué crees que este niño vive sólo con su papá?

3. ¿Conoces alguna familia igual?

4. ¿Qué sientes al leer lo que hace este niño con su papá?

5. ¿Por qué?

90

C. Las familias son diferentes. Escribe a quién pertenece cada familia. Fíjate en el ejemplo.

La familia de Marta está visitando a la abuelita. Está enferma.

Sara

La familia de Sara está cenando.

La familia de José está muy alegre trabajando en el terreno.

La familia de Juan está cuidando las ovejas.

La familia de Diana está leyendo

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

91

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

D. ¿Qué quisieras hacer? Dibuja en cada uno de los cuadros un o una integrante de tu familia. Escribe en las líneas algo que quisieras hacer con cada quien. Observa el ejemplo.

Tía Elena Pasear y comer helado

92

E. Escribe tres oraciones que hablen de tu familia. 1. 2. 3.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

93

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?

Escribo algo sobre la lectura

Si quieres, al finalizar puedes pintar los dibujos de los ejercicios. 94

Tzijonem

¡Maj jas karil wi ri ka’yb’al!

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

95

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿In jachin in? Chab’ana’ awachib’al, jacha’ ri ab’antajik

Ri nutz’u’mal Ri e nub’aqwach e Ri nujunab’ are’ Ri nuwi’ Utz kinwil E k’o

watz rachi’l nuchaq’

¿Jas ub’anik ri wachkab’? Chab’ana’ ri uwachib’al

Ri utz’u’mal are’ Ri ub’aq’wach are’ Ri ujunab’ are’ Ri uwi’ are’ Utz karil E k’o

ratz uchaq’ ¿Jas ri ma kajunamataj ta chaqech?

¿Jas kojjunamataj wi?

¿Jas che kab’ij at chi we jun sik’inem uwach wuj ub’i’ “¡Maj jas karil wi ri ka’yb’al”? 1

Are tajin kasik’ij 96

¿Jachin ri winaqil qas kab’an rech pa we jun tzijonem?

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. ¿Jas kab’ij at chi kib’anik ri e rachkab’ ri ali Xwa’n? Che’atz’aqatisaj k’a te k’u ri’ che’aq’o’o’.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

97

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach ri tzij e k’o apanoq. K’a te k’u ri’ che’atz’aqatisaj ri tz’aqat chomanik. Chawila’ ri k’amb’al na’oj. Tze’nik

-

royowal -

1. Ri ali Xwa’n kab’isonik 2. Ri ali Xwa’n 3. In k’o

oyowal - kaki’kotik - ki’- rumal

rumal chi ri e rachkab’ kakiyoq’o. are taq xuta’ ri umam. are taq kinyoq’ik.

4. Are taq tajin kinetz’anik xa’ chi 5. Are taq kintij jun jas uwach utz kinna’o

wi. kinna’ che.

C. Chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas che kab’ison ri ali Xwa’n? a. Rumal chi ma xkiya’ ta b’e che rech keb’usolij ri rati’t umam. b. Rumal chi ri umam xub’ij chech chi kutij manko man kutij ta alanxax. c. Rumal chi kuchomaj chi ri e rachkab’ man kakaj taj rumal ri kaka’yik. 2. ¿Jas xub’an ri mam rech ri ali Xwa’n kuk’oxomaj chi ri uka’yb’al maj jas karilo? a. Xuk’ut chuwach ri uka’yb’al ri xukuq’ab’ rachi’l ri sutz’. b. Xujunamaj ri uka’yb’al ri utz’u’mal kuk’ ri jalajoj taq kika’yb’al ri manko. c. Xub’ij chech chi ri e alanxax jalajoj keka’yik choqoje’ e ki’ we ne’ e ch’am. 98

D. Chab’ana’ uwachib’al ri uche’ manko ri k’o cho rachoch ri umam ri ali Xwa’n, ruk’ wa’: • Kajib’ uq’ab’

• wajxaqib’ q’anq’oj manko.

• Oxib’ q’ana taq manko

• sib’alaj raxa taq uxaq

• Job’ raxa taq manko.

E. Chak’utu’: ¿Jas xreta’maj ri ali Xwa’n? Are nim ub’anik ri ka’yb’al chuwach ri k’o pa uk’u’x ri winaq. Are nim ub’anik ri uk’u’x ri winaq chuwach ri uka’yb’al ri winaq.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

99

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 100

Historieta

Ordeno historias

Historieta Son varios dibujos ordenados, que forman un relato. Puede ser con o sin texto. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

101

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer... Completa ¿Que pasó antes? Elabora el dibujo y escribe.

Su papá la curó ¿Qué pasó después?

Los niños y niñas juegan con el agua ¿De qué crees que trata esta lectura? 102

Para pensar y resolver A. Lee las preguntas y respóndelas con tus propias palabras. 1. ¿Qué le pasó a Tomasín?

2. ¿Qué le pasó a Carmencita?

¿Qué nombre pondrías a cada historia?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

103

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Observa las siguientes escenas. Luego contesta las preguntas. Fíjate en el ejemplo. Señala con una X lo que pasó antes:

X ¿Cómo lo sabes? Porque primero se movió la escalera.

¿Cómo lo sabes?

Señala con una X lo que pasó después:

¿Cómo lo sabes?

104

C. Los dibujos de esta historia están en desorden. Ordénalos numerando las escenas de 1 hasta 5. Después inventa la historieta y cuéntasela a una amiga o un amigo.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

105

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?

Escribo algo sobre la lectura

Si quieres, al finalizar puedes pintar los dibujos de los ejercicios. 106

Q’oloj

Ri tzukunem

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

107

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿Aweta’m jas ri’? Jun tzukunem are jun b’yajem kakib’an jupuq winaq rech ke’kitzukuj jun jastaq sachinaq. K’amb’al na’oj: kaqab’an jun tzukunem rech kaqariq jun alaj awaj xsachik.

We nik’aj alaj taq alitomab’ rachi’l ri alaj taq alab’omab’ kakib’an jun tzukunem. Chatz’ib’aj ri kib’i’ choqoje’ chasik’ij ri tz’aqat chomanik k’o ikim.

108

Ri ali Wi’ch ruk’a’m jun imul.

Ruk’a’m jun lime’t ja’ ri a Tun.

Q’an ri ukami’x ri a Te’k.

Ri ali Ska’ tajin kutij jun lej.

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chariqa’ ri b’e ri xkib’inib’ej ri alaj taq ak’alab’ k’a xkiriq ri alaj imul.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

109

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chacha’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas che kab’ison ri ali Wi’ch? a. Xkam ri rimul. b. Xsach ri rimul. 2. ¿Jas che xub’an k’ax uk’u’x ri ali Wi’ch are taq xuriq ri rimul? a. Rumal chi xti’ rumal jun kumatz. b. Rumal chi k’o chunaqaj jun kumatz. 3. ¿Jas xkib’an ri alaj taq ak’alab’ ruk’ ri kiche’? a. Xekowinik xkikamisaj ri kumatz. b. Xkib’ano chi man xsalab’ ta chi ri kumatz. 4. ¿Jas che ri ak’alab’ xkito’ ri ali Wi’ch? a. Rumal chi e rachkab’. b. Rumal chi xetoj rumal ri ali Wi’ch.

C. Chatz’aqatisaj ri tz’aqat taq chomanik ruk’ ri utzalaj tzij Oq’ej - xa’t - jupuq che’ - k’ax

1. Xqachap jun kumatz ruk’ jun 2. Pa ri

e k’o chaj, k’isis rachi’l je’laj tz’alam.

3. Ri e kab’ kakib’an jun 4. We ta kasach ri alaj nutz’i’ jun

110

.

jacha’ wa’ ZZZZZZZ. ri’.

D. Chaya’ pa jun setesik ri kib’i’ ri awajib’ ri xeta’tajik rachi’l xeriqitaj pa ri k’ache’laj. Kumatz wonon

K’oy ch’o

ulepant patax

E. ¿Kana’taj jas taq xkik’am ub’ik? Xajuch’u’ ruk’ jun X.

F. Chatz’ib’aj ri kachomaj. 1. Kana’taj chawe we k’o jun mul ato’om jun winaq.

¿Jas xab’ano?

¿Jas xana’o?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

111

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 112

Poema

Ni un beso a la fuerza

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

113

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer... Observa la ilustración y responde las preguntas.

¿Por qué crees que se están dando un beso?

¿Por qué crees que esta lectura se llama “Ni un beso a la fuerza”?

114

Para pensar y resolver A. Recuerda la lectura “Ni un beso a la fuerza” y subraya la mejor respuesta: 1. ¿De qué habla principalmente esta lectura?

a. No hay que besar a ninguna persona.



b. Hay besos agradables y besos desagradables.



c. Hay que besar a cualquiera aunque no nos guste.

2. ¿Qué aconseja esta lectura que debes hacer cuando alguien te quiere dar un beso a la fuerza?

a. Aceptarlo sin decir nada.



b. Decirle que No lo haga porque no te gusta.



c. Cerrar los ojos para no mirar.

3. ¿Qué besos son los que no debes permitir?

a. Los que te da alguien que te tiene cariño



b. Los de saludarse y despedirse.



c. Los que provocan sensaciones desagradables y hasta dan asco.

B. Completa este diagrama recordando a dos personas que te agrade que te besen y a dos que no te agrade. Escribe sus nombres. Me agrada Me agrada

No me agrada

No me agrada

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

115

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. Compara. Lee estas oraciones y señala con un cheque si lo que dice es verdadero o falso. Fíjate en el ejemplo. Oración

Los besos de buenas noches son agradables.

Los esquimales se besan frotándose la nariz.

Los besos que se mandan en una carta son desagradables.

Tú puedes decidir cuándo besas y cuándo no.

Ninguna persona te debe besar.

116

Verdadera

Falsa

D. Lee las palabras del recuadro y completa el párrafo. Fíjate en el ejemplo. amiga - persona - familia - escuela - alguien

Y si no funciona cuéntalo a otra

persona

, hasta

que

te ayude, puedes decírselo a

una

, alguien de tu

de la

, alguien

.

E. Completa estas oraciones con las palabras nuevas.

esquimales - apetece

1. En los lugares muy fríos viven los

.

2. Para expresar su amor hacia otras personas los se frotan la nariz una con la otra. 3. Los les

también se frotan la nariz cuando .

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

117

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?

Escribo algo sobre la lectura

Si quieres, al finalizar puedes pintar los dibujos de los ejercicios. 118

Q’oloj

Ri Awajib’ kek’oji’ pa koral

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

119

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chasik’ij kiwach ri kib’i’ we nik’aj taq awajib’ rachi’l chab’ana’ jun juch’ pa ri k’olib’al jawi’ kachomaj at chi kek’oji’ wi. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.

Patax Ati’t ak’ Ulepant Aq B’alam Xok Chij Wakax Tz’ikin Ixjut Telfin

¿Jas kachomaj at chi kaq’axik we ri awajib’ ri xaq junam kek’oji’ wi choqoje’ kech’o’jinik? ¿Jas kab’ij at chi kutzijob’ej we jun q’oloj? 120

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri karaj kub’ij ri tzij. 1. Chi kijujunal taq puq xaq junam kechomanik, karaj kub’ij chi: a. Ri awajib’ ma kech’o’jin taj. b. Ma kana’taj ta chik, chi kech ri awajib’. 2. Ri nima’ xel pa ub’e, karaj kub’ij chi: a. Xtzaj ri nima’. b. Xel ri ja’. 3. Ri aq xaq junam xuya’ chi kech chi xkijal kik’olib’al, karaj kub’ij chi: a. Ri aq xaq junam xuya’ chi kech chi xkijal ri kikoral. b. Ri aq xaq junam xuya’ chi kech chi xel ri ja’. B. Chab’ana’ uwachib’al wa’: ¿Jas kib’anik ri awajib’ are taq xqamaj ri q’oloj?

¿Jas kib’anik ri awajib’ are taq xk’is ri q’oloj?

Chatz’ib’aj pa jun tz’aqat chomanik ¿Jas xketa’maj ri awajib’ kek’oji’ pa koral?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

121

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj:

1. ¿Jas che ri ajchoq’e xub’an jun k’ak’ koral chi kech konojel taq ri awajib’? a. Rumal chi ri ja’ xunojisaj ri koral. b. Rumal chi ri koral sib’alaj q’e’l chik. c. Rumal chi karaj chi konojel ri awajib’ xaq jun kek’oji’ wi.

2. ¿Jas ri jun k’ax k’o kuk’ ri awajib’? a. Ri e awajib’ koyowal chech ri ajchoq’e. b. Ri e awajib’ ma kakik’oxomaj ta kib’ choqoje’ man kakaj taj kek’oji’ xa pa jun koral. c. Ri awajib’ kakaj ketzalij pa ri koral nojinaq che ja’.

3. ¿Jas usolik uwach xub’an ri ajchoq’e, chech ri k’ax k’o kuk’ ri awajib’? a. Xe’uyajo man xe’utzuq taj. b. Xe’uxib’ij ruk’ jun k’oj. c. Xe’utzalijisaj pa ri kikoral.

4. ¿Jas xb’anowik chi ri awajib’ xketa’maj xkaj kib’? a. Xaq junam xkina’o rachi’l junam xkib’an ri jastaq. b. Kijachom kib’. c. Keb’in pa ri q’equ’m.

122

D. Chajuch’u’ ruk’ jun X ¿Jas kana’o choqoje’ jas kab’ano are taq katch’o’jin kuk’ ri awachkab’? Kape woyowal. Kinb’isonik. K’ax nuk’u’x. Maj we chech. Kintzijoj chech jun winaq rech kinuto’o. Kintzukuj jas kinb’ano rech kinsol uwach.

E. Chariqa’ ri nik’aj taq tzij e k’o pa we jun xolom tz’ib’. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj. Ati’t ak’

chij

patax

koral ajchoq’e

wakax

Aq

a

b

a

c

d

e

f

a

g

h

i

j

k

l

t

m

n

o

p

j

q

r

s

t

c

h

i

j

u

w

x

c

y

a

b’

ch

k

k’



l

m

n

o

h

p

q

a

q

r

s

t

u

w

x

y

o

a

b’

ch ch’

k

p

a

t

a

x

k’

q’

l

m

n

o

p

q

k’

q’

r

s

t

e

t’

tz

tz’

u

w

x

y

k

o

r

a

l

a

b’

ch ch’

e

i

j

k

l

m

n

w

a

k

a

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

x

123

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 124

Instructivo

Instructivo Es un escrito que contiene indicaciones para hacer algo.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

125

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer... Realiza lo siguiente: 1. Dibuja un niño o niña parecido a ti al centro de la hoja. 2. Arriba de la tabla, dibuja cinco tinajas de diferentes tamaños. 3. A tu derecha dos macetas de barro. 4. A tu izquierda tres platos de barro. 5. Abajo un volcán de barro.

¿Dónde estás? 126

Para pensar y resolver A. Lee y contesta estas preguntas: 1. ¿Por qué está lectura se llama “Haciendo magia con el barro”?

a. Porque un mago sacó floreros de barro de su sombrero.



b. Porque aprendimos que el barro se transforma en objetos muy bonitos.



c. Porque los objetos de barro aparecen mágicamente.

2. ¿Para qué crees que la familia de Adelaida y Efrain hacen objetos de barro?

a. Para adornar su casa.



b. Para venderlos.



c. Para regalarlos a los visitantes. ¿Qué objeto imaginaste al leer? Escribe y dibújalo.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

127

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. ¿Aprendiste a realizar figuras de barro? Explica paso a paso comó se hace. Puedes hacer dibujos. Fíjate en el ejemplo. Primero Recoger terrones de barro

Luego

Después

Entonces

Y

Al final

128

C. Completa la secuencia. ¿Qué figura sigue?

D. Explica en el siguiente espacio los pasos que realizas para cocinar algo:

Pasos para cocinar: 1. 2. 3. 4.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

129

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?

Escribo algo sobre la lectura

Si quieres, al finalizar puedes pintar los dibujos de los ejercicios. 130

Fábula

Dos buenas amigas

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

131

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer... Observa las ilustraciones y escribe lo que están haciendo estas personas.

¿Cuál te gusta más?

¿Por qué?

¿De qué crees que tratará la fábula de las dos amigas? 132

Para pensar y resolver A. Escribe lo que pasó en el cuento: Personajes del cuento

¿Qué problema tenían?

¿Quién las aconsejó?

¿Cómo lo resolvieron?

¿Qué pasó al final?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

133

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Responde las preguntas con tus propias palabras. 1. ¿Por qué se peleaban tanto las ardillas?

2. ¿Qué crees que pensó la colibrí al ver a las ardillas peleando?

3. ¿Qué aprendieron las ardillas de la señora guardabarranco?

C. Lee las palabras de cada fila. Encierra en un círculo la que no pertenece al cuento. Fíjate en el ejemplo. 1.

ardilla

árbol

carro

jugar

saltar

escribir

3.

colibrí

quetzal

4.

problema

5.

amigas

2.

134

guardabarranco

discusión

semillas

fiesta

pelota

D. Escribe lo siguiente: Cuando juego con mis amigas y amigos me siento…

Cuando peleo con mis amigas y amigos me siento…

E. Une con una línea la frase con el dibujo que corresponde.

Les aconsejó turnarse

Les aconsejó escucharse

Están jugando

Están peleando

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

135

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?

Escribo algo sobre la lectura

Si quieres, al finalizar puedes pintar los dibujos de los ejercicios. 136

Q’oloj

Ri a Tato rachi’l ri ati’t taq kar

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

137

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chatz’apij pa jun setesik ri e k’olib’al jawi’ utz kamuxan wi jun: Cho

Nima’

pisina

palo

k’wa’

che’

tyox

b’e

ub’e ja’

Chaka’yej ri wachib’al k’a te k’u ri’ chatz’aqatisaj ri tz’aqat chomanik ruk’ ri kawilo. E k’o nik’aj

.

Choqoje’ e k’o nik’aj Rachi’l nik’aj Ri tajin ketz’an pa ri

. jalajoj keka’yik. .

¿Jachin kachomaj at chi are’ ri a Tato? ¿Jas kab’ij at chi kak’ulmataj chech ri a Tato?

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

¿Jachin ri winaqil kab’an rech pa we q’oloj?

138

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chatzukuj ri tzalijisan wachaj kaya’ chi kech ri k’otoj chi’aj ri e k’o apanoq. Chaya’ ri ajilab’al kaqaj chi kech. Chawila’ ri k’amb’al na’oj.

¿jas che ri a Tato ma ketz’an ta kuk’ ri ati’t taq kar?

5

¿Jas kub’an ri a Tato are taq jun ati’t kar kaqaj ruk’? ¿Jas che ri a Tato xuna’o chi xaq utukel k’olik choqoje’ kab’isonik? ¿Jas xril ri a Tato are taq xel uloq pa ri upek? ¿Jas xreta’maj ri a Tato are taq xk’is ri tzijonem?

1. Nik’aj alaj taq alitomab’ rachi’l alaj taq alab’omab’ ri keb’etz’an pa ri nima’. 2. Ri e rachkab’ man keb’opan ta chi ruk’ rech keb’etz’anik. 3. Sib’alaj kach’oplinik, rech keresaj ub’ik. 4. Konojel utz keb’etz’anik. 5. Rumal b’im chech rumal ri utat.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

139

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Kamik, ri alaj taq alitomab’ rachi’l ri alaj taq alab’omab’ xkichomaj chi kakajilaj ri alaj taq kar. Che’ato’, ri kab’ano are’ ke’aq’o’o. • Job kaq taq kar. • Kajib’ q’anq’oj taq kar. • Oxib’ kape taq kar. • Waqib’ xar taq kar. • Keb’ q’an taq kar.

¿Janipa’ e k’olik? E k’o 140

kar ri jalajoj keka’yik.

C. Chatz’ib’aj ri kib’i’ ri awachkab’.

Ri e wachkab’ alitomab’

Ri e wachkab’ alab’omab’

¿Jas utz kakilo kaketz’ab’ej?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

141

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 142

K’ulmatajem

Ri k’oxol ri elaq’al na’oj

K’ulmatajem: Are jun tzijonem ri katzijoxik jawi’ e k’o wi jastaq ri xaq kek’utwachixik. K’o taq mul ke’el uloq pa jastaq qas tzij e k’ulmam. Jujun taq mul xaq kek’utwachix rumal jun winaq.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

143

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿Aweta’m jas ri’ ri jun k’oxol?

¡Kab’ixik chi are jun alaj achi chi ri uxajab’ sib’alaj katararik are taq kab’inik! ¡KRRRRRRRRRRRRRRR!

Kab’ix choqoje’ chi e jujun kakitzur taq ri e alaxik keriqitajik, k’a kekowinik keb’ekelesaj ub’i cho kachoch, keb’e naj. Nik’aj chik kakib’ij chi kakijal kik’olib’al ri jastaq, we ne’ kakowaj. Choqoje’ kakib’ij chi chaq’ab’ kakik’aq ab’aj puwi’ taq ja.

¿Kakoj ri’ ri ri’? ¡In, in jun k’oxol!

¿jas kab’ano we ta jampa’ katk’astajik, maj chi kana’taj chawe? ¡choqoje’ jas ri ab’i’!

144

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chawajilaj ri wachib’al jacha’ ri cholajem ri xek’ulmataj chech ri a Kike. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.

Kaki’kot ri a Kike rumal chi xtzalij ri una’tajem.

Ri a Kike tajin ketz’an kuk’ ri e rachkab’ rachi’l nik’aj taq tz’i’.

1 Ri a Kike katzijon kuk’ ri nima’q taq winaq.

Ri a Kike rachi’l ri k’oxol tajin kakil kib’.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

145

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas xuk’ulmaj ri a Kike are taq xraj xuchap ri k’oxol? a. Are ri k’oxol xuchap nab’e ri a Kike. b. Ri k’oxol xrelaq’aj ri uchomanem. c. Ri k’oxol xutze’j ri uchomanem. 2. ¿Jas rajawaxik kub’an ri a Kike rech katzalij ri uchomanem? a. Katzijon kuk’ ri winaq rech katzijox ri uk’aslemal chech. b. Katzijon kuk’ ri winaq rech kakitzijoj chi nik’aj tzijonem chech. c. Katzijon kuk’ ri winaq rachi’l kawa’ kuk’. 3. ¿Jas xkib’an ri e rachkab’ ri a Kike are taq xkilo chi xuriq k’ax? a. Xub’an k’ax kik’u’x, xkitzaq kan pa ri k’ache’laj. b. Xub’an k’ax kik’u’x k’a te k’u ri’ xkachi’laj are taq xb’e pa ri tinamit. c. Xub’an k’ax kik’u’x rachi’l xkik’aq ab’aj chech. 4. ¿Jachin chi kech ri utzalaj cholajem rech we b’anoj ri’? a. Kinwil ri k’oxol. Kinchap ri k’oxol. Kinterene’j ri k’oxol. b. Kinwil ri k’oxol. Kinterene’j ri k’oxol. Kinchap ri k’oxol. c. Kinchap ri k’oxol. Kinterene’j ri k’oxol. Kinwil ri k’oxol. C. Chatz’ib’aj ri ub’i’ jun tzijonem ri katzijox pa atinamit. Chab’ana’ jun wachib’al.

146

D. Jacha’ ri xutzijoj ri tat Yan, ri ajq’ij, qonojel ri winaqil k’o kaqil chib’il qib’. Chatz’aqatisaj we wachib’al choqoje’ kab’ij jas che k’o kawil kuk’ ri nik’aj chik. Chaka’yej ri k’amb’al na’oj.

Kuya’ q’aq’ chwe

E. Chab’ana’ kiwachib’al nik’aj chi winaqil. Chatz’ib’aj jas che.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

147

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 148

Cuento

En la aldea Nueve todo se mueve

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

149

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer...

¡Cómo me cuesta aprenderme la tabla del nueve!

¿Puedes ayudarle a este amiguito con lo que no sabe? 6x9=

8x9=

7x9=

9x9=

En esta lectura aprenderás una forma facilísima de recordar la tabla del nueve.

Para pensar y resolver A. Contesta estas preguntas con tus propias palabras: 1. ¿Qué aprendiste al leer esta lectura?

150

B. ¡Ahora sabes hacer la tabla del nueve! Completa las oraciones para escribir lo que hizo Pedro. escribió

Primero

abajo

1.

arriba

Después

Pedro

los números del 0

al nueve, para

.

2.

Pedro

los números del 0

al nueve, para

. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

¡Practica como lo hizo Pedro!

x x x x x x x x x x

9 9 9 9 9 9 9 9 9 9

= = = = = = = = = =

Ahora practica el otro truco. Fíjate en el ejemplo: 2. 3 x 9 = ?

1. 8 x 9 =? 8–1=

7+

?

=9

3–1=

8 X 9 = 72 Entonces 8 x 9 = 72

2+

=9

3x9= Entonces la respuesta es

3. 5 x 9 = ? 5–1=

4+

=9

5x9= Entonces la respuesta es Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

151

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. Responde esta encuesta: Encuesta de Matemáticas 1. ¿Cómo te llamas? 2. ¿En qué grado estás? 3. ¿Qué operaciones de matemáticas sabes hacer: Marca una X en el cuadrito sumas

restas

multiplicación

división

multiplicación

división

multiplicación

división

4. ¿Cuáles son más fáciles? sumas

restas

5. ¿Cuáles son más difíciles? sumas

restas

6. ¿Por qué? 7. ¿Te diviertes cuando aprendes matemáticas? siempre

casi siempre

casi nunca

nunca

8. ¿Qué te gustaría que hiciera tu maestra o maestro para que las matemáticas fuera más divertidas? Hacer juegos

Hacer grupos

Explicar mejor

Ser más divertida

¡Comparte tus respuestas con tus compañeros y compañeras! 152

B’antajem

Ri kib’antajem un alaxik aj iximulew

B’antajem Are jun tz’ib’anem ri kub’ij jas ub’anik jun winaq we ne’ jun nimalaj k’ulmatajem. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

153

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chaka’yej ri ja k’a te k’u ri’ chupam chab’ana’ kiwachib’al we nik’aj taq jastaq ri’: Jun ch’at Jun mexa Jun kuchb’al q’aq’ Jun lime’t ja’

jun ixoq jun achi jun alaj ali keb’ alaj taq alab’om

Are’ wa’ ri rachoch ri a Lu’x. Are taq kasik’ij uwach ri tzijonem kaweta’maj k’i jastaq chi rij ri uk’aslemal. ¿Jas kachomaj are taq kasik’ij ri ub’i we tzijonem? 154

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan uwach.

1. Jas kutzijob’ej chaqech ri a Lu’x pa we jun tzijonem?

a. Chi sib’alaj kaki’kot ruk’ ri ralaxik.



b. Chi ri e ralaxik sib’alaj e meb’a’.



c. Chi rij ri e k’amal b’e rech ri utinamit.

2. ¿Jas kab’ij at chi kub’an ri utat ri a Lu’x we ri ali Kante’l naq kayowajik? a. Kusik’ij jun ch’ich’ rech kub’an ub’i pa jun hospital. b. Kutzukuj jun kunanel rech keb’ekunaxa cho ja. c. Kareqaj ub’ik pa ri k’olib’al jawi’ kakunax wi, ri naqaj kariqitajik.

3. Ruk’ ri xasik’ij uwach, utz kab’ij chi: a. Pa Iximulew konojel ri ak’alab’ ya’tal chi kech keb’e pa tijob’al. b. Pa Iximulew k’i alaj taq ak’alab’ ma ya’tal ta chi kech keb’e pa tijob’al. c. Pa Iximulew ri alaj taq ak’alab’ ma keb’e ta pa tijob’al rumal ma utz ta kakilo.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

155

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Ri a Lu’x xb’e pa ri tyenta ub’i’ “El Tesoro” ¿janipa’ rajil rajawaxik kuk’am ub’ik rech kuloq’ wa’? chawila’ ri k’amb’al na’oj. Jun b’ols kape Jun pajb’al asukal Jun pajb’al aros Q 1.75 Q 2.75 Q 4.00 Q 8.50

Jun pajb’al pix NIk’aj pajb’al inkaparina Jun pajb’al kinaq’

Ka’ib’ pajb’al pix Jun pajb’al asukal Ka’ib’ b’ols kape Jun pajb’al aros

156

Tyenta El Tesoro B’ols kape................................Q 1.75 Pajb’al asukal..........................Q 2.75 Pajb’al aros..............................Q 4.00 Pajb’al pix................................Q 5.00 Nik’aj pajb’a inkaparina........Q 5.00 Pajb’al kinaq’..........................Q 3.00 Jun pajb’al aros Jun pajb’al pix Jun pajb’al kinaq’

C. Chajunamaj Ri a Lu’x je wa’ ri uk’aslemal

Je wa’ ri nuk’aslemal in

• Man kab’e ta pa tijob’al

• Man kariqitaj ta naqaj chi rech jun ja kunub’al.

• Ma kutij ta ch’ojch’oj ja’

• Kachakun ruk’ ri utat pa ri rulew.

• Ri alaj ranab’ man utz taj kawa’ik

D. ¿Jas kab’ij at chi rij we ub’anik we a Lu’x?

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

157

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 158

Tzijonem

Ri ati’tab’ taq ak’, ri ama’ ak’ rachi’l ri ixjut

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

159

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... ¿Jas aweta’m chi kij taq we awajib’ ri’? Kib’i’ Kakitij Kek’oji’ pa ¿Jas kakib’ano? Kib’i’ Kakitij Kek’oji’ pa ¿Jas kakib’ano?

Kib’i’ Kakitij Kek’oji’ pa ¿Jas kakib’ano?

Are tajin kasik’ij uwowuj 1 ¿E jachin taq ri winaqil kab’an kech pa we jun alaj tzijonem ri’?

160

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach A. Chatzalij uwach ri k’otoj chi’aj, chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wachaj. 1. ¿Jas kab’ij at che le xub’ij ri ama’ ak’ “Chichu’ib’ chitzukuj chi jun iwech, ix, ix ati’tab’”? a. Ri ati’tab’ taq ak’ kakiriq e utz taq ixjut. b. Are kichak ri ati’tab’ taq ak’ utzukuxik kirikil ri e nik’aj chik. c. Ri ati’tab’ taq ak’ xaq amaq’el kakisach ri kixjut. 2. ¿Jas che xtoqtoqin ri ama’ ak’, are taq xeril ri ati’t taq ak’ ruk’ le jun ixjut? a. Are karaj ke’uto’ chut’oqopixik ri ixjut. b. Are karaj chi xa kakitzoqopij wi ri ixjut rech kutij ri are’. c. Are karaj kuto’ uwi’ ri ixjut.

3. ¿Jas che xeyojtaj ri ati’t taq ak’ ruk’ ri ama’ ak’?

a. Rumal chi xresaj ri ixjut chi kech k’a te k’u ri’ xutijo.



b. Rumal chi xkitzaq ri kirikil rumal xech’o’jin ruk’.



c. Rumal xe’uyajo rumal chi kakituquta’ ri ixjut.

4. ¿Jas kab’ij at chi kab’antajik we kakiriq chi jun ixjut?

a. Kakiya’ che ri ama’ ak’.



b. Kakitzoqopij b’ik rech man kil ta rumal ri ama’ ak’.



c. Kakijach chi kiwach chi e oxib’.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

161

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chatz’aqatisaj jas ri xkib’an pa jujunal le uwinaqil. Chatz’ib’aj pa taq le k’olib’al jas le karaj na. Nab’e

K’a te k’u ri’

Chi uk’isb’al

Xel uloq pa ri Xchap ri ixjut umal ri ati’t ujul ri ixjut. taq ak’.

Nab’e

Chi uk’isb’al

K’a te k’u ri’

Ri ati’tab’ taq ak’ xkichaple’j utzukuxik jun ixjut chik,

Xkiriq jun ixjut ri ati’tab’ taq ak’.

Nab’e

K’a te k’u ri’

Chi uk’isb’al

El gallo Xuchaple’j chi’anik rumal ri’ xb’e ri ixjut.

162

Xuchomaj chi are utz kachakun jun chech uch’ekik ri kutijo.

C. Chatz’ib’aj jachin tajin kaqatzijob’ej rij. Chawila’ ri k’amb’al na’oj. Kujuruj rib’ chuwach ri ulew. Kel chuxe’ ri ulew. Jer kape kach’. Kajowataj che taq le tiko’nijik.

Ri ixjut rech ulew

Aq’ab’ib’al kojuk’asuj ruk’ ri ub’ix. Sib’alaj je’l ri rismal. Sib’alaj kaq’olonik. Ronojel q’ij k’o pa ri qatijob’al. Kojuto’ chi reta’maxik sib’alaj taq jastaq. Utz karilo katz’ib’an chuwach ri tz’alam tz’ib’ab’al. Chi la’ kel wi chi kixo’l e nik’aj chik jacha’ ri are’. Xaq wa’im kakilij. Sib’alaj utz kub’an che ri qak’aslemal are taq kaqatijo. Saq ri uti’ojil, man k’ax ta umejik. Are jun alaj ala we ne’ ali. Sib’alaj q’oloj usik’im uwach Ri k’isb’al q’oloj usik’im are’ “Ri ati’tab’ taq ak’, ri ama’ ak’ rachi’l ri ixjut”

D. Chatz’ib’aj jas kejunamataj wi we nik’aj taq b’anoj.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

163

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 164

Q’oloj

Ri ajxojolob’ rachi’l ri e keb’ elaq’omab’

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

165

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach... Chasik’ij kiwach ri tzij k’a te k’u ri’ chatz’ib’aj jun tz’aqat chomanik ruk’ ri kana’taj chawe rech chi kijujunal. Are chawila’ ri k’amb’al na’oj. Aj tyox Are jupuq winaq kakimulij kib’ rumal kakiq’atenisaj uwach kiq’ij taq ri tyox, utz kata’ no’jibal chi kech. (Are taq kariqitaj le k’ax pa le tinamit) Ajxolojob’

K’oj

Xojoj

Rapinel che’

¿Jas xub’an wa’ we jun ajxojolob’ ri’ kab’ij at?

166

Are tajin kasik’ij uwowuj 1

Jachin ri winaqil kab’an rech pa we jun q’oloj?

Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach Kaqana’taj ri xqasik’ij uwach “Ri ajxojolob’ rachi’l ri e keb’ elaq’omab’”, chab’ana wa’: A. Chasik’ij uwach ri jujun taq tz’aqat chomanik k’a te k’u ri’ kakoj jun X che we qas tzij ri kub’ij we ne’ man qas tzij taj. Chawila’ ri k’amb’al na’oj:

Ajilab’al

Tz’aqat chomanik

1.

Ri tat Jina’r man karaj taj kok che le xojowem rumal la’ xuqaj ri pwaq qajb’al rech ri atz’yaq.

2.

Ri tat Jina’r xuqaj ri pwaq che ri achi, xa rumal sib’alaj nim urajil.

3.

Ri tat Jina’r man kok ta uwaram kumal kech ri us, rumal ri’ xukoj ri atz’yaq rech le xojowem.

4.

Ri elaq’omab’ ma keta’m taj chi ri tat Jina’r uk’amom ub’i jun atz’yaq rech xojowem.

5.

Ri tat Jina’r reta’m chi ri achijab’ e elaq’omab’ rumal ri’ xe’uxib’ij.

6.

Jer ta ne’ xuna’ ri tat Jina’r chi ri jun nimaq’ij xuq’axaj maj jun je’ wi pa le uk’aslemal.

Qas tzij Man qas

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

ta tzij

X

167

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

B. Chatzukuj ri uwinaqil we jun q’oloj ri’, k’a te k’u ri’ katz’ib’aj jas xkib’ano. Are chawila’ ri k’amb’al na’oj. Winaqil

¿Jas xub’ano?

Xuch’ab’ej ri

Ri tat ajtyox

tat Jina’r

Tat Jina’r

Ri meb’a’ achi

Ri nimalaj chichu’

Ri elaq’omab’

168

C. Chasik’ij uwach ri e nik’aj taq tz’aqat chomanik k’a te k’u ri’ katz’ib’aj jas ri kachomaj che: “Ri tat Jina’r xuqaj ri pwaq che ri jun meb’a’ achi, rech kukunaj ri ralk’wa’l, ta ne’ man kok ta chi chech ri xojoj.” 1. ¿Jas che xub’an wa’ we ri’ kab’ij at?

2. ¿Jas kab’an at we ta at, ri tat Jina’r katriqitaj pa jun k’axk’olal junam ruk’ le kariqitaj wi ri are’?

D. Che’aka’yej we nik’aj taq winaqil, k’a te k’u ri’ katz’ib’aj ri kab’ij at jas le xkib’ano. Xb’antajik chi Ri tat Jina’r xuq’atenisaj jun utzalaj nimaq’ij.

We ne’ k’a te k’u ri’

Xutoj ri atz’yaq k’a te k’u ri’ kaki’kotik.

Ri meb’a’ achi xuk’am ub’i ri pwaq rech kunab’al kech taq ri ralk’wa’l. Xkixi’xitej kib’ ri elaq’omab’, rumal ri’ kexik’anik xeb’ek. Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

169

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij kawaj kin b’ano

Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij

We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik, katz’ajo konojel le wachb’alil 170

Adivinanzas

Adivinanzas

Adivinanza es un pasatiempo o juego que consiste en averiguar el sentido oculto de un poema, de una frase o expresión que incluye algunas pistas para encontrar la solución.

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

171

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Antes de leer... Contesta estas preguntas: 1. ¿Te gustan las adivinanzas?

2. ¿Quién te ha contado adivinanzas?

3. Escribe alguna que conozcas y en lugar de escribir la respuesta haz un dibujo. Adivinanza

Dibujo

En esta lectura aprenderás cómo hacer una adivinanza. Pero antes adivina esta: Soy un palito muy derechito y encima de la frente llevo un mosquito que ni pica ni vuela.

172

d

ñ

m

uo

i

Para pensar y resolver A. Responde las siguientes preguntas: 2. ¿Cómo las adivinaste?

1. ¿Cuántas adivinaste? a. Todas

a. Buscando en los dibujos

b. Más de cuatro

b. Leyéndolas

c. Menos de cuatro

c. Leyéndolas y comparando los dibujos

3. ¿Cuál te pareció más difícil?

B. ¡Hagamos adivinanzas! Lee este ejemplo Primero escojamos un objeto o un animal: Por ejemplo: El Perro. Esta será la respuesta de nuestra adivinanza. Luego preguntemos: ¿Qué es?: Un animal ¿Qué hace?: • Vive en las casas y en el campo • Tiene mucho olfato • Tiene cuatro patas

Algunas adivinanzas llevan rima.

¿Qué sabemos de los perros? • Que es bueno • Que es buena compañía • Qué es el mejor amigo del hombre y la mujer. Por último: escojamos unas respuestas e intentemos hacer la adivinanza: ¿Estoy “Vive en las casas entendiendo? y en el campo Y es el mejor amigo de la mujer y del hombre ¡Adivina este animal Sin que yo te diga el nombre!”

Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

173

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

C. ¡Ahora hagamos otra! Primero: Escojamos la palabra “mesa”. Esta será la respuesta

c. ¿Qué sabemos de las mesas?:

Luego: Respondamos estas preguntas

• También sirven para escribir

a. ¿Qué es?

• Sirven para

• Y para d. ¡Ahora intenta hacer la adivinanza!

b. ¿Cómo es? • Es redonda o • Tiene

patas

• Es de metal o de

Respuesta: La mesa D. Con este ejemplo intentemos hacer otra: Primero: Escojamos una palabra, pueden ser estas: casa, leña, pelota, pato... Luego: Responde estas preguntas a. ¿Qué es? b. ¿Para qué sirve? o ¿Qué hace? c. ¿Qué más sabemos de esto? Por último: Escoge unas frases y ¡Haz tu adivinanza!

Respuesta: 174

Recuerda escribir “Pistas” de lo que quieres que se adivine. Pero no la respuesta.

Kintz’ib’aj taq ri sik’inem nuwach Ri sik’inem Ri mulin ib’ are’… uwach are’….

Ri chak are’...

We sik’inem uwach… “Lectura ejemplo”

x

x

x

1. Chi rij taq ri kete’t 2. Are k’u chanim ¿Jas che kojetz’an wi? 3. Ri una’ojib’al ri ati’t 4. Ri alaj ch’o ri sib’alaj nim uchuq’ab’ rachi’l tuqa’r 5. Ri a Kalux ri q’eq alaj kar 6. Ri xib’in rib’ ri ajq’ij 7. Ri B’anal uwi’ kuchi’l 8. Ri uwachulew rech wachib’al 9. Ri k’a’n alaj k’oy 10. Ri xir rachi’l ri ati’t sak’ 11. Ri ali Liwa ri putzku’yinaq am 12. ¡Joje’wa’oq! 13. El pequeño héroe 14. Yo te tengo a ti y tú me tienes a mí Kemom Ch’ab’al - Ukab’ junab’ Utak’alib’al tijonem

175

k’iche’

Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik

Kintz’ib’aj taq ri sik’inem nuwach Ri sik’inem Ri mulin ib’ are’… uwach are’….

We sik’inem uwach… 15. ¡Maj jas karil wi ri ka’yb’al! 16. Ordeno historias 17. Ri tzukunem 18. Ni un beso a la fuerza 19. Ri Awajib’ kek’oji’ pa koral 20. Haciendo magia con el barro 21. Dos buenas amigas 22. Ri a Tato rachi’l ri ati’t taq kar 23. Ri k’oxol ri elaq’al na’oj 24. En la aldea nueve todo se mueve 22. Ri kib’antajem un alaxik aj iximulew 26. Ri ati’tab’ taq ak’, ri ama’ ak’ rachi’l ri ixjut 27. Ri ajxojolob’ rachi’l ri e keb’ elaq’omab’ 28. Adivinanzas

176

Ri chak are’...

____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________

____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________

____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________

____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________

____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________ ____________________________________________________